3 Rievdadusat finnmárkkulágas

Rievdadusat mat evttohuvvojit dán proposišuvnnas dahkkojuvvojit Romssa ja Finnmárkku fylkkaid ovttastahttima geažil. Fylkkastruktuvrra rievdadusat gáibidit heiveami lágas das mo galgá almmuhit lága geográfalaš doaibmaviidodaga, das mo galgá válljet Finnmárkkuopmodaga stivralahtuid ja gozihanlávdegotti, ja vel das gii sáhttá leat Finnmárkkuopmodaga vejolaš badjebáhaga vuostáiváldi, jus stivra mearrida ahte dat galgá juhkkojuvvot.

3.1 Gustojeaddji riekti ja gulaskuddanárvalusa evttohusat

3.1.1 Lága geográfalaš doaibmaviidoga ja nama birra

Lágas lea máŋgga sajis čujuvhuvvon Finnmárkku fylkii. Departemeanta evttohii gulaskuddanárvalusas rievdadit láhkateavstta čujuhettiin geográfalaš guvlui Finnmárkui, dan sajis go Finnmárkku fylkii. Dalle vástidivččii geográfalaš guovlu Finnmárku dan guovllu mii dál lea Finnmárkku fylka.

Dálá láhkateavsttas čujuhuvvo maiddái Finnmárkku fylkkadiggái, Finnmárkku fylkkagildii ja Finnmárkku fylkkamánnái. Dat rievdaduvvo orgánaid ođđa namaid vuođul.

Mii guoská ulbmilparagráfii, de evttohuvvui gulaskuddanárvalusas rievdadit sátnehámi nu ahte dat gusto «Finnmárkui» dan sajis go «Finnmárkku fylkii», ja ahte eatnamat ja luondduvalljodagat hálddašuvvojit «dássedis ja ekologalaččat suvdinávccalaš vuogi mielde ássiide buorrin».

3.1.2 Dan birra mat orgánaid galget válljet lahtuid Finnmárkkuopmodaga stivrii ja gozihanlávdegoddái

Finnmárkkulága § 7 mudde dan mo Finnmárkkuopmodaga stivralahtut galget válljejuvvot. Dálá mearrádusaid vuođul vállje sihke Sámediggi ja Finnmárkku fylkkadiggi golbma lahtu, oktan juohkehačča persovnnalaš várrelahtuin. Buohkat galget ássat Finnmárkkus. Gulaskuddanárvalusas evttohuvvui ahte golbma lahtu, oktan juohkehačča persovnnalaš várrelahtuin, galgá ođđa Romssa ja Finnmárkku fylkkadiggi válljet. Evttohus mearkkaša rievdama dainna lágiin ahte Romssa fylkkadiggepolitihkkárat leat mielde mearrideamen geat dat galget stivret Finnmárkkuopmodaga. Seammás lea evttohusa áigumuš, nu mo dál ge, ahte lahtut ja várrelahtut galget ássat dan guovllus mii ovdal lei Finnmárkku fylka.

§ 16 mudde dan mo gozihanlávdegotti lahtut válljejuvvojit. Gulaskuddanárvalusa áigumuš lea ahte ođđa fylkkadiggi vállje ovtta lahtu gozihanlávdegoddái, oktan persovnnalaš várrelahtuin.

3.1.3 Finnmárkkuopmodaga badjebáhcaga juohkin

Lága 15. paragráfas lea dakkár mearrádus ahte Finnmárkkuopmodaga stivra sáhttá mearridit ahte vejolaš badjebáza sáhttá juhkkojuvvot Finnmárkku fylkkagildii, Sámediggái dahje álbmogii ávkkálaš ulbmiliidda fylkka ássiide buorrin. Gulaskuddanárvalusas evttohuvvui ahte ođđa fylkkagielda galgá sáhttit oažžut badjebáhcaga jus stivra dan mearrida. Departemeanta evttoha ahte badjebáhcaga juohkinortnet gáržžiduvvo, nu ahte vejolaš juolludeamit fylkkagildii galget boahtit buorrin sidjiide geat ásset dan guovllus mii dál lea Finnmárkku fylka. Sámedikki bealis ii leat leamaš seamma gáržžádus, ii ge departemeanta evttot dakkár gáržžideami gulaskuddanárvalusas.

