Ráđđehusa kulturáŋgiruššan doaimmaide lasihuvvo 780 miljovnna

Ráđđehus evttoha oktiibuot 780 miljovnna kruvnnu kulturáŋgiruššan doaimmaide.  Dáid ruđain manná 643,7 miljovnna kruvnnu ollašuhttit Kulturlokten áigumušaid. 135 miljovnna manná Našunálamusea plánenbargguide. 

Kulturdepartemeantta čoahkkesiidu bušeahta birra

Ráđđehus lea jagi 2005 rájes vuoruhan arvat kultur- ja eaktodáhtolaš doaimmaid ulbmillaš doaibmabijuid bokte ja dábálaš ruhtalasáhusaiguin. Ráđđehus joatká kulturlokten doaimmaid jagi 2011 bušeahttaevttohusas. Ollislaš ruhtajuolludeamit kulturdoaimmaide leat lasihuvvon sullii 3,3 miljovnnain áigodagas 2006 – 2011.

Kulturlokten

Kulturlokten oktavuođas mii almmuhuvvui jagi 2005, ja mii ovddiduvvui ja viiddiduvvui jagi 2009, bijai Ráđđehus gáibideaddji ulbmiliid kultureallimii, ja stáhta kulturdoaimmaid resursa geavaheapmái. Dát mielddisbuktá ahte doarjja lasihuvvo 3,0 miljovnna kruvnnuin kultur-, norggaovddidan- ja diehtojuohkindoaimmaide Olgoriikkadepartemeantta bušeahta bokte.

Kulturlokten váldoáŋgiruššamat ja čuovvoleamit jagis 2011:

212 miljovnna buhtadit lassiárvovearu eaktodáhtolaš organisašuvnnaide

Ráđđehus evttoha lasihit lassiárvovearu buhtadusdoarjaga eaktodáhtolaš organisašuvnnaide 212 miljovnna kruvnnuin.  Oktiibuot evttohuvvo 608 miljovnna juolludus jagis 2011.  Ortnet fápmuduvvui ođđajagimánu 1. beaivvi 2010 ja bođii ovddit lassiárvovearu buhtadusortnega  sadjái.  Dan rájes go ođđa ortnet doaibmagođii lea lassáneapmi leamaš oktiibuot 412 miljovnna kruvnnu.  Ráđđehusa áigumuš buhtadit lassiárvovearu nanne rámmastivrejuvvon ortnega eaktodáhtolaš suorggis.  Oktiibuot galgá ortnet lassánit ovtta miljárdda kruvdnui. 

60 miljovnna kruvnnu buhtadit lassiárvovearu valáštallanrusttegiid huksehusain

Jagis 2010 fápmuduvvui ođđa lassiárvovearroortnet valáštallanrusttegiid huksehusain.

Ráđđehus evttoha juolludit 60 miljovnna kruvnnu dán ortnegii jagis 2011.  Dát lea 20 proseantta eanet – 10 miljovnna kruvnnu – go jagi 2010 reviderejuvvon stáhtabušeahtta mii lei 50 miljovnna kruvnnu.

101,6 miljovnna kruvnnu lávdedáidagii

Lassidoarjja Den Norske Opera & Ballett ásahussii lea oktiibuot 48,1 miljovnna kruvnnu earret eará gokčat lassigoluid Opera musihkkáriid šiehtadusaid rievdamiid geažil ja lassi viessoláigogoluid operaviesu guhkit áiggi divodemiid geažil.  

Dán jagi bušeahtas vuoruhuvvojit erenoamážit friija joavkkut ja guovlulaš teáhterat. Guovlulaš teáhterat ožžot oktiibuot 20 miljovnna kruvnnu eanet go ovdal.  Friija joavkkut ožžot fas 11,8 miljovnna kruvnnu eanet go ovdal.  Bušeahtas vuoruhuvvo erenoamážit dánsun suorgi.  Ráđđehus hálida lasihit ruhtadoarjaga Dansen Hus nammasaš ásahussii 1,5 miljovnna kruvnnuin ja 0,9 miljovnna kruvnnu Carte Blanche ásahussii Bergenis.

