7 Láhčin ealáhusovddideapmái

Láhčin ealáhusovddideapmái ja ássangeasuheapmái mearkkaša áŋgiruššama máŋgga suorggi bokte, iešguđet hálddašandásiid ja doaimmaheddjiid bokte. Dasa gullet areálaid gávdnan doaibmi doaimmahusaid ahtanuššamii ja ođđa ealáhusdoaimmaid ásaheapmi, infrastruktuvra mii čatná ássan- ja bargomárkaniid oktii ja bures doaibmi viessomárkanat. Báikkálaš servodagaid geasuheapmái gullet maid máŋggalágan bargomárkanii beassan, buorre kulturmárkan ja sosiála deaivvadanbáikkit. Gielda lea lagamus sihke ássiide ja ealáhusdoaimmaheddjiide ja das lea čoavddarolla.

7.1 Gielddaid ja fylkkagielddaid rolla

Gielddain ja fylkkagielddain lea ovddasvástádus báikkálaš ja guvllolaš plánemis, guovddáš čálgobálvalusain ja váikkuhangaskaomiin mat váikkuhit servodat- ja ealáhusovddideapmái.

Iežas regionála servodatovddideaddji rolla bokte ja ovddasvástádusa bokte joatkkaoahpahusas, fágaskuvllain, regionála dutkanfoanddas, doarjjaortnegiin, vuođđostruktuvrras ja gelbbolašvuođa- ja ealáhusovddideamis, de lea fylkkagielddain bargamušat mat leat hui mávssolaččat ovddideapmái sámi báikkálaš servodagain. Regiovdnaođastusain ožžo fylkkagielddat čielgasat regionála gealbopolitihkalaš rolla ja ovddasvástádusa, ja galget earret eará váikkuhit dasa ahte lea buoret oktiivástádus gaskal bargofámu fálaldaga ja jearaheami regionála bargomárkaniin.

Regionála ovddidandoaimmaheaddjin ja plánaeiseváldin lea fylkkagielddain iežaset rolla bokte ovddasvástádus geahččat gittalagaid oahpahus- ja gealbopolitihka, areálahálddašeami, servodat- ja ealáhusovddideami. Ovttasráđiid bargoeallima beliiguin, Sámedikkiin, gielddaiguin, NAV:in, Stáhtahálddašeddjiin ja oahpahus- ja ealáhusdoaimmaheddjiiguin ráhkadit fylkkagielddat regionála plánaid addin dihtii strategalaš háltti gielddaid, regionála stáhta ja eará ovddideaddji doaimmaheddjiid áŋgiruššamii.

Gieldda áŋgiruššan ealáhusovddidemiin berre geahččat eará gielddalaš áŋgiruššansurggiid oktavuođas nu go ássanviesuid ovddideami, searvadahttima, báikeovddideami fárrema gildii earret eará oktavuođas. Doarvái bargofámu ja gullevaš bargofámu fidnen lea eaktun innovašuvdnii, nuppástuhttimii ja árvoháhkamii miehtá riikka. Bures doaibmi infrastruktuvra, ássanviesuid fálaldat ja kvalitehta ja almmolaš bálvalusat gáibidit ulbmillaš strategiijaid gielddaplánain.

Sámediggi oaivvilda ahte ássanbáikegeasuheapmi sámi guovlluin lassána sámi giela, kultuvrra ja ealáhuseallima áidnalunddotvuođa čalmmustahttimiin. Doaibmabijut mat sáhttet váikkuhit ássanbáikegeasuheapmái berre danne Sámedikki oainnu mielde ovddiduvvot dakkár searvevuođain gaskal gielddaid, Sámedikki, guovddáš ja regionála eiseválddiid ja váikkuhangaskaoapmedoaimmaheddjiid go Innovašuvdna Norggain ja Viessobáŋkkuin.

Strategalaš servodat- ja areálaplánen lea deháleamos stivrenneavvu gielddaid ja fylkkagielddaid várás. Dat guoská unna gielddažiidda ge. Plánen galgá vihkkedallat vuhtiiváldimiid ja čielggadit riidduid, resurssaid geavaheami ja suodjaleami, oktiiheivehit stáhtalaš, regionála ja gielddalaš bargamušaid, ja seammás sihkkarastit rabasvuođa, vuorddehahttivuođa ja buohkaid mieldoaibmama geaidda ášši guoská. Plánen eaktuda sin mieldoaibmama geaidda plána guoská ja dehálaš lea oaččohit ovdan dieđuid ja áššái guoski beroštumiid.

7.1.1 Konsultašuvnnat Sámedikkiin ja eará sámi beroštusaiguin

Proposišuvnnas Prop. 86 L (2020–2021) Endringer i sameloven mv. (konsultasjoner) evttohii ráđđehus ahte stáhtalaš eiseválddiid konsultašuvdnageatnegasvuohta mearriduvvo lágain ođđa mearrádusas sámelága paragráfii 4-1, ja ahte gielddaid ja fylkkagielddaid konsultašuvdnageatnegasvuohta nannejuvvo mearrádusain sámelága paragráfas 4-4, geahča válddahallama kapihttalis 1.1 Overordnede mål og rammer. Stuorradiggi mearridii láhkarievdadusaid geassemánu 3. b. 2021 ja mii galgá doaibmagoahtit suoidnemánu 1. b. 2021.

