Historjjálaš arkiiva

Kulturdepartemeanta juohká 4,8 milj. ruvnno kulturealáhusaide

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Kulturdepartemeanta

Kulturdepartemeanta almmuhii borgemánu loahpas ruđaid kulturealáhusovddasteddjiid fierpmádagaide ja seamma sadjái čohkkemii gávpogiin ja guovlluguovddážiin. Departemeanta vuostáiválddii 94 ohcama 18 fylkkas. Logi prošeavtta ožžot juohkehaš 480 000 ruvnno doarjaga.

Kulturministtar galledeame Ipark Innovasjon Stavangeris.
Kulturministtar galledeame Ipark Innovasjon Stavangeris. Gurut bealde: Stein Bjelland, Elin Melberg, Hadia Tajik, Gry Isabel Sannes-Knutsen ja Terje Handeland. (Govven: Ipark)

Kulturdepartemeanta almmuhii borgemánu loahpas ruđaid kulturealáhusovddasteddjiid fierpmádagaide ja seamma sadjái čohkkemii gávpogiin ja guovlluguovddážiin. Departemeanta vuostáiválddii 94 ohcama 18 fylkkas. Logi prošeavtta ožžot juohkehaš 480 000 ruvnno doarjaga.

Geahččalanortnega ulbmil

Leat boahtán ollu árvalusat ja ruovttoluottadieđut jearaldagaiguin seamma sadjái čohkkema birra maid almmolaš gaskaoapmeapparáhtta dál fállá, dan birra ahte dustejit go dat kulturealáhusaid dárbbuid nu bures go háliiduvvošii. Ollu kulturealáhusovddasteaddjit čujuhit ahte lea dárbu inkubátoriidda, deaivvadanbáikkiide ja fierpmádagaide, dm. báikkiide gos luođabargit, ovttaolbmofitnodagat ja smávva kulturfitnodagat vátna resurssaiguin sáhttet deaivvadit, oažžut fágalaš ovdáneami, movtta ja jurddadeavdagiid ja ovdánahttit fierpmádagaid.  Geahččalanortnegiin sáhttá váikkuhit nanneme seamma sadjái čohkkema reaidduid vai ovddida kulturealáhusaid ovdáneami.

Lei stuora beroštupmi, bohte 94 ohcama 18 fylkkas (ii oktage Aust-Agderis, 23 Oslos). Danin lea leamašan dárbu árvvoštallat ohcamiid čavgadit, maiddái prošeavttaid mat ieža sierranassii, livčče sáhttán oažžut doarjaga, šaddet nai hilgojuvvot.

Eanas ohcamat gustojit dasa ahte kultursurggiid rastá čohkket seamma sadjái. Almmuheapmi lea gávpogiid ja guovlluguovddážiid váste. Ii lean hirpmáhuhtti ahte eanas ohcamat bohte Oslos (23), ja Aust-Agderis ii boahtán oktage ohcan.

Kulturdepartemeantta 4,8 milj. ruvdnosaš várrejupmi juohkása 10 prošektii mas juohkehaš oažžu 480 000 ruvnno. Dát leat:

  1. Ipark (Stavanger)
  2. Fabrikken (Lillehammer)
  3. Papirbredden Innovasjon AS (Drammen)
  4. Atelier Ilsvika SA (Trondheim)
  5. Hydrogenfabrikken (Fredrikstad)
  6. DesignHub Norway (Drøbak)
  7. Nesodden kunst og kulturnæringssenter (Nesodden)
  8. The Hub Bergen (Bergen)
  9. Mesh AS (Oslo)
  10. Mediegården (Bådåddjo)

 

Oanehaččat prošeavttaid birra:

Prošeaktanamma

Prošeavtta sisdoallu (oasáš)

Ipark
(Rog.)

Viidáset ovdánahttit prográmma mainna ovdánahttá kulturealáhusaid Stavanger-guovllus, "Dáidda birgenláhkin", ođđa innovašuvdnamodealla ovdánahttin kulturealáhusaide. Profešonaliserenprográmma ollislaš rámma 3150

Fabrikken
(Oppl.)

Nannet gelbbolašvuođaovdánahttin- ja márkandoaimmaid. Gelbbolašvuođaovdánahttinprográmma vuogád.bargguin mainna buorida doaimmaid ekonom. individuálalaš bagadallanmannolagain, oktasaš márkanfievrredandoaimmaiguin, oktasaš gelbbolašvuođaovdánahttinprográmmain j.e. bokte

Papirbredden Innvoasjon AS
(Busk.)