3.2 Gulaskuddanásahusaid oainnut

3.2.1 Lága geográfalaš doaibmaviidoga ja nama birra

Ii okta ge gulaskuddaásahusain leat ovddidan vuosteákkaid dan oassái evttohusas mii guoská dasa mo lága geográfalaš doaibmaviidodat galgá almmuhuvvot. Finnmárkku fylkkagielda oaivvilda ahte evttohus váikkuha dasa ahte lága geográfalaš doaibmaviidodat ii áddejuvvo boastut.

Finnmárkku fylkkagielda ja Čáhcesullo gielda árvaledje ahte ulbmilparagráfas berre deattuhuvvot ahte láhka lea oaivvilduvvon ovdun Finnmárkku ássiide.

3.2.2 Dan birra mat orgánaid galget válljet lahtuid Finnmárkkuopmodaga stivrii ja gozihanlávdegoddái

Máŋga gulaskuddaásahusa leat moaitán gulaskuddanárvalusa evttohusa dán áššis. Finnmárkkuopmodat oaivvilda ahte dát čoavddus rihkku dan prinsihpa ahte finnmárkolaččain galgá leat eaiggáduššanváldi, ja ahte ođđa fylkkadikki eanetlogus sáhttet leat beroštusat mat leat vuostálagaid Finnmárkku álbmoga beroštusaiguin. Finnmárkku fylkkagielda čujuha dasa ahte dakkár čoavddus rihkošii finnmárkkulága áigumuša, ja ahte ođđa fylkkadikkis leat eanaš álbmotválljen áirasat Romssa fylkkas eret. Finnmárkku fylkkagieldda árvvoštallama vuođul sáhttá dakkár čoavddus njuolvudit luohttámuša fylkkadiggái ja Finnmárkkuopmodaga stivrii. Finnmárkku fylkkagielda doarju dan evttohusa ahte stivralahtut galget ássat Finnmárkkus, muhto oaivvilda ahte dat ii leat doarvái čoavdit daid váttisvuođaid maid fylkkagielda oaidná šaddat go bargamušat biddjojuvvojit oktasaš fylkkadiggái. Finnmárkku fylkkagielda lea čiekŋudan iežas oainnuid konsultašuvdnačoahkkimiin departemeanttain, gč. čuoggá 2.4, bajábealde.

Deanu gielda moaitá maid dan ahte áigumuš lea luohttámušdoaimmaide olbmuid válljema bidjat ođđa fylkkadiggái. Earret eará čujuhuvvo finnmárkkulága ovdabargguide, main árvvoštallo ahte jus fylkkagielda jávká, de sáhttá vejolaš čoavddus leat ahte fylkka sátnejođiheaddjit válljejit lahtuid oktasaš čoahkkimis. Porsáŋggu gielda ja Guovdageainnu suohkan moitet maiddái evttohusa, ja háliidit baicce ásahit ovddastusgotti mii vuolgá boares Finnmárkku fylkka gielddain.

Nuorta-Finnmárkku regiovdnaráđđi oaivvilda ahte Finnmárkkuopmodat lea strategalaččat dehálaš Finmmárku gielddaid servodatovddideapmái. Danne fertejit finnmárkolaččat ain ollásit stivret Finnmárkkuopmodaga. Sii rávvejit ásahit ovddastusgotti mii nammaduvvo gielddaid ássiidlogu vuođul.

Romssa fylkkasuohkanis eai leat vuosteákkat gulaskuddanárvalusa evttohussii.

