2 Proposišuvnna duogáš

2.1 Guovloođastus

Ođđajagemánu 1. b. 2020 rájes Norggas leat oktanuppelohkái fylkka; logi fylkkagieldda ja vel Oslo gielda, mas leat fylkkagieldda doaimmat. Ovdal ledje ovcci fylkkas unnit go 200 000 ássi. Ovdal lei ássiidlogu dáfus unnimus fylkkas 76 000 ássi, dál leat 240 000 ássi.

Go fylkkagielddat leat dál stuorábut, de dat ožžot maid eanet gaskaomiid, maiguin ovddidit fylkkaid guovlluide mihtilmas dárbbuid ja vejolašvuođaid vuođul. Daidda sirdet doaimmaid ja gaskaomiid dakkár surggiin, main fylkkagielddain lea jo ovddasvástádus ja gelbbolašvuohta.

Fylkkagielddat ožžot maid ođđa doaimmaid, earret eará dakkár surggiin go gelbbolašvuohta ja ovttaidahttin, álbmotdearvvašvuohta, dálkkádat ja biras, ealáhusovddideapmi ja eanandoallu, dutkan, johtolat, plánen ja kultuvra. Dat leat mávssolaš suorggit, maid olis ovddidit servodaga fylkka siskkobealde, ja fylkkagielddain lea buorre vuođđu čađahit doaimmaid.

2.2 Gieldaođastus

Ođđajagemánu 1. b. 2020 rájes Norggas leat 356 gieldda. Vaikko leat ovttastahttán ollu gielddaid, de eai leat rievdadan gieldastruktuvrra váldosárgosiid. Sullii bealis gielddain leat ain unnit go 5 000 ássi, ja eanet go 120 gielddas leat unnit go 3 000 ássi. Ođđajagemánu 1. b. 2020 maŋŋá leat stuorát erohusat stuorámus ja unnimus gielddaid gaskka. Mii leat ožžon ođđa, stuorra gielddaid, main leat nannosut organisašuvnnat ja stuorát fágabirrasat, ja mat sáhttet sihke lágidit buriid bálvalusaid ja aktiivvalaččat ovddidit ođđa gieldda servodaga ja ealáhusaid. Ollu unna gielddažiin leat unna organisašuvnnat, mat eai leat nu nannosat birgehallat dálá ja boahtteáiggi hástalusaiguin iežaset ássiid ja báikkálaš servodaga buorrin. Erenoamážit fuolastuhttá, go ollu smávva gielddain leat hástalusat bálkáhit ja doallat doarvái gelbbolašvuođa ja bargonávccaid organisašuvnnain, vai dat nagodit buvttadit buriid ja ovttaárvosaš bálvalusaid ássiidasaset.

2.3 Ráđđádallamat

Go jo dás lea sáhka sámelága rievdadeames, de gáibiduvvo ráđđádallan Sámedikkiin, vrd. 2005 mearriduvvon ráđđádallanbargovugiid stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskka. Sámediggái lea fállojuvvon vejolašvuohta ráđđádallat. Sámedikkis eai dattetge oaidnán dan dárbbašlažžan, go jo láhkii eai dahkkojuvvo materiála rievdadusat.