2 Láhkaevttohusa duogáš

Proposišuvnnas Ot.prp. nr. 7 (1977–78) Om lov om kulturminner lea unnán vuođušteapmi mii boahtá ovdan dien sierra áigeeaktomuddemii sámi kulturmuittuid automáhtalaš ráfáiduhttimis. Ráfáiduhttinmearrádusa vuođušteapmi lea oanehaččat válddahuvvon proposišuvnnas 4.6 čuoggás siidu 20, gos boahtá ovdan ahte

sámekultuvra lea gávdnon muhtin muddui beroškeahttá kulturovdáneamis muđui norgga servodagas. Oasit norgga máttaráiggis ja gaskaáiggis gávdnojit sámi kultuvrras ođđasit áiggis. Lávdegotti álgoárvalus evttohii nugo namuhuvvon ahte sámi kulturmuittuid, sihke «gitta» ja «luovos», mat leat boarráseappot go čuođi jagi, galggai láhka fátmmastit. Okta bájuhus lávdegotti evttohusas s 31 lea ahte sámi kulturmuittut nugo oaffarbáikkit, bivdorokkit, hávdesajit jna. leat čadnon elemeanttaide sámi kultuvrras mat leat áigahaččat ja eai šat anus. Liikká bohtet seammalágan kulturmuittut davviriikalaš kulturguovlluin áigodagain mat leat máŋggaid čuohte jagiid boarraseappot dan dihte go sirdašupmi risttalaš kultuvrii, girkogárddiid ásaheapmi ja bivdoservodagaid heaittiheapmi manai hiljibut sámi guovlluin. Láhka ferte dan dihte addit láhkavuođu ráfáiduhttit buot kulturmuittuid mat eai šat leat doaibmi elemeanttat sámi kultuvrras.

Departemeanta lea ovttaoaivilis lávdegottiin ja ovddida mearrádusevttohusaid sámi kulturmuittuide, eanas muddui nu go lávdegoddi lea evttohan.

Cealkámušat proposišuvnnas čájehit ahte dán ráfáiduhttinmearrádusas ledje vuosttažettiin arkeologalaš kulturmuittut jurdagis, ja ahte sámi kulturmuittut maid ipmirduvvojedje deaŧalaš gáldun norgga historjjá ja kultuvrra birra. Mearrádusa dadjanvuogi mielde fátmmastuvvojit goitge sihke kulturmuittut ja visttit. Kulturmuitolága § 4 praktiseren lea maid leamaš mearrádusa dadjanvuogi mielde.

Dokumeanttas nr. 3:9 (2008–2009) deattuhii Riikarevišuvdna kulturmuitohálddašeami hálddahuslaš, juridihkalaš ja ekonomalaš gaskaomiid headjuvuođaid ja riskaelemeanttaid. Okta headjuvuohta mii váldui ovdan raporttas, siidu 11–12 lei čadnon sámi kulturmuitohálddašeapmái; rievddadeaddji čuohtejahkerádji mielddisbuktá ahte automáhtalaččat ráfáiduhttojuvvon sámi visttiid lohku sáhttá lassánit juohke jagi. Čujuhuvvui dasa ahte ii leat bajilgovva das makkár sámi visttit mat leat automáhtalaččat ráfáiduhttojuvvon. Dasa lassin mearkkašii Riikarevišuvdna ahte hálddašeamis váillui bajilgovva ja rutiinnat almmustahttit guđet sámi visttit mat boahtte áiggis šaddet automáhtalaččat ráfáiduhttojuvvot.

Maŋŋil Riikarevišuvnna iskkadeami bivddii Riikaantikvára jagis 2010 ásahusa Norsk institutt for kulturminneforskning (NIKU) árvvoštallat rievddadeaddji 100-jagiráji ja fásta ráfáiduhttinráji. Čuovvovaš raporttain, raporta 40-2010, raporta 43-2011, raporta 57-2012 ja raporta 70-2013 konkluderejedje ahte rievddadeaddji rádji mielddisbuktá ahte automáhtalaččat ráfáiduhttojuvvon sámi kulturmuittuid lohku johtilit lassána. NIKU raportta nr. 43 2011 konklušuvnnas siidu 46 daddjo ahte

Automáhtalaččat ráfáiduhttojuvvon sámi kulturmuittuid rievddadeaddji 100-jagiráji joatkin mielddisbuktá boahttevaš jagiin ahte kulturmuittuid lohku johtilit lassána, nugo boazodoalu olu rusttegat, eanadoalloguovllut ja vánddardangeainnut meahcis , ja vel lassin iešguđetlágan visttit nugo priváhta orrunviesut, almmolaš visttit, ealáhusvisttit ja maiddái infrastruktuvra. Dakkár kulturmuitolassáneapmi boahtá dađistaga mearridit areálageavaheami sámi ássanguovlluin. Dát ii guoskka dušše čoahkkebáikkiin, muhto maid doppe gos áigot viidáseappot fievrredit árbevirolaš vuođđoealáhusaid nugo boazodoalu ja eanadoalu. Automáhtalaččat ráfáiduhttojuvvon objeavttaid lohku sáhttá lassánit nu olu ahte lea hehttehussan sávahahtti servodatovdáneapmái.

