Åvddåbágo

Ráddidus sihtá miján galggá dássásasj ja moattebelak sebrudahka mij la jasska gájkajda. Dálla biedjap åvddån vuostasj nasjåvnålasj doajmmaplánav sámenálsodime ja nuppástime vuosstij. Dánna li 32 dåjma ma galggi dákkir nálsodimev ja nuppástimev hieredit.

Sámegielaj, kultuvra ja sebrudakiellema ævto li nanniduvvam ájge milta, ja åbbålasj dádjadibme ja diedulasjvuohta sámij birra l lassánam. Sáme mánájgárde ja sáme giellaåhpadibme l ájnas oasse sámegielaj ja sáme identitiehta nannimis. Sáme festivála, dájdda, ja sáme æjvvalimsaje li sámegielajt, kultuvrav ja sebrudakiellemav nannim.

Sæmmi båttå diehtep vássám ájge vierredagojs li háve báhtsám. Duohtavuoda- ja såbadimkommisjåvnnå l åtsådam gåktu vuona oajválattjaj politihkka l læhkám sámij, guojnaj/vuonasuobmelattjaj ja miehttsesuobmelattjaj hárráj, ja gåktu dárojduhttempolitihkka l vájkkudam maŋŋela gå låhpaduváj. Vuona stáhta bieles ánoj Gånågis Harald ándagis dárojduhttempolitihka åvdås gålgådismáno 7. biejve 1997. Basádismáno 12. biejve 2024 ánoj Stuorradigge ándagis daj vierredagoj åvdås majt dárojduhttempolitihkka dájda juohkusijda buvtij.

Åtsådime vuosedi gåktu ieneplåhkoálmmuga nievres guotto máhtti vihpat vájku almulasj politihkka l rievddam. Sámenálsodibme ja nuppástibme la ájn stuorra gássjelisvuohta sebrudagán. Dat nievres láhkáj vájkkut sidjij gesi dát njuolgga guosská ja sebrudahkaj ållesvuohtan. Ájnegis ulmutja ihkap balli ietjasa vuojnojt javllamis, sáme identitiehtasa vuosedimes jali almulasjvuodan oassálasstemis. Sebrudakdásen li nálsodime ja nuppástime fáron gáttojt bisodimen ja nannimin, aktan nierbadimev legitimierimin.

Návti ij galga liehket Vuonan. Mijá aktisasj åvdåsvásstádus la huksat gájka sáme dåbddi sij li jasska ja sebrudahteduvvi.

Ráddidus vijddásit barggá nannimin ja ådåsmahttemin rahtjamusájt rasisma, nálsodime ja nuppástime vuosstij tjerda ja åsko diehti. Sámenálsodime ja nuppástime doajmmapládna la oassen dát bargos. Ráddidus la tjuovvovasj gålmmå badjásasj vuorodimijt mierredam dán bargo hárráj: 1) ságastallam ja demokratijja mij doajmmá, 2) máhtto ja máhtudagá ja 3) jasskavuohta ja sihkarvuohta

Ráddidus gijttá juohkkahattjav guhti l viehkedam oajvvadusáj doajmmapládnaj. Sierraláhkáj gijttep Sámedikkev ja sáme birrasijt gudi li árvulasj vásádusájt ja máhtojt mijáj juogadam. Dá ájádusá li midjij læhkám ájnnasa váj lip buktám buorre dåjmajt jåhtuj biedjat.

Ráddidusá bieles,