Ollislaš juolludus Norgga Kulturfoandda lávdedáidagii jahkái 2011 evttohuvvo lasihuvvot 6,4 miljovnna kruvnnuin.

Golmma ásahussii mat jagis 2011 galget sirdojuvvot Kilden Teater- og Konserthus for Sørlandet nammasaš ásahussii  (Agder Teater, Kristiansand Symfoniorkester ja Opera Sør) juolluduvvo lasáhus oktiibuot 10,9 miljovnna kruvnnu nannet doaimma ja doaibmabijuid. Dasa lassin evttohuvvo 64 miljovnna huksendoarjjan.

Bušeahta ollislaš juolludus lávdedáidda doaimmaide lea 1,6 miljárdda kruvnnu.

48,1 miljovnna kruvnnu eanet musihkkii

Oktiibuot lasihuvvo 25,9 miljovnna kruvnnu orkeastariidda. Davvinorgga Opera ja Symfoniorkester oažžu 3,1 miljovnna kruvnnu lassijuolludusa. Doarjja Oslo-Filharmonienii lea lassánan lagabui 10,6 miljovnna kruvnnuin, ja dása gullá maiddái musihkkáriid ođđa šiehtadusaid buhtadit. Álbmotmusihka oktavuođas evttohuvvo lasihit sullii 2,6 miljovnna kruvnnu Riksscenen doibmii.

Norgga kulturfoandda prošeaktadoarjja ovtta jahkái lasihuvvo 8,9 miljovnna kruvnnuin.  Eará musihkka suorggit ožžot 10,7 miljovnna kruvnnu.

Jagi 2011 bušeahttaevttohusas juolluduvvo musihkka doaimmaide oktiibuot badjelaš 1 miljárdda kruvnnu.

16,2 miljovnna kruvnnu lasihuvvo visuála dáidagii, arkitektuvrii ja hábmemii

Bušeahttaevttohusas evttohuvvo lasihit 3,8 miljovnna kruvnnu Norgga kulturfoandda visuála dáidaga doarjjaortnegiidda. Dát lea 42 proseantta lassáneapmi jagi 2010 ektui.  Eará dáidda gaskostandoaibmabijut ožžot 1,9 miljovnna kruvnnu lassidoarjaga nu go Bergen Kunsthall, Vestfossen Kunstlaboratorium ja Nordic Light – International Festival of Photography.  Našunála arkitektuvrrapolitihkalaš dokumeantta Arkitektur čuovvoleapmái evttohuvvo lasihit1,9 miljovnna kruvnnu.  Visuala dáidagii, maiddái Nasjonalmuseet for kunst, arkitektur og design, evttohuvvo oažžut oktiibuot 423,9 miljovnna kruvnnu jagis 2011.

Nasjonalmuseum Vestbanen ođđahuksemii evttohuvvo juolludit 160 miljovnna kruvnnu Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeantta bušeahta bokte.

26,4 miljovnna kruvnnu eanet gielladoaimmaide, girjjálašvuhtii ja girjerádjosii

Našunálagirjerádjosii evttohuvvu lasihit 19,2 miljovnna kruvnnuin ee. 3 miljovnna kruvnnu digitáliserendoaimmaide ja ovddidit digitála bálvalusaid álbmot- ja fágagirjerádjosiin. Norgga jietna- ja čoakkislohkan girjerájus (Norsk lyd- ja blindeskrift Bibliotek) oažžu 2,2 miljovnna lasáhusa.

