Åvtebaakoe

Reerenasse sæjhta mïrrestalleme jïh gellielaaketje sïebredahkem gusnie gaajhkh jearsoes. Mijjieh daelie dam voestes nasjonaale dahkoesoejkesjem bæjhkoehtibie laavsemen jïh sïerredimmien vööste saemijste 32 råajvarimmiejgujmie mah edtjieh viehkiehtidh dagkere laavsemem jïh sïerredimmiem heerredidh jïh dej vööste gæmhpodh.

Tsiehkieh saemien gïelide, kultuvrese jïh sïebredahkejieliedasse leah guhkiem nænnoesåbpoe sjïdteme, jïh sïejhme goerkese jïh voerkesvoete saemieh stïeresne lea læssanamme. Saemiej maanagïerth jïh saemien lïerehtimmie skuvlesne vihkeles råållam utnieh juktie saemien gïelide jïh saemien identiteetem nænnoestehtedh. Saemien festivaalh, saemien tjeahpoe jïh saemien ektievoeti tseegkeme leah viehkiehtamme saemien gïelide, kultuvride jïh sïebredahkejieliedidie lutnjedh.

Seammasïenten daejrebe dejpeli ovreaktoe gïengeles gïejh bïejeme. Saetniesvoete- jïh liktemekommisjovne lea nöörjen åejvieladtji politihkem goerehtalleme saemiej, kveeni/daaroesåevmien jïh skåajjesåevmien vööste, jïh konsekvensh daaroedehtemepolitihkeste goerehtamme. Gånka Harald gaatelassji nöörjen staaten daaroedehtemepolitihken åvteste rïhkeden 7.b. 1997. Skïereden 12. b. 2024 dle Stoerredigkie laajhta dejtie meadtojde mah daaroedehtemepolitihke dejtie dåehkide sjugniedi.

Goerehtallemh vuesiehtieh guktie nåake vuajnoeh jienebelåhkoen årroji luvnie maehtieh jåerhkedh jalhts dïhte byögkeles politihke lea jeatjahtovveme. Laavseme jïh sïerredimmie saemijste leah annje stoerre dåeriesmoere sïebredahkesne. Daate nåake konsekvensh åtna dejtie mah ryöktesth dam dååjrehtellieh jïh abpe siebriedahkese. Aktegsalmetjh maehtieh bïlledh jïjtjemse åehpiedehtedh, jïjtse saemien identiteetem vuesiehtidh jallh meatan årrodh byögkelesvoetesne. Sïebredahken daltesisnie laavseme jïh sïerredimmie maehtieh viehkiehtidh vaanejaahkoeh tjåadtjoehtidh jïh nænnoesåbpoe darjodh, jïh aaj trïegkenassem luhpiedidh.

Naemhtie ibie edtjh Nöörjesne utnedh. Dïhte lea mijjen tjåenghkies dïedte hoksedh gaajhkh saemieh jearsoesvoetem jïh feerhmelesvoetem demtieh.

Dahkoesoejkesje laavsemen jïh sïerredimmien vööste saemijste lea bielie reerenassen ållesth barkoste juktie barkoem nænnoestehtedh jïh orrestidh tjïertevidtjien, laavsemen jïh sïerredimmien vööste mij våaromem åtna etnisiteetesne jïh religijovnesne. Reerenasse lea daejtie golme bijjemes barkoesuerkide tjïelkestamme: 1) dialååge jïh demokratije mij hijvenlaakan jåhta, 2) daajroe jïh maahtoe jïh 3) jearsoesvoete jïh vihtiesvoete.

Reerenasse sæjhta gaajhkesidie gijhtedh mah vuajnoejgujmie buakteme dahkoesoejkesjasse. Sjïere gyjhtelasse Saemiedægkan jïh ovmessie saemien byjresidie mah leah vyörtegs dååjrehtimmieh jïh daajroem mijjine juakeme. Daah raerieh leah vihkeles orreme juktie hijven råajvarimmieh hammoedidh.

Reerenassen åvteste