Konsultašuvdnageatnegasvuohta sáhttá fátmmastit sámi kultuvrra buot jurddalaš ja ávnnaslaš beliid. Guovdilis áššefáttát sáhttet ovdamearkka dihtii leat immateriála vuoigatvuođat ja árbediehtu, eaiggáduššan- ja geavahanvuoigatvuođat, areálasisabahkken- ja areálaháldenáššit, ealáhusovddideapmi, boazodoallu, guolásteapmi, eanadoallu, minerálaroggan, bieggafápmu ja čáhcefápmu. Ovdamearkka dihtii sáhtášii leat konsultašuvdnageatnegasvuohta muhtun áššiin mat gusket akvakulturlobiid addimii, go dat sáhttá váikkuhit mearrasámi báikegottiide ja mearrasámi beroštumiide.

Sámediggái lea addojuvvon lohpi ovddidit vuosttaldeami plána- ja huksenlága § 5-4 goalmmát lađđasa vuođul gielddaplána areálaoassái ja regulerenplánii, gažaldagain main lea stuorra mearkkašupmi sámi kultuvrii dahje ealáhusdoaimmaheapmái. Áššin main Sámedikkis lea vuosttaldanvejolašvuohta plána- ja huksenlága § 5-4 vuođul ja energiija- ja čázádatlágaid vuođul, ii leat Sámedikkis konsultašuvdnavuoigatvuohta sámelága njuolggadusaid vuođul, gč. evttohusa § 4-1 njealját lađđasii. Das fuolaha vuosttaldanortnet ollislažžan seamma vuhtiiváldimiid go konsultašuvdnageatnegasvuohta. Hálddašanorgánaid geatnegasvuohta konsulteret Sámedikki dakkár áššiin ollašuhttojuvvo danne vuosttaldemiid meannudeamis. Geavadis dat guoská eanaš gielddalaš areálaplánemii.

Dat ráddjen mii čuovvu evttohuvvon mearrádusas sámelága § 4-1 njealját lađđasii, gusto dattetge dušše Sámediggái. Juohke hálddahusorgánas sáhttá danne leat geatnegasvuohta konsulteret guoskkahuvvon sámi beroštumiid eará ovddasteddjiid, ovdamearkka dihtii boazoorohagaid, gielddaplána areálaoasi osiid ja regulerenplána ráhkadeami oktavuođas main sáhttá leat mearkkašupmi sámi kultuvrii ja ealáhusdoaimmaheapmái.

7.1.2 Gielddaid gaskasaš ovttasbargu

Ráđđehusas lea stuorra luohttámuš dasa ahte gielddain alddiset lea dáhttu ja nákca ovddidit iežaset unna gávpogaččaid ja báikegottiid. Seammás lea máŋgga unna gielddažis hástalusat návccaid ja gelbbolašvuođa dáfus bisodettiin lassáneaddji nuppástuhttindeattus. Dárbbut mat čatnasit ealáhusovddideapmái, gealbopolitihkkii, servodat- ja areálaplánemii ja dálkkádat- ja biraspolitihkkii leat dávjá gielddarájáid rasttideaddjit. Ovttasbargu ja dieđuid ja vásáhusaid lonohallan gielddarájáid rastá ealáhus-, servodat- ja bálvalusovddideami birra sáhttet gánnáhit. Dat guoská sámi gielddaide ge mat dávjá leat unnit ja main lea váttis hukset fágagelbbolašvuođa.

Ráđđehus oaivvilda ahte gielddaid ovttastahttin lea buoremus čoavddus go áigumuš lea nannet gielddaid ollislaš perspektiivvaid, bálvalusaid, plánaid ja ovdánannávcca juolgga álbmotválljen stivrejumis. Eanaš leat dakkár hástalusat mat čatnasit smávvagielddaid nákcii ja gelbbolašvuhtii ja ollislaš ja guoddevaš servodat- ja ealáhusovddideami dárbui, mii dahká dárbbašlažžan viidáseappot bargat oaččohan dihtii eanet boahtteáigásaš gielddastruktuvrra. Dat ođastusdárbu lea lassánan maŋimus logiid jagiid.

Gielddaid gaskasaš ovttasbargu lea álot lassi doaibmi gielddastruktuvrii bargamušjuhkui, ja dat dáhpáhuvvá máŋgga suorggis ja máŋgga láhkai. Ovttasbargu ja dieđuid ja vásáhusaid juogadeapmi gielddarájáid rastá ealáhus-, servodat- ja bálvalusovddideami birra sáhttá leat hui ávkkálaš.

Unnagávpogašgielddat sáhttet váldit jođiheaddjidoaimma regiovnnas ovttasbargoguoibmin, hoahpuheaddjin ja diliid láhččin doaimmaheddjiid várás gávpot- ja birasgielddain ovddidanbarggu, nuppástuhttima, innovašuvnna ja čuolbmačoavdima oktavuođas.

