2 Láhkaevttohusa duogáš
Sámedikki dálá válgaortnegii leat ovddiduvvon moaitámušat. Moaitámuš leat earenoamážiid boahtán dain válgabiiriin main lea váileovddastus jienastuslogu sturrodaga ektui. Stuorradikki gieldalávdegoddi cealká Inst. S. nr. 110 (2002 – 2003) St. dieđ. nr. 55 (2000 – 2001) sámepolitihka birra ja lassidieđáhussii, St.dieđ. nr. 33 (2001 – 2002), ahte válgaortnet berre dáhkidit buoret ovttavásttolaš-vuođa gaskal jienastagaid ja logu áirasiid mat válljejuvvojit. Lávdegoddi čujuha maiddái dasa ahte váilevaš ovttavásttolašvuohta válgaoassálastima ja ovddastusa gaskkas uhkida Sámedikki lobálašvuođa. Njulgemis erohusaid ovddastusa oktavuođas mearridii Stuorradiggi 2005 válgii rievdadit sámelága § 2 – 4 atnui váldit njeallje dássenáirasiid lassin Sámedikki 39 áirraslohkui. Dássenáirasat juhkkojuvvojit njealji stuorimus válgabiriide main leat eanemus dohkkehuvvon jienat válggas.
Riika lea vuosttaš sámediggeválgga rájes 1989 juhkkojuvvon 13 válgabiriide nu ahte juohke biires leat válljejuvvon 3 áirasa, beroškeahttá gallis jienastuslogus leat dahje jienastaga válgabiires ledje. Jagi 2005 ledje oktiibuot 12 538 sápmelačča čálihuvvon sámi jienastuslohkui. 2005 lei válgaoassálastin 72,6 %, oktiibuot 9108 dohkkehuvvon jienastaga.
Jienastuslohkui čálihuvvon lohku ja jienaidlohku juohke áirasa duogábealde lea rievddadan ollu. Ovdamearkka dihte de 2005 válggas ledje logát válgabiires Davvi Nordlánddas 283 jienastuslogus ja 189 dohkkehuvvon jiena, seammás go goalmmát válgabiires Guovdageainnus ledje 1536 jienastuslogus ja 1107 dohkkehuvvon jiena.
Dálá válgaortnet gáibida suohkaniid láhčet dohkálaš jienasteami sámediggeválggaide, beroškeahttá leago suohkanis oktage jienastanvuoigatvuođalaš guhte jienastuslohkui lea čálihuvvon vai ii. Ortnet lea ipmirduvvon resursagáibideaddjin ja dagahan badjelmearálaš hálddašeami daid suohkaniidda main leat unnán dahje ii oktage jienastuslogus. Dat lea earenoamáš áigeguovdil lulimus válgabiiriid suohkaniidda. Dain 433 Norgga suohkaniin ledje 386 suohkana main ledje vuollel 30 sámi jienastuslogus, dáin ledje fas 147 suohkana main ii obage lean oktage jienastuslogus.
Maiddái leat boahtán moaitámušat dasa ahte válgabohtosa almmuheapmi lea váldán mearehis guhkes áiggi. 2005 lei oppalaš válgaboađus gárvvis 10 beaivvi maŋŋel válgabeaivvi. Jienat eai lohkkojuvvo suohkaniin, ja juohke ovttaskas suohkana válgastivrras lea áigemearri diibmu golmma rádjái vuosttaš gaskavahku maŋŋil válgabeaivvi sáddet jienastanlihpuid válgabiire lohkanválgastivrii. Vásáhusat maŋŋil vihtta sámediggeválgga, duođašta ahte dát áigemearri ii leat álot dollojuvvon. Dása lassin poastafievrrideapmi maiddái njoahcudahttá.
Leat maiddái boahtán moaitámušat dasa ahte lea beare álki bidjat listtu válgabiriin go gáibiduvvo ahte listtaevttohusa galget dušše 15 evttoheaddji vuolláičállit.