Norgga kulturfoandda girjjálašvuođa doaimmaid doarjjaortnegiidda lasihuvvo 5 miljovnna kruvnnu, ee. eanet doarjja girjjálašvuođafestiválaide ja nannet mánáid ja nuoraid ođđa dárogielat čáppagirjjálašvuođa sisaoastinortnega.  Ollislaš juolludus jagi 2011 bušeahttaevttohusas lea badjelaš 800 miljovnna kruvnnu gielladoaimmaide, girjjálašvuhtii ja girjerádjosiidda.

54,9 miljovnna eanet museaide ja kultursuodjaleapmái

Našunála museafierpmádat museat ožžot 52,5 miljovnna kruvnnu lasáhusa.  Sullii bealli juolludeamis manná erenoamážit viessosuodjalan doaimmaide (27,8 miljovnna kruvnnu) erenoamážit riddoguovlluin.

Musea- ja kultursuodjalandoaimmaide evttohuvvo oktiibuot 936 miljovnna kruvnnu jagi 2011 bušeahttaevttohusas.

14 miljovnna kruvnnu Arkivverket ásahussii

Juolludeapmi Arkivverket ásahussii lasihuvvo 14 miljovnna kruvnnuin, mas 3 miljovnna kruvnnu galgá mannat sihkkarastit elektronalaš arkiivva. Ollislaš juolludeapmi arkiivadoaimmaide jagi 2011 bušeahtta árvalusas lea 310 miljovnna kruvnnu.

32 miljovnna eanet ee. dokumentáraide, TV-drámái ja kinofilmmaide

Filbma vuoruhuvvo 32 miljovnna kruvnnuin jagis 2011. Lasáhus dahká vejolažžan lasihit buvttadandoarjagiid dokumentáraide, TV-drámái ja kinofilmmaide, lasihit doarjagiid guovlulaš filbmadoaimmaide ja girjerádjosiid dihtorspealuid sisaoastinortnegii.

Ráđđehus lea jagi 2005 rájes lasihan juolludusaid filbmadoaimmaide 213 miljovnna kruvnnuin, mas doarjja dušše buvttademiide dahká 177 miljovnna kruvnnu.  Kulturlokten II ulbmilat leat ee. ahte Norga galgá njunnošis Norggas filmmaid, TV-drámá ja dokumentáraid oktavuođas, ahte norgga filmmat galget ceavzit riikkaidgaskasaččat ja ahte 25 proseanta kinomárkanis galget leat norgga filmmat.

2 miljovnna kruvnnu girjerádjosiid dihtorspealuid sisaoastinortnegii   

Dihtorspealut leat guovdilis kulturgaskkustan doaibmabijut ja leat dehálaččat erenoamážit mánáid- ja nuoraid kultur- ja mediaárgabeaivvis.  Márkanis ráđđejit otne eanaš olgoriikkalaš spealut. Danne lea dárbu sihkarastit ahte mánáide ja nuoraide gávdnojit molssaevttolaš buvttadeamit dárogillii ja dáru sisdoaluin.

St.dieđ. no. 14 (2007-2008) Dataspill ja St.dieđ. no. 23 (2008-2009) Bibliotek evttohuvvo ásahit dihtorspealuid sisaoastin- ja luoikanortnega girjerádjosiidda.  Ráđđehus evttoha juolludit 2 miljovnna kruvnnu ásahit dákkár ortnega jagi 2011 rájes.

163 miljovnna kruvnnu doarjja našunála kulturviesuide

Ráđđehus evttoha juolludit 163 miljovnna kruvnnu sturrosaš doarjaga našunála kulturviesuide.  Dat lea 5,1 miljovnna kruvnnu eanet go jagis 2010.  Dasa lassin evttohuvvo juolludit 54,5 miljovnna kruvnnu Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeantta bušeahta bokte álggahit Eidsvoll-vistti plánejuvvon divodanbargguid. Dán jagi bušeahtas maid evttohuvvo ruhtajuolludeapmi ođđahuksehussii.  Dat lea ruhtadoarjja Aust-Agder Kulturhistorjjálaš guovddážii.