Guoskevaš ovttasbargosuorggit smávvagávpotregiovnnain leat erenoamážit plánen, maiddái gielddaid gaskasaš plánakantuvrrat, ja ealáhus- ja servodatovddideapmi, luoitingeahpedusat ja dálkkádatheiveheapmi, ja ovttasbargu bálvalusfálaldaga hárrái smávvagávpogašregiovnnas, maiddái IKT, digitaliseren ja innovašuvdna. Dasto čujuha ráđđehus dan vejolašvuhtii mii lea ovttasbarggus gielddaid gaskasaš plánaid bokte.

Stáhtahálddašeaddji sáhttá veahkehit oaččohan dihtii eambbo systemáhtalaš ovttasbarggu gaskal gielddaid smávvagávpotregiovnnain, mii sáhttá leat buorre gaskaboddosaš čoavddus sihkkarastin dihtii buriid bálvalusaid ássiide ja báikkálaš servodagaide buoret ovdáneami, gos oanehis áiggis lea váttis čađahit gielddaid ovttastahttima.

7.1.3 Areálaide sisabahkken ja gulahallan sámi beroštusaiguin

Luondduresursavuđot ekonomiija lea gitta eanaviidodagain ávkkástallan dihtii luondduriggodagaid. Ráđđehusas lea ulbmilin ahte ahtanuššan ja árvoháhkan galget doaibmat bálddalagaid dakkár sámi árbevirolaš ealáhusaiguin nu mo boazodoaluin, guolástemiin, eanadoaluin ja meahcástallamiin. Muhtumin šaddá dattetge ođđa ealáhusdoaibma vuostálagaid sámi ealáhusberoštumiiguin. Ráđđehus atná dehálažžan ahte lea vejolaš gávdnat čovdosiid mat veahkkin geahpedit beroštusriidduid ja váikkuhit geahpedit vejolaš čuovvu diggeáššiid. Daid lea vejolaš garvit lážedettiin dakkár mearrádusproseassaid main dieđut ja árra buorre gulahallan gaskal buot áššái gulli beliid leat daid mearrádusaid vuođus mat dahkkojuvvojit.

Ráđđehus lea ovddidan Stuorradiggái láhkaárvalusa mas evttoha lágas mearridit njuolggadusaid konsultašuvnnaid birra sámelágas, gč. Prop. 86 L (2020–2021) Endringer i sameloven mv. (konsultasjoner). Evttohus galgá láhčit vejolašvuođa konsultašuvnnaid beavttálmahttit ja buoridit almmolaš eiseválddiid ja Sámedikki dahje eará áššái gulli sámi beroštumiid gaskasaš konsultašuvnnaid. Láhka čatná konsultašuvdnageatnegasvuođa buot hálddahusdásiide, ja maiddái gielddaide ja fylkkagielddaide. Konsultašuvdnageatnegasvuođa nannen lágas ii rievdat gielddalaš iešmearrideami.

Ráđđehus oaidná dárbbu nannet almmolaš plánagelbbolašvuođa ja oažžut lasi plánejeddjiid. Ráđđehus háliida maiddái deattuhit ahte dáhpáhuvvá oktiiordnen gaskal eiseválddiid ja lágaid plánabarggu bokte. Regionála plánafora árjjalaš geavaheapmi plánaproseassain ja regionála eiseválddiid gaskasaš lagas gulahallan gávdnan dihtii fágalaš árvalusaid ja vihkkedallamiid rivttes dási, lea mearrideaddji dehálaš go ulbmil lea beavttálmahttit plánaproseassaid. Ovdamearkka dihtii sáhttet gielddaid gaskasaš plánakantuvrrat leat okta vuohki buoridit gealbbu ja návccaid sámi gielddain. Gielddaid gaskasaš plánakantuvra čoavdá eanaš juohke gieldda fágalaš ja hálddahuslaš bargamušaid ja válbme áššiid mat meannuduvvojit gielddastivrrain ja gielddaid eará álbmotválljen orgánain. Máhttodárbu lea stuoris, ja ráđđehus oaivvilda ahte dieđuid lonohallan plánabarggus lea dehálaš.

Sámediggi čujuha dasa ahte plánat lága plánema ja huksenáššemeannudeami birra (plána ja huksenláhka) paragráfa 3-1 c) vuođul galgá «sihkkarastit sámi kultuvrra, ealáhusdoaimmaheami ja servodateallima vuođu». Lága § 5-1 gáibida maid ahte «juohkehaš gii ovddida plánaevttohusa, galgá dovddahit dáhtu ovttasdoaibmamii». Dasto ovddiduvvo lágas luonddu šláddjiivuođahálddašeami birra (luonddušláddjiivuođaláhka) § 8 vuođul gáibádus ahte eiseválddit galget «bidjat deattu máhttui mii lea vuođđuduvvon sohkabuolvvaid vásáhusaide luonddu geavaheamis ja ovttasdoaibmamis luondduin, das maiddái dakkár sámi geavaheamis, ja mii sáhttá váikkuhit guoddevaš luonddušláddjivuođa geavaheapmái ja suodjaleapmái». Guorahallan árbedieđu geavaheami birra areála ja birrasa hálddašeamis čájeha dattetge ahte hálddašeamis váilevaš dieđuid geažil ii leat vejolašvuohta čuovvulit geatnegasvuođaid mat čatnasit árbedihtui.1 Sámedikki oainnu mielde lea dehálaš ahte plánaeiseválddiin leat dat dieđut mat dárbbašuvvojit diehtit goas ja mo árbediehtu galgá deattuhuvvot hálddašeamis ja plánabarggus.