3.2.3 Finnmárkkuopmodaga badjebáhcaga juohkin

Finnmárkku fylkkagielda oaivvildii gulaskuddanvuorus ahte Romssa ja Finnmárkku fylkkagielda ii sáhte leat badjebáhcaga vejolaš vuostáiváldi, dannego orgána ii adnojuvvo ovddasteaddjin Finnmárkku álbmoga beroštusaide dán oktavuođas. Fylkkagielda oaivvildii ahte dat čoavddus mii guorrasa buoremusat lága ulbmilii, lea ahte vejolaš badjebáza geavahuvvo doaibmabijuide dálá Finnmárkku fylkkas. Sámediggi čállá gulaskuddancealkámušastis ahte jus fylkkagielda lea badjebáhcaga vuostáiváldi, de fertejit ruđat boahtit Finnmárkku ássiide buorrin. Guovdageainnu suohkan oaivvildii ahte badjebáza galgá boahtit Finnmárkku gielddaide buorrin. Norges Jeger- og fiskerforbund Finnmark evttohii gulaskuddamis ásahit foandda mii stivrejuvvo Finnmárkkus, mas dat olbmot geat hálddašit foandda ásset Finnmárkkus, juhket ruđaid Finnmárkku álbmogii buorrin.

3.2.4 Árvalusat stivralahtuid válljenvuohkái

Gulaskuddanreivves rahppojuvvui, Sámedikki árvalusa vuođul, vejolašvuohta dasa ahte gulaskuddanásahusat sáhtášedje ovddidit vejolaš árvalusaid Finnmárkkuopmodaga stivra- ja várrelahtuid válljenvuohkái. Dálá § 7 vuođul galget fylkkadiggi ja Sámedikki dievasčoahkkin čađahit válgga, ja § 8 vuođul galgá válga čađahuvvot gorreválgan go uhcimusat okta orgánalahttu dan gáibida.

Gulaskuddanvuorus leat Guovdageainnu suohkan ja Porsáŋggu gielda jearran lea go gorreválganjuolggadus ulbmillaš. Sii leat evttohan baicce diktit Sámedikki mearridit sierra eavttuid stivralahtuid válljemii.

Sámediggi háliida maid rievdadit finnmárkkulága § 8, nu ahte Sámediggi ieš sáhttá válljet vuogi. Sámediggi čujuha dasa ahte dat soabašii buorebut sámi álbmoga iešmearridanvuoigatvuhtii ja Sámedikki iehčanas dillái ja váldái, jus Sámediggi ieš mearrida iežas bargoortnega. Sámediggi evttoha maiddái sihkkut § 7 gáibádusa ahte válga galgá čađahuvvot dievasčoahkkimis, vai dievačoahkkin ieš beassá válljet fápmudit doaimma Sámediggeráđđái dahje eará orgánii, gč. maiddái konsultašuvnnaid máinnašumi čuoggás 2.4, bajábealde.

3.3 Departemeantta árvvoštallamat

3.3.1 Lága geográfalaš doaibmaviidodaga ja nama birra

Departemeanta doalaha váldoáššis evttohusa mii lea gulaskuddanevttohusas. Ulbmilparagráfa hárrái ja dan hárrái gean láhka galgá fuolahit, árvala departemeanta aiddostahttit ahte láhka lea oaivvilduvvon fuolahit Finnmárkku ássiid Finnmárkku fylkkagieldda evttohusa mielde. Áigumuš ii leat leamaš daid olbmuid logu viiddidit geat galget fuolahuvvot lága vuođul, ja Finnmárkku fylkkagieldda evttohus dahká dan čielgasabbon.

3.3.2 Dan birra mat orgánat galget válljet lahtuid Finnmárkkuopmodaga stivrii ja gozihanlávdegoddái

Departemeanta evttohii gulaskuddannotáhtas bidjat ođđa fylkkadiggái bargamuššan válljet lahtuid Finnmárkkuopmodaga stivrii ja gozihanlávdegoddái. Máŋga gulaskuddanásahusa háliidit ahte ásahuvvo ođđa orgána dán bargamuša čoavdima várás, ovdamearkka dihtii ráđđi dahje Finnmárkku gielddaid ovddastusgoddi.

