Historjjálaš arkiiva

Duodat ja myhtat Finnmárkolága birra

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Bondevik II

Almmustahtti: Kommunal- og regionaldepartementet

Stádačálli Anders J. H. Eira bokte, Gielda- ja guovludepartemeanttas

Duođat ja myhtat Finnmárkolága birra

Stádačálli Anders J. H. Eira bokte, gielda- ja guovludepartemeanttas

[ Norsk versjon | English version ]

Finnmárkku fylkka eatnama ja luonddu riggodagaid hálddašeami ja riektedili meannudeaddji láhka mii lea evttohuvvon (Finnmárkoláhka), biddjui ovdan cuoŋománu dán jagi ja Stuoradiggi lea dál dan meannudeame.

Stuoradiggi lea dáhtton ráđđehusa lágidit láhkaevttohusas sorjakeahtes álbmotrievttalaš árvvoštallama. Dan leaba jusprofessorat, Geir Ulfstein ja Hans Petter Graver gárvvisteame. Dat válbmana golggotmánu. Danne ráđđehus ii buvtte dál mearkkašumiid Finnmárkolága evttohussii. Liikká hálidan njulget muhtun čielga boasttu ipmárdusaid ja boasttuvuođaid mat maŋemus áiggiid leat leamaš medias.

Finnmárkoláhka lea maŋemus vahku leamaš hui guovddážis. Sivva dasa lea ahte ráđđehus rabai Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáža Guovdageainnus. ON nállevealahankomitea maŋemus rapporta váldojuvvui ovdan. Komitea čujuha guđe surggiin lea leamaš buorre ovdáneapmi. Muhto dat maid ballá evttohusa gáržžidit sámiid kontrolla ja mearridanválddi Finmmárkku riggodagaid badjel – ii ge čilge lagabui maidege dárkileappot. Duohtavuohta lea ahte láhkaevttohusain sámit ožžot eambbo dadjamuša Finnmárkku luondduriggodagaid hárrái. Čujuhan erenoamážit dáidda ráđđehusa láhkaevttohusčuoggáide:

  • Finnmárkoopmodat galgá eaiggádišgoahtit vuođđogirjegiddodatvuođa. Nu Finnmárkku álbmot nai šaddá dan eaiggádin. Odne Stáda, Statsskoga namas, hálddaša 96 proseantta Finnmárkku eatnamiid giddodatvuođas.
  • Sámediggi beassá guhttasis nammadit golbma stivraáirasa. Sii besset jienastit Finnmárkoopmodagas. Odne Sámediggi ii eaiggáduša maidege Finnmárkkus.
  • Sámediggi sáhttá njuolggadusaiguin mearridit movt galget árvvoštallat daid váikkuhusaid mat leat sámi kultuvrii jna. go meahccegeavaheapmi rievdá.

Dáid njuolggadusaid vuođul de almmolaš eiseválddit galget árvvoštallat áššiid. Odne ii leat Sámedikkis váldi mearridit dakkár njuolggadusaid almmolaš eiseválddiide.

Muhtumat eai loga ráđđehusa váldán vuhtii Sámi vuoigatvuođa lávdegotti evttohusa. Dat ii doala deaivása. Sámi vuoigatvuođalávdegotti eanetlogu evttohusa vuođđoprinsihpat ja ráđđehusa láhkaevttohusa vuođđoprinsihpat leat ovttalágánat:

  • Ásahit oktasaš Finnmárkoopmodaga/ Finnmárkku eananhálddašeami olles Finnmárkui.
  • Eaiggátvuoigatvuohta sirdojuvvo Stádas Finnmárkoopmodahkii.
  • Sámediggi ja Finnmárkku fylkkadiggi nammadit ovtta mađe áirasiid stivrii.
  • Sámedikkis galgá leat dehálaš rolla Finnmárkoopmodagas/ Finnmárkku eananhálddašeamis.

Ráđđehusa láhkaevttohus lea earálágán go Sámi vuoigatvuođalávdegotti evttohus dakko ahte vuoigatvuođalávdegoddi evttoha Sámediggái biehttalanrievtti stuorát eananmeassamiid mat várohuvvojit billistit sámi kultuvrra luondduvuođu.

Sámi kultuvrra luondduvuođus fertet baicca earáládje váldit vára. Go leat dakkár áššit, ahte olbmot atnigohtet meahcceguovlluid earáládje go ovdal, de galget evttohusa mielde čuovvut eará áššemeannudan njuolggadusaid. Duogábealde galgá leat eanetlogu dohkkeheapmi.

Ráđđehus ii hálit cegget giliidgeavahanguovlluid dan hámis maid Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttohii. Vaikko dan giliidgeavahanguovlluid evttohusas lei ge buorre vuođđu ja buorit áigumušat, de dat ii goitge livčče leamaš vuogas Finnmárkui. Dakkár modealla ii heivešii bures oktii dakkár vugiin mas lea buorre visogova ja oppalaš riggodathálddašeapmi. Ii riddo- ja siseatnanguovlluin livčče oktasaš hálddašeapmi, mii mu mielas lea dárbbašlaš. Ráđđehusa evttohus lea earalágan. Suohkanat galget sáhttit addit ovttaskas olbmuide ja joavkkuide sierra rivttiid. Sii galget beassat dihto meahcceguovlluid riggodagaid viežžat gitta 10 jahkái ain hávális, go muđui nai sin meahcceávkkastallamis dat lea eallinvuođu stuorit oassi.

Áiggun maid deattuhit ahte (diehttelas) láhkaevttohus ii gáržžit priváhta dahje kollektiiva vuoigatvuođaid main lea guhkeáigásaš geavaheapmi vuođđun. Láhka baicca jávkada buot eahpádusaid geavaheddjiid rivttiid dáfus, ahte sis mahkáš eai leat vuoigatvuođat maiddái daidda Finnmárkku eatnamiidda maid Stáda hálddaša. Finnmárkoopmodat ferte diehttelas gieđahallat dakkár vuoigatvuođagáibádusaid duođalaččat, ii ge daid sáddet njuolga duopmostuoluide.

Boazodollui ráđđehusa láhkaevttohus addá buoret eavttuid go Sámi vuoigatvuođalávdegotti evttohus. Unnimusat okta Finnmárkolága stivralahttu galgá leat boazodoalu ovddasteaddji. Sámedikki njuolggadusat galget maid fátmmastit boazodoalu – mat dahket dan oasálažžan buot eiseválddiid áššiide main eananviidodagat gieđahallojuvvojit. Boazodoalu vuoigatvuođat nai leat dainna lágiin čielgan ain eambbo, go boazodoalu riektevuođđu lea lágas. Ja boazodoalu vuhtii váldojuvvo lága ulbmilparagráfas.

Láhkaevttohus eaktuda ahte láhka heive oktii álbmotrievttalaš njuolggadusaiguin mat leat álgoálbmogiid ja unniálbmogiid várás. Sámedikkis ja eará sámi ásahusain ja berošteddjiin lea ollu máhttu das movt álbmotrievttit váikkuhit norgga láhkii. In ge mun áiggo baldit geange. Dat dilli mii čuožžila Finnmárkolága olis árvvoštallojuvvo dađistaga jur juste álbmotrievtti ektui. Dál galgá Stuoradiggi meannudit lága. Dál lea dehálaš geahččalit gávdnat juogalágan mearrádusa, danne go dát ášši lea leamaš jođus juo badjel 20 jagi. Dárbu lea čielggadit ášši. Sávan buot oasálaččaid viidaseappot čađahit láhkaproseassa jierpmálaččat ja áššálaččat.