7.2 Ovttasbargu ovddideami várás

Sámedikki ulbmil lea šiehtadallat ja vuolláičállit ovttasbargosoahpamušaid buot fylkkagielddaiguin mat gokčet sámi guovlluid. Regiovdnaođastusa maŋŋá ja máŋgga fylkkagieldda ovttasteami maŋŋá lea Sámediggi álggahan ođđa ovttasbargosoahpamušaid šiehtadallamiid ovttastuvvon fylkkagielddaiguin. Ođđa ovttasbargošiehtadus Trøndelágain áigodahkii 2019–2022 lea jo gárvásii šiehtadallojuvvon ja mearriduvvon. Sámedikki ja Romssa ja Finnmárkku fylkkagieldda gaskasaš ovttasbargošiehtadus vurdojuvvo gárvvisin šiehtadallojuvvot jagi 2021 giđa. Sámedikkis lea maid leamaš oktavuohta Innlandet fylkkasuohkaniin ovttasbargošiehtadusa birra. Dan soahpamuša bargu lea easkka árraproseassas.

Ovttasbargošiehtadusat galget leat njuovžilat ja heivehuvvon sierranas dárbbuide mat leat iešguđet fylkkagielddain. Regionála ovttasbargisoahpamušaid bargu eaktuda ahte šiehtadusat oktiibuot galget addit buoret eavttuid sámi giela, kultuvrra, servodateallima ja ealáhuseallima várás.

Sámedikki ja fylkkagielddaid gaskasaš ovttasbargošiehtadusat leat dehálaš neavvu ealli sámi báikkálaš servodagaid fuolaheapmái ja huksemii. Danne ávžžuha ráđđehus Sámedikki ja fylkkagielddaid láhčit diliid nu ahte ođđa šiehtadusat ovddiduvvojit ja čuovvuluvvojit gokko lea dárbu. Ealáhus- ja gelbbolašvuođa ovddideamis iešguđet fylkkain berrejit erenoamážit leat mielde hástalusaid ja vejolašvuođaid árvvoštallamat sámi guovlluin.

Máŋga regionála searvevuođa leat maid mihttu lea arvvosmahttit ealáhusovddideami. Sámediggi lea mielde regionála searvevuođas eanadoalu várás mas Romssa ja Finnmárkku fylkkagielddas lea ovddasvástádus. Mihttu dainna searvevuođain lea ovddidit guoddevaš, gánnáhahtti ja boahtteáigásaš eanadoalu mii doaimmahuvvo ovttasdoaimmas árktalaš luondduin ja servodagain. Sámediggi lea mielde ovttasbargoforas mii lea boazodoalu várás Trøndelágas, ja sullasaš foras Nordlánddas. Áigeguovdilis čuolbmačilgehusat digaštallojuvvojit dain forain. Stáhtahálddašeaddji ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi ovddasteaddjit servet maid daidda.

7.2.1 Regionála davviguovlofora

Nannen dihtii ollislaš lahkaneami davviguovlopolitihkkii dagai ráđđehus čakčat 2016 álgaga ásahit Regionála davviguovlofora. Fora bissovaš lahtut leat Olgoriikadepartemeantta, Ealáhus- ja guolástusdepartemeantta ja Gielda- ja ođasmahttindepartemeantta politihkalaš njunnošat, Sámediggi, Nordlándda fylkkasuohkan ja Romssa ja Finnmárkku fylkkagielda. Eará guoskevaš departemeanttaid ja doaimmaheddjiid searvan sorjá áššesuorggis.

Ulbmil forain lea geavahit lagas gulahallama ja ovttasbarggu nationála ja regionála davviguovlopolitihka viidásat ovddideami birra, váikkuhit davviguovlopolitihka oktasaš eaiggátvuhtii ja eará nationála ja regionála áŋgiruššama oktiiordnemii Davvi-Norggas. Fora čállingoddedoaibma sirdojuvvui regiovdnaođastusa oassin Romssa ja Finnmárkku fylkkagildii Čáhcesullui. Regionála davviguovlofora čállingoddi bargá buot fora lahtuid ovddas. Seammás galgá čállingoddi váikkuhit nannosat regionála eaiggátvuhtii dasa mii bargojuvvo forain. Čállingoddi lea jagi 2021 rájes nanosmahttojuvvon ovttain prošeaktavirggiin golmma jahkái mas galgá leat earret eará oktiiordnendoaibma nuoraidovttasbarggu várás. Dat lea davviguovlopolitihka nuoraidpanela rávvagiid mielde, geahča Meld. St. 9 (2020–2021).