Departemeantta árvvoštallama mielde lea ulbmilleamos geavahit dálá struktuvrraid ii ge ásahit sierra vuogádaga dakkár válljenorgánain mas lea duššše doaibmamuššan nammadit lahtuid Finnmárkkuopmodaga stivrii ja gozihanlávdegoddái, ja vejolaččat eará doaibmamušaid mat odne gullet finnmárkkulága vuođul Finnmárkku fylkkadiggái. Jus dakkár čoavddus válljejuvvošii, de leat ollu čuolmmat maidda lea dárbu gávdnat sierra čovdosiid, earret eará mo válgaorgána jienasteapmi galgá čađahuvvot, galgá go ovddeš Finnmárkku juohke gielddas leat okta jienastat, vai galget go jienastagat mearriduvvot ássiid logu vuođul vai eanaviidodaga vuođul. Ođđa orgána gáibida maiddái čovdosiid hálddašeapmái ja ruhtadeapmái. Departemeantta árvvoštallama mielde šaddá dát divraseabbon ja eambbo byrokráhtalažžan go bidjat bargamuša ođđa fylkkagildii. Dasto sáhttá dakkár ođđa orgána ásaheapmi šaddat eahpečielggas dan hárrái mo galgá leat vejolaš doalahit stivralahtuid ovddasvástideaddjin dábálaš válggaid gaskkas. Odne sáhttá Sámediggi ja fylkkadiggi lihccut ja válljet ođđa stivralahtuid vaikke goas. Sierra válgaorgána čoahkkana hárvvit ja dasa lea váddásat doallat Finnmárkkuopmodaga stivralahtuid ovddasvástideaddjin seamma bures. Viidáseappot sáhttá gielddavuđot válgaorgána válljen dagahit ahte iešguđet gieldajoavkkut geavadis válljejit «iežaset» stivralahtu, ja dat fas sáhttá dagahit unohis čatnasemiid sidjiide geat leat válljejuvvon. Departemeanta háliida dás čujuhit dasa ahte jámma bohciidit dáhpáhusat main gielddas ja Finnmárkkuopmodagas leat vuostálaš beroštumit.

Ráđđádallamiin Finnmárkku fylkkagielddain evttohuvvui, nu go lea namahuvvon čuoggás 2.4, maiddái ahte stivralahtuid válljen sáhttá biddjojuvvot fylkkadiggeáirasiidda geain lea ássančujuhus Finnmárkkus, nu gohčoduvvon «Finnmárkkubeŋkii». Ii dán ge čovdosa árvvoštala departemeanta buorrin čoavddusin. Ođđajagimánu 1. b. 2020 rájes šaddá ođđa fylka oktan válgabiiren. Man galle áirasa iešguđet listtut ožžot Finnmárkkus, sáhttet molsašuddat, ja dát molssaeaktu addá sahte ovddu daidda listtuide main leat eanet áirasat Finnmárkkus. Dasto sáhttet áirasiin geat ásset Finnmárkkus, leat várreáirasat geat ásset Romssa fylkkas, ja nuppe láhkai, nu ahte «Finnmárkkubeaŋkka» čoahkkádus sáhttá rievdat fylkkadiggečoahkkaneamis fylkkadiggečoahkkaneapmái, ja dat sáhttá váikkuhit sahtedohko.

Departemeanta ain árvvoštallá buoremussan ahte bargamuš válljet stivralahtuid berre biddjojuvvot ođđa fylkkadiggái. Go Sámediggi odne vállje lahtuid Finnmárkkuopmodaga stivrii, de dan dahká dievasčoahkkin, mas maid leat áirasat Finnmárkku olggobealde. Departemeantta árvvoštallama mielde dat lea geavatlaš čoavddus mii doaibmá bures stivrra eará lahtuide ge. Departemeanta árvvoštallá maid ášši nu ahte dat gáibádus ahte lahtut galget ássat Finnmárkkus, lea mielde čatnamin stivrema Finnmárkku álbmogii.