Odeldikki rievdadusevttohusa vuođđun lea raporta fágalávdegottis man Sámediggi nammadii, ovttasráđiid departemeanttain. Lávdegoddi nammaduvvui departemeanta ja Sámedikki oktasaš sávaldaga vuođul ahte čađahit oppalaš čielggadeami mii earret eará galggai čielggadit dárbbu rievdadit válgabiirejuogu ja áirraslogu iešguđetge biiriin, vrd. Od.prp. nr. 21 (2004 – 2005). Lávdegotti lea professor Per Selle jođihan, ja lávdegoddi namuhuvvo Selle lávdegoddin. Muđui ledje lávdegottis mielde dutki Torunn Pettersen, Professor Bjørn Erik Rasch, dutki Eva Josefsen ja dutki Nils Oskal. Sámedikki hálddahus lea leamašan čállingoddin lávdegoddái. Lávdegotti árvalus lei ovttajienalaš.
Selle lávdegotti bargun lei árvvoštallat válgaortnega sámedikki lobálašvuođa nannema ektui ja válgaoassálastima ektui. Dasa lassin bivdojuvvui lávdegoddi earenoamážit geahčadit ovddastuslašvuođa Sámedikkis, earenoamážit sohkabeliid ektui. Lávdegoddi lea danin earret eará geahčadan válgabiiriid logu ja sturrodaga, áirrasjuohkima ja dássenáirras ortnega. Lávdegoddi lea viidáset geahčadan válgga loahpparehkenastima čađaheami, dákko bakte vejolašvuođa elektrovnnalaččat jienastit, ovdalgihtii jienasteami ja molssaevttolaš vugiid movt jienaid lohkat, nannemis lobálašvuođa sámediggeválggaide ja ahte eanet servet válggaide.
Lávdegotti ulbmilin lea leamašan evttohit ortnega mii buoremusat vuhtiiváldá earenoamáš hástalusaid sihke ovttaskas sámi guovlluin ja muđui sámi servodagas. Lávdegoddi cealká raporttastis ahte sii earenoamážit leat vuoruhan dan ahte sihkkarastit duohta ovddastusa olles riikkas ja earenoamážit iešguđet árbevirolaš sámi ássanguovlluin.
Sámediggi sáddii Selle lávdegotti raportta viidát gulaskuddamii suohkaniidda, bellodagaide, bellodagaid sámedikkejoavkkuide, válgalisttaide, válgalisttaid evttoheddjiide ja sámi organisašuvnnaide mas gulaskuddanáigi lei 2007 cuoŋumánu 16. beaivvis geassemánu 20.beaivvi rádjái.
Gulaskuddamis bohte 25 gulaskuddancealkámuša. Eanas gulaskuddanásahusat leat positiiva dasa ahte válgabiirejuohku ja áirrasjuohku rievdaduvvo. Soapmásiin leat oaivilat dasa movt biireráját mearriduvvojit ja movt áirrasjuohku doaibmá. Gulaskuddancealkámušat leat čohkkejuvvon proposišuvdnii vuolábealde.
Sámediggi, ovddidii 2007 čakčamánu 27. beaivvi dievasčoahkkinášši 40/07 rievdadanevttohus sámelága mearrádusaide Sámedikki válgaortnega birra. Maŋŋil dievasčoahkkima meannudeami ášši sáddejuvvui departementii. Lassin Selle lávdegotti árvalussii de lea Sámedikki mearrádus maid atnon láhkarievdadanevttohusa vuođđun.
Departemeanta lea mearkkašan ahte Sámediggi lea čađahan viiddis gulaskuddama iige leat gávnnahan dárbbašlažžan sáddet rievdadanevttohusaid mat dán proposišuvnnas ovddiduvvojit ođđa gulaskuddamii.
Departemeanta ja Sámediggi leaba ráđđádallamiid oktavuođas olahan ovttaoaivilvuođa daid čuoggáid ektui láhkaevttohusas main lei goabbatlágan oaidnu.