7.2.2 Interreg – reaidu sámi riikarájáid rasttideaddji ovttasbargguid várás

Interreg lea EU-prográmma ekonomalaš, sosiála ja areálaovddideami várás Eurohpás regionála, rádjarasttideaddji ovttasbarggu bokte. Dasa searvan galgá váikkuhit EU mihtuid juksamii namalassii ovddidit eambbo jierbmás, ruoná ja eambbo oktiičadnojuvvon Eurohpá, ja dat doarju norgalaš boaittobeliid ja regionálapolitihkalaš mihtuid. Dat lea maid ráđđehusa davviriikkalaš ja eurohpálaš politihka oassi, ja dasa gullá ovttasbargu davviguovlluin ja Ruoššain. Ráđđehus lea mearridan searvat EU-prográmmaide regionála areálalaš ovttasbarggu várás (Interreg) áigodahkii 2021–2027.

Interreg lea dehálaš reidu go áigumuš lea nannet sámi ovttasbarggu riikarájáid rastá. Sámi ealáhusat, hutkás ealáhusat ja sámi giella gullet deháleamos áŋgiruššansurggiide.

Norga searvá 11 iešguđet prográmmii boahtte áigodaga, maid searvvis prográmmat Kolarctic, Nordlig Periferi og Arktisk ja Interreg Aurora gokčet davviguovlluid. Interreg Auroras (2021–2027) lea oasseguovlu Aurora Sápmi mii fátmmasta oppa sámi Elgå rájes Innlandet fylkkas gitta Finnmárkui Norgga bealde, ja sámi guovlluid Ruoŧas ja Suomas. Golbma davviriikkalaš Sámedikki oassálastet prográmma ovddideamis, ovttas golmma riikka regionála eiseválddiiguin ja departemeanttaiguin, ja dasto vel EU-kommišuvnnain. Prográmma várás galgá maid ásahuvvot sierra sámi stivrenjoavku.

Vásáhusat Interreg-áigodagain 2014–2021 čájeha ahte lea váttis mobiliseret sámi ohcciid Interregii. Dasa lea dat earret eará dat sivvan ollu doaimmaheaddjit Sámis leat oalle uhcit ja kapitála lea ráddjejuvvon. Váttis sáhttá leat háhkat 50 proseantta mielruhtadeami prošeavttaide. Dattetge dohkkehuvvojedje ollu buorit prošeavttat áigodagas. Lasi mobiliserema láhčin dihtii šaddet boahtte Interreg Auroras unnit prošeaktašlájat main galget leat álkit prosedyrat.

7.2.3 Digitála vuođđogeađggi nannen

Dieđáhusas Meld. St. 28 (2020–2021) Vår felles digitale grunnmur – Mobil-, bredbånds- og internettjenester bidjá ráđđehus mihttun ahte buot viessogácciin ja doaimmahagain galgá leat johtilis govdabáddi jagi 2025 loahpas. Ráđđehus áigu juksat mihtu dál dálá politihka joatkimiin ja márkanvuđot huksemiin mas fállit investerejit eanet go 10 mrd. ruvnno jahkái nehttii ja bálvalusaide. Guovlluin gos gávppálaš vuođđu váilu huksema várás, juolluda ráđđehus veahkkin doarjagiid. Jagi 2021 juolluda ráđđehus johtilis govdabáddái eanet go 800 milj. ruvnnu, mii juohkása eanet go 264 milj. ruvnnu dábálaš govdabáddedoarjjan ja 560 milj. ruvnnu rádjai boahttevaš dávjodatáksiovnna oktavuođas, gč. Meld. St. 28. Ráđđehus juolluda jagi 2021 guovtti geardái dan supmi maid dagai jagi 2020, mii maiddái lei olahusjahki.

Mii bidjat dađistaga eanet árvvuid mobiila- ja govdabáddeneahtaide, ja dađistaga eanet áibbas dehálaš servodatdoaimmat sorjájit dain. Danin bidjá ráđđehus gáibádusaid dorvvolaš sihkkarvuhtii muddema ja gáibádusaid bokte, ja čuovvula áššiid bearráigeahčuin. Dasa lassin juolluda ráđđehus doarjagiid doaibmabijuide mat leat stuorábut go dan maid lea vejolaš geatnegahttit fálliide gollogokčama haga.