Departemeantta árvvoštallama mielde dorjot buorit ákkat dan ahte stivralahtuid nammadanmodealla berre leat ovttalágan daidda stivralahtuide geaid Sámediggi lea válljen go sidjiide geaid fylkkadiggi lea válljen. Viehka muddui gustojit seamma vuhtiiváldimat, ja visogovalaš vuogádaga ovdu dadjá ahte válljenmodeallat berrejit leat ovttaláganat. Váttis lea oaidnit ahte doarvái nana ákkat leat ásahit modeallaid mat eai leat ovttaláganat.

Departemeanta lea dárkon Finnmárkku fylkkadikki vuorjašumi das lea go ođđa fylkkadikkis doarvái legitimitehta, muhto das ii leat dakkár fuolastuvvan. Departemeanta bidjá vuođđun ahte ođđa fylkkadikkis lea buorre vuođđu bures čoavdit bargamuša mii gullá stivralahtuid válljemii ja gozihanlávdegotti lahtuid válljemii. Stivralahtuid nammadeapmi lea dakkár doaibmamuš maid fylkkadiggi álbmotválljen orgánan áibbas bures dohkke čoavdit.

Departemeanta árvvoštallá seamma láhkai eará bargamušaid hárrái mat dálá lága vuođul leat biddjojuvvon Finnmárkku fylkkadiggái, ovdamearkka dihtii miehtan eatnama luobaheami hárrái dihto dáhpáhusain, lága § 10, guđat lađđasa njuolggadusaid vuođul.

3.3.3 Finnmárkkuopmodaga badjebáhcaga juohkima birra

Departemeanta doalaha čovdosa mii skovvejuvvui gulaskuddanevttohusas. Láhka galgá fuolahit Finnmárkku ássiid. Jus badjebáza juhkkojuvvo ođđa fylkkagildii dahje álbmogii ávkkálaš ulbmiliidda, de lea aiddostahttojuvvon ahte ruđat galget boahtit Finnmárkku ássiide buorrin. Ruđat eai galgga geavahuvvot ulbmiliidda mat leat olles ođđa fylkka ássiid várás.

3.3.4 Finnmárkkuopmodaga stivralahtuid válljenvuogi birra

Sámediggi, ja muhtun eará gulaskuddanásahusat, leat gulaskuddamis evttohan nuppástuhttit lága § 7 ja § 8, nu ahte Sámediggi beassá ieš válljet mo Sámedikki stivralahtut galget nammaduvvot. Árvalus mieldddisbuktá ahte gáibádusat gorreválgga birra ja váljjema birra dievasčoahkkimis sihkkojuvvojit lágas.

Departemeanta ii sáhte oaidnit ahte evttohussii lea dárbu fylkkaid ovttastahttima geažil. Sámediggi lea jo váldán ovdan dan ovdal, ja Sámedikki ákkasteapmi hui unnán čatnasa ovttastahttimii. Evttohusa sullasaččat rievdadit fylkkagieldda stivralahtuid válljema ii doarjjo Finnmárkku fylkkagielda, ii ge evttohus leat čielggaduvvon dahje leat leamaš dábálaš gulaskuddamis. Unohas lea jus stivralahtuid válljenmodealla galgá nuppástuhttojuvvot dušše Sámedikki dihtii. Departemeantta oainnu vuođul berre vuolggasajis dan lassin leat várrugasvuohta čađahit rievdadusaid Fnnmárkkulágas, mii lei govda ja hearkkes kompromissa boađus, mii sohppojuvvui jagi 2005. Departemeantta oaivil lea ahte ii berre viidáseappot maidege bargt Sámedikki árvalusain dán oktavuođas.