Jagis 2011 attii dalá Birasgáhttendepartemeanta barggu advokáhttafitnodahkii Arntzen de Besche guorahallat sámi kulturmuittuid ráfáiduhttinnjuolggadusaid. Mandáhta vuosttaš čuoggás bivddii departemeanta geahčadit ráfáiduhttinmodeallaid mat leat vuođđuduvvon kulturmuitolágas, ja maiddái mearrádusaid váikkuhusa daid motiivvaid ektui. Guorahallamis gessui ovdan ahte otná ortnega lea váttis bealuštit go čujuha dakkár njuolggadusa vuođušteapmái, nu go dat boahtá ovdan lága ovdabargguin.

Čakčat 2011:s álggahuvvui sámi visteregistrerenprošeakta Identifisering og registrering av samiske bygninger. Registrerenproseassa lei oassi kulturmuitohálddašeami máhttolokten Kunnskapsløftet for kulturminneforvaltningen, mii lea Dálkkádat- ja birasdepartemeantta ja Riikaantikvára čuovvoleapmi Riikarevišuvnna hálddašanođasmahttin. Registrerenprošeakta bisttii 2017 rádjái. Sámediggi hábmii ja čađahii prošeavtta mii ruhtaduvvui Riikaantikvára bušeahta bokte. Prošeakta duođaštii ahte automáhtalaččat ráfáiduhtton visttiid lohku boahtá lassánit boahttevaš logijagiid mielde.

Sámediggeráđi čielggadeamis SR 054/13, SP 020/13 čuokkis 3.1.2 sámi kulturmuitosuodjaleami birra konkluderejuvvo ahte jus rievddadeaddji 100-jagi rádji doalahuvvo, de boahtá objeavttaid lohku muhtin logijagiid mielde lassánit nu olu ahte lea hehttehussan sávahahtti servodatovdáneapmái sámi servodagain. Dán lágan váikkuhusat sáhttet fas mielddisbuktit ahte kulturmuittut oidnojuvvojit hehttehussan eaige resursan, ja dat sáhttet áiggi mielde dagahit ahte kulturmuitoláhka massá lága áigumuša áimmahuššat ja suodjalit sámi kulturmuittuid.

Stuoradiggedieđáhus Meld. St. 35 (2012–2013) Framtid med fotfeste. Kulturminnepolitikken, siidu 28–29 čujuha dasa ahte boahtte áiggis bohtet čuožžilit hástalusat go šaddet olu sámi visttit mat ráfáiduhttojuvvot automáhtalaččat.

Sámediggi sáddii, ovttamielalaččat Dálkkádat- ja birasdepartemeanttain, notáhta mas lei kulturmuitolága § 4 rievdadanevttohus, ráddjejuvvon gulaskuddamii čakčamánu 2.b. 2016.

Evttohus lei rievdadit rievddadeaddji 100-jagiráji fásta jahkelohkorádjin, biddjon jahkái 1917. Evttohus sáddejuvvui fylkkasuohkaniidda, riikaoassemuseaide ja ásahusaide mat barget sámi kulturmuittuiguin.

Bohte logi gulaskuddanvástádusa mat buohkat dorjo Sámedikki evttohusa. Sámediggeráđđi ovddidii mearrádusevttohusa maid Sámediggi gieđahalai dievasčoahkkimis juovlamánu 2016 (Ášši SP 45/16) dievasčoahkkinmearrádus čuojai ná:

«Sámediggi evttoha ahte kulturmuitoláhka rievdaduvvo. Rievdadus mielddisbuktá ahte sámi kulturmuittut jagi 1917 rájes ja dan boarráseappot leat automáhtalaččat ráfáiduhtton. Evttohus mielddisbuktá ahte cealkka 4. § nuppi lađđasis «Det samme gjelder samiske kulturminner som nevnt ovenfor fra mer enn 100 år tilbake» sihkkojuvvo ja dan sadjái boahtá; «Seamma guoská maid sámi ja kvena kulturmuittuide, nu go bajábealde namuhuvvon, mat lea jagi 1917 rájes dahje boarrásabbot.

Dasa lassin oaidná sámediggi ahte sámi, ja erenoamážit mearrasámi guovlluin, leat kvena ja sámi kulturmuittut hui seahkalagaid maŋŋá guhkes áiggi ovttasdoaibmama, ja hui dávjá váttis earuhit. Danne lea deaŧalaš ahte dain lea ovttaárvosaš suodjalus, eastadan dihtii ahte deaŧalaš kulturmuittut jávket.

Sámedikkis lea hálddašanovddasvástádus sámi kulturmuittuin miehtá Norgga. Dát boahtá ovdan

Kulturmuitolágas. Kulturmuitolága mielde leat buot sámi kulturmuittut mat leat boarráseappot go 100 jagi. Automáhtalaččat ráfáiduhtton. Ráfáiduhttinrádji lea rievddadeaddji. Rievddadeaddji áfáiduhttirádji mielddisbuktá ahte bohtet jahkásaččat ođđa ráfáiduhtton sámi kulturmuittut. Kulturmuittuid lohku mat jahkásaččat bohtet, lassánit hirbmosit. Dát addá arvat eanet hálddašanhástalusaid. Earenoamážit go geahččá sámi visttiid, de lea dárbu bidjat fásta jahkelogu ráfáiduhttimiin.»

Maŋemus oassi Sámedikki dievasčoahkkima mearrádusas ii leat viidásetfievrreduvvon, gč. čuoggá 1.2 bajábealde.

Ášši sáddejuvvui de departementii. Sámedikki dievasčoahkkinmearrádus ja ášši gieđahallan bidjá vuođu ovttas eará raporttaiguin, láhkarievdadanevttohussii.