Jagi 2014 rájes jagi 2020 rádjai lea ráđđehus vuoruhan mobiilareaiddu 64 gildii Norggas leat 64 gieldda Norggas nannejuvvon ekom prográmma bokte. Prográmmii lea juolluduvvon eanet go 500 milj. ruvnnu. Dat addá erenoamážit heajosdilálaš gielddaide nannosat mobiilaneahta dakkár válljejuvvon guvlui mii lea dehálaš báikkálaš heahtehálddašeapmái. Earret eará oažžu guovlu golmma jándora várás linnjárávnnji, ja sihkkarastindoaibmabijut ásahuvvojit nannen dihtii transmišuvdnalinnjáid básastašuvnnaide. Doaibmabidju addá ássiide vejolašvuođa mannat guvlui lagasborrasis mas mobiiladoaibman bisuhuvvo golbma jándora go elrávdnji guhká jávká. Hearkkes gielddat vuoruhuvvojit vuosttamužžan, ja vuosttas muttus leat máŋga gieldda mat leat rittus Davvi-Norggas ja Oarje-Norggas, ožžon ásahuvvot dakkár nannejuvvon ekom. Jagi 2020 ožžo 21 gieldda ruhtadoarjagiid, ja dat ruđat geavahuvvojedje nannejuvvon ekom sihkkarastimii guoktenuppelogi Finnmárkku gielddas, nu ahte buot gielddat fylkkas leat gokčojuvvon, ja Siskkit Agderis ožžo oktanuppelogi gieldda nannejuvvon ekom.

Stáhtabušeahtain áigodagas 2018–2020 juolluduvvui oktiibuot 80 milj. ruvnnu pilohtan molssaevttolaš guovddášneahta/fievrridanneahta várás. Ruđaid oasit geavahuvvojit doaibmabijuide Finnmárkkus, maŋŋá go Nationála kommunikašuvdnaeiseváldi lea čađahan vuđolaš hearkivuođa guorahallama regiovnnas. Doaibmabijuide gulai earret eará regiovnna fievrrideami fierpmádagaid nannen ja dat addá mearkkašahtti buoret sihkkarvuođa ja gearggusvuođa. Ráđđehus áigu geavahit vásáhusaid Finnmárkkus ja áigu čađahit dakkár vuđolaš hearkivuođa guorahallamiid unnimusat vihtta hearkkes doaresbeale guovllus, árvvoštallat doaibmabijuid dain regiovnnain fáset sisa doaibmabijuid jahkásaš árvvoštallama maŋŋá, gč. Meld. St. 28 (2020–2021). Guorahallan lea álggahuvvon Romssa várás, ja ráđđehus áigu geavahit ruđaid doaibmabijuide dan regiovnnas jagi 2021.

7.3 Johtalus

Buorre ja oadjebas johtalus lea dehálaš boaittobeliid ovddideapmái, ja dat čatná gávpogiid ja doaresbeliid oktii. Ráđđehus vuoruha infrastruktuvrra huksema vai olbmot galget sáhttit ássat ja fitnodagat galget sáhttit álggahit bargosajiid ja árvvuid riikka miehtá. Buori fievrrádusvuogádaga ovddideami buriid infrastruktuvra doaibmabijuiguin merrii ja gáddái ja vuođđostruktuvrra ovddideapmi fievrrádusvuogádaga ja vel rádjarasttideaddji oktavuođaid huksen lea mearrideaddji dehálaš sihkkarastin dihtii guoddevaš servodatovdáneami Davvi-Norggas ja davviguovlluin. Nationála fievrrádusplánas áigodahkii 2022–2033 ráđđehusa áigumuš boahtá ovdan ahte fievrrádusvuogádat davvin galgá láhčit dilálašvuođaid dasa ahte regionála ovddideapmái ja ođđa vejolašvuođaide riikaoasi ealáhusaid várás. Dat galgá ovddiduvvot birrasa suodjaleaddji guoddevaš vuogi mielde, ja deaddu galgá biddjojuvvot buohkaid sihkkarvuhtii ja buohkaid olámuddui.

Ealáhusa stuorra oasit leat mearrarittus ja dat sorjájit buriid geaidnooktavuođain ja bures doaibmi váldogeainnus nu ahte gálvvut galget joavdat márkanii. Vaikke vel lea uhccán johtolat geaidnofierpmádagas, de leat geainnut áibbas dehálaččat báikkálaš ja regionála fievrrideapmái. Boahttevaš fievrrádusovdáneapmái lea dehálaš sihkkarastit návcca, sihkkarvuođa ja buori goastama ja vuojehahttivuođa dehálaš gaskkain ealáhusfievrrideami várás, ja čatnat oktii ássan- ja bargomárkanregiovnnaid. Dálveáigodat lea erenoamáš guhkki davvin ja váriid ja duoddariid badjel lea hástaleaddji bisuhit buori ja vurdojuvvon joavdama. Ja de leat Davvi-Norgga buriid fievrrádusoktavuođaid lassin maid buorit oktavuođat muđui máttás riikii dehálaččat.

Sámediggi deattuha ahte ealáhusaid buorre ovdáneapmi sámi guovlluin sorjá gárvves infrastruktuvrras. Gálvofievrrideami stuorra oassi dáhpáhuvvá geainnuid mielde, ja dalle lea gálvvuid joavdan das gitta leat go geainnut álo rabas ja sihkkarat. Ovddeš Finnmárkku fylka lea maiddái stuorra álgoávdnasiid buvttadeaddji ja -vuovdi miehtá riikii. Márkaniidda beassan lea áibbas dehálaš, erenoamážit varas guliid fievrridemiin márkaniidda máddin.