Viidáset ovdánahttin guovlulaš kulturealáhusaid ealáhusčohkkema. Ulbmil: ásahit hutkalas kulturfitnodagaide ealli báikkiid ja birrasiid main gullet eará ealáhuseallimiidda, akademiijai ja  gaskaoapmeapparáhttii. Oasseulbmil: Guovddáš nanu gealboovddasteddjiiguin, guovllus oktavuođabáikkit báikkálaš birrasiiguin, ovttasbargu ealáhusaiguin, almmolaš surggiin ja akademiijain. Ovttasdoaibman stáhtalaš gaskaoapmeapparáhtain, SIVA:in, Arena. Ealáhusálggahemiid hálddašeapmi. Máŋggalágan kurssat, deaivvadanbáikkit, bargobájit, bagadallanortnegat, kártemat j.e.

Atelier Ilsvika SA
(Sør-Tr.)

Viidáset ovdánahttit seamma sadjái čohkkema stuorát, ekonom. ceavzilis ovttadahkii mas lea stuorát doaibmaviidodat. Ulbmil: viidáset ovdánahttit bargosearvevuođa, nannet dan leat vuođđun KE 4 oasseprošeavtta ovttasbargui ja ovdáneapmái.

Hydrogenfabrikken Fredrikstad
(Østf.)

Nannen, eambbo vuogádatlaš ovdáneapmi doaimmaid seamma sadjái čohkkema bálvalusfálaldagas : rávvenkantuvra, fidnohutkanlatnja, bagadallanprográmma, fágabeaivvit, j.e.

DesignHub Norway
(Akersh.)

Prošeakta Crosspiration, fierpmádat hutkalas kulturealáhusaide. Viidáset ovdánahttin KE birrasiin visuálalaš surggiin riikkaidgaskasaš márkana guvlui. Bargobájit, inkubátoraprošeavttat j.e.

Nesodden kunst- og kulturnæringssenter
(Akersh.)

Ásahit báikki leat sadjin gos kulturvuđot ealáhusovdáneami gealbosirdin dáhpáhuvvá. Oasseprošeavttat: gealbohuksen (seminára, láidesteapmi, bagadallanprográmma) fierpmádathuksen (suorgedeaivvadeamit, fágameassut) j.e.

The Hub Bergen AS
(Hord.)

Ovdánahttit seamma sádjái čohkket  nuorra fitnodatálggaheddjiid gelbbolašvuođaovdánahttimiin ja bagadallanortnegiiguin, j.e. Fállat gelbbolašvuođaovdáneami ja gulahallanoktavuođaid vai aitto oahppan olbmot sáhttet ásahit ekonomalaš ceavzi doaimmaid. Háliida bovdet maŋemus jagi studeanttaid allaskuvllain j.e.

Mesh AS
(Oslo)

Viiddideapmi dálá 120 KE- ovddasteaddji seamma sadjái čohkkemis, ja doaimmain KE váste, lanjat, fysalaš ja virtuála bálvalusat, bagadallanortnet j.e. Ollislaš rámma 3885000.

Mediegaarden
(Nordl.)

Ásaiduvvan fierpmádat ja seamma sadjái čohkken kulturfitnodagaid, háliida viiddidit fierpmádaga, viidáset ovdánahttit/profešonaliseret fierpmádaga, nannet ovttasdoaibmama fitnodagaiguin mat eai leat oassin fierpmádagas ja eará berošteddjiiguin, oainnusindahkat Mediegården.

 

Ruhtajuolludeamit addojit ollislaš árvvoštallama vuođul mas ea.ea. dát deattuhuvvojit:

  • Ulbmilin lea fitnodatovdáneapmi.
    Ohcamat gustojit funkšuvnnaide ja reaidduide mat sáhttet doarjut seamma sadjái čohkkema/fierpmádagaid go lea bargame ovdánahttit doaimmaid ekonomalaš ceavzilis kulturealáhusaide.
  • Čatnaseapmi
    Ohcci doaimmat ja buktosat, ovttasbargoguoimmit ealáhuseallimis, suohkan ja/dahje fylkka. Čatnaseapmi (almmolaš) vuđolaččat  bargojuvvon/buriid plánaide ja strategiijaide.
  • Profešuvnnalašvuohta/čađahannákca
    Ohcci vásáhusat, plánat ja ovttasbargoguoimmit.
  • Geográfalaš doaibmaviidodat
    Doaimmat galget gávpogiid ja guovlluguovddážiid váste, gč. almmuheami. Dat mearkkaša eanas muddui guovlluid váste mat eai gula guovllupolitihkalaš ulbmilguvlui, nu ahte ortnet lea lassin ja ollisteaddjin guovllupolitihkalaš gaskaomiide.
  • Viidodat
    Ulbmiljoavkku sturrodat, doaimmaid viidodat, fágaidgaskasašvuohta.
    Ovttasbargu rastá šáŋŋeriid/ealáhusaid/surggiid. Oahppan ja máhttojuogadeapmi, earenoamážit prošeaktaovttasbarggu bokte.