Johtalusdepartemeanta čuovvula konsultašuvdnaortnega ja čađaha konsultašuvnnaid Sámedikkiin dahje orohagaiguin máŋgga ášši oktavuođas mat gusket čielggadeapmái, plánemii dahje fysalaš johtalusdoaibmabijuid čađaheapmái. Dakkár ráđđádallamat čađahuvvojit njuolgga Johtalusdepartemeanttain, dahje iešguđet fievrrádusdoaimmahagaid mat gullet departemeantta ovddasvástádussurggiid vuollai.

7.3.1 Dakkár riikageainnuid huksen ja buorideapmi mat leat dehálaččat sámi servodagaide

Ráđđehus lea Nationála fievrrádusplánas áigodahkii 2022–2033 vuoruhan máŋga stuorra geaidnoprošeavtta mat leat mávssolaččat sámi servodagaide Nordlánddas ja Romssas ja Finnmárkkus, gč. dieđáhusa Meld. St. 20 (2020–2021). Dat guoská ovdamearkka dihtii E6:i Megården – Murgosvuona gaskka Nordlánddas. Johtalusdepartemeanta lea maid vuoruhan huksen ođđa geainnu gaskii E10/rv. 85 Dielddanuorri – Gollevuonbahta – Langvassbukt (Hålogalánddageaidnu) Nordlánddas ja Romssas ja Finnmárkkus. Dasto leat vuoruhuvvon ruđat ođassihkkarastinprošektii E45:s Ávžžis Álttá ja Guovdageainnu gaskkas Romssas ja Finnmárkkus. Ruđat leat maid várrejuvvon buoridangaskkaide rv. 94:s gaskal Skáiddi ja Hámmárfeastta. Dat guoská parseallaide Molstrand – Guohcanjárga ja Áhkkárvuotna – Jansvannet. Viidásat ovdáneapmi barggus daid prošeavttaiguin árvvoštallojuvvojit boahttevaš stáhtabušeahtaid oktavuođas.

Geassemánus 2019 sirddii Johtalusdepartemeanta ovddasvástádusa hukset geaidnogaskka E6 Návuonduoddaris Romssas ja Finnmárkkus Stáhta geaidnodoaimmahagas fitnodahkii Nye Veier AS. 25 kilomehtera guhkes duottar lea dávjá gitta dálvet uđasvára ja garra biekka geažil mii gidde geainnu muohttagiin. E6:s Návuonduottar lea áidna geaidnu Romssa ja Finnmárkku davvi osiid gaskka, ja riikii muđui. Áidna garvinvuohki lea vuodjit masá 70 miilla Suoma čađa. Nye Veier AS lea vuolláičállán geaidnohuksenšiehtadusa Johtalusdepartemeanttain hukset geaidnogaskka. Plánejuvvon gárvvisteapmi lea jagi 2024.

7.3.2 Lassi áŋgiruššan fylkkageainnuiguin

Nationála fievrrádusplána (NTP) barggus lea ráđđehus rahpan vejolašvuođa eanet regionála mieldáseapmái, eanaš fievrrádushástalusaid dovdáma ja vuoruheami dihtii riika miehtá. Fylkkagielddat leat árvalan vuoruhuvvon čovdosiid deháleamos hástalusaid iežaset gielddain. Árvaluvvon leat eanaš fylkkageaidnofierpmádaga buorideapmi ja ođasmahttima, uđassihkkarastima ja dehálaš ealáhusgeainnuid birra. Danin lea ráđđehus NTP-evttohusas vuoruhan doarjaga fylkkageainnuide, sihke lasi rámmadoarjaga bokte tuneallasihkkarastimii, ja lasi merkejuvvon doarjagiid bokte Stáhta geaidnodoaimmahaga bušehttii. Doarjjaeavttu leat dehálaš dakkár ealáhusgeainnuid ja geainnuid buorideapmi mat viiddidit ássan- ja bargomárkanregiovnnaid. Oanehat johtináigi sáhttá addit fitnodagaide buoret vejolašvuođa fidnet bargiid. Stuorát bargomárkanat addet buoret vejolašvuođaid fidnet bargiid ja gealbbu ealáhuseallimii. Dat addet maid vejolašvuođa govddit fálaldahkan oažžut almmolaš ja priváhta bálvalusaid ja sáhttet dan láhkai váikkuhit lasi geasuheapmái ja ođđaolbmuid fárremii báikái. Dat lea dehálaš geahččalanvuohki geahpedit guhkes gaskkaid maŋu maid sámi báikegottit ge vásihit, ja láhčin dihtii diliid nu ahte báikkálaš ealáhusat šaddet eambbo geasuheaddjin ja ovdánit.

7.3.3 Bures hutkojuvvon kollektiivačovdosat mat buoridit olbmuid johtindárbbuid

Kollektiivačovdosat mat čatnet smávvagávpogiid boaittobeale birrasiidda, leat dehálaččat dasa ahte olbmot galget oažžut vuđolaš ja ovttaárvosaš bálvalusaid riikka miehtá. Dattetge lea kollektiiva- ja fievrrádusčovdosiin vuorjjes ássanguovlluin heajos gollobeaktilvuohta, go leat uhccán mátkkošteaddjit ja uhccán njuovžilis johtináiggit. Uhccán johttit maid dagahit ahte lea divrras bisuhit eará almmolaš ja priváhta bálvalusaid dakkár guovlluin. Seammás váikkuhit beaktilastindoaibmabijut iešguđet surggiin bálvalusfálaldahkii. Iešguđet surggiid bálvalusaid ođđasis organiseren sáhttá dagahit johtingaskkaid lassáneaddji hástalussan dakkár guovlluin main leat guhkes gaskkat iežaset regionála guovddážiidda.

Ođđa teknologiija sáhttá čoavdit muhtun hástalusaid maid mii ovdal leat čoavdán eambbo árbevirolaš čovdosiiguin joavdama, návcca ja fievrridansihkkarvuođa várás. Ođđa teknologiija ja ođđa bargovugiid geavahemiin lea vejolaš buoridit bálvalusfálaldagaid ja fállat daid lahka daid báikkiid gos olbmot ásset, nu ahte dat ovdamearkka dihtii váikkuha mátkkoštanoktavuođaid gaskal smávvagávpogiid ja daid biras guovlluid. Dakkár doaibmabijut sáhttet maid dahkat álkibun sámi guovlluin ássi nuoraide ja geat eai sáhte geavahit eará fievrru. Ovdamearkka dihtii leat iešguđet áŋgiruššamat oaččohan dihtii ođđa jierpmálaš fievrrádus-/mobilitehtačovdosiid johtileappot geavahussii, earret eará Pilot-T geavaheapmái. Leat maid ruoná vuogádat ja iešguđetlágan innovašuvdnaortnegat. Ráđđehus lea bovden fylkkagielddaid searvat dihto áigásaš oahpahusfierpmádahkii čovdosiid birra boaittobeale guovlluin main leat erenoamáš hástalusat, ovttasbarggus gielddaiguin ja dutkanbirrasiiguin ja oaivvilda ahte dat sáhttá addit oassálastiide mávssolaš oahpu oahpahallama áiggi. Ođđa čovdosat sáhttet váikkuhit lasi olahahttivuhtii boaittobeale guovlluin ja čatnat daid buorebut oktii regiovnna smávvagávpogiiguin.

7.3.4 Dálkkádatnuppástusat ja eambbo vahátvuloš infrastruktuvra

Vásihuvvon oadjebasvuohta lea dehálaš olbmuid loaktimii báikkis. Eambbo erenoamáš garra dálkkit lasihit dulve- ja uđasvára, dagahit energiijadili ja teleneahta hearkkibun. Danin lea ráđđehus vuoruhan dulve- ja uđasvahágiid eastadanbarggu suodjalan dihtii báikegottiid. Nannejuvvon ekom prográmma bokte áigu ráđđehus maiddái váikkuhit dasa ahte válljejuvvon guovllut vahátvuloš gielddain ožžot gievrrat mobiilaneahta.

Mii ássat guhkes riikkas mas leat ollu uđasváralaš geaidnogaskkat. Eanet go ovtta miljárdda ruvnnuin uđassihkkarastimii riikageainnuin fuolaha ráđđehus buoret ja dorvvoleabbo geainnuid ealáhuseallimii ja eanaš olbmuide. Ráđđehussii lea dehálaš ahte unnit geainnut ge sihkkarastojuvvojit uđđasiid vuostá. Danne juogaduvvo 800 milj. ruvnnu erenoamážit fylkkageainnuid uđassihkkarastimii. Dainna lágiin sáhttet fylkkat čađahit unnit ja stuorát doaibmabijuid dahkan dihtii geainnuid dorvvolažžan iežaset guovlluin. Ráđđehusa uđassihkkarastindoaibmabijuid vuoruheamit boahttevaš jagiid leat válddahallojuvvon Nationála fievrrádusplánas áigodahkii 2022–2033. Okta eará gullevaš doaibmabidju lea innovašuvdnasearvevuođa ortnega, mas almmolaš ja priváhta fitnodagat barget ovttas hutkás čovdosiid ovddidemiin. Romssa ja Finnmárkku fylkkagielda leat ožžon ruđaid innovašuvdnasearvevuođa várás mii galgá ovddidit čovdosa beaktilis detekšuvnna várás ja dakkár uđđasiid dieđiheami várás mat leat gidden geainnuid.

7.3.5 Sámedikki mearkkašupmi

Sámediggi čujuha dasa ahte šaddet eanet ja eanet áššit mat gáibidit fágalaš čuovvuleami ja formála konsultašuvnnaid. Sámedikki oainnu mielde lea dárbu loktet Sámedikki gelbbolašvuođa ja návccaid johtolatsuorggis vai sáhttá fuolahit konsultašuvnnaid ja bagadeami suorggis.