1 Oversettelse til samisk av kap. 1 Sammendrag, kap. 5.9 Oppsummering av regjeringens forslag og kap. 6.4 Konsultasjon med Sametinget

1. Oktiigeassu stuoradiggedieđáhusas

Dákko bokte bidjá ráđđehus ovdan stuoradiggedieđáhusa gonagasreabbá hálddašeamis. Dieđáhusas čilgejuvvojit dat vásáhusat mat leat guovtteoasát hálddašeamis 2008 rájes, mas lea leamaš ulbmilin ráddjet gonagasreabbá viidásit leavvama norgga áhpeguovlluide oarjjabealde 26°N ja dan seammás láhčit dili nu ahte sáhttá ealáhusaid ovdánahttit ja olbmuide háhkat bargguid dakkár earreráddjejuvvon guovllus mii lea nuorttabeale 26°N. Gonagasreabbabivdu ii leat leamaš oaivvilduvvon leat iešheanalaš doaibmavuođđun ovttaskas fatnasiidda, muhto ovddemustá lassi ealáhusvuođđun sidjiide geaidda lea eanemusat čuohcán dat go gonagasreabbat darvanaddet sin firpmiide. 2002s šattai lohpi bivdit gonagasreabbá gávppálašeami várás ja dalle sáhtte daid vuosttaš jagiid dohkkehuvvot leat mielde dan guolásteamis (giddejuvvon joavku) jus juo fal ovddit áigodaga ledje leamaš bivdán unnimus meari dorski dahje rundierbmasa earenoamáš bivdinrusttegiiguin gonagasreabbá váldoleavvanguovlluin. 2008s de vel ásahedje «guovllu lobi» muhtin ođđa rabas joavkku bokte, ja dat mearkkašii ahte buot fatnasat mat gulle Nuorta-Finnmárkui sáhtte oassálastit guolásteapmái jus fal devde muhtin mearriduvvon eavttuid.

2008 rájes gitta otnážii leat lassánan eambbo dakkár fatnasat mat leat mielde dien bivddus, ja boađusin das lea ahte dađistaga eambbohat fertejit oppalaš eari juogadit gaskaneaset. Stuora oassi sis geat leat searvan dan guolásteapmái maŋemus jagiid, sis leat unnit fatnasat mat bivdet dušše gonagasreabbá dahje hui unnán eará guollesorttaid. Earri lei buot stuorámus 2008/2009 áigodaga ja dat lei dalle sullii 2600 tonna (679 000 reappa), ja earri lea maŋŋel bisánan ovtta mearrái mii lea gaskal 950 ja 1300 tonna jahkái. Gonagasreabbábivdu lea mearkkašan olu ja mearkkaša ain olu aktivitehta – ja gánnáhahttidássái muhtin osiin dan ealáhusas Nuorta-Finnmárkkus, earenoamážit muhtin gádderusttegiin. Eanas fatnasiin mat oassálastet dán guolásteapmái leat gaskal 10 ja 15 mehtera.

Ja lea čájehuvvon ahte gonagasreabbá eanas leavvá daidda guovlluide mat leat lahka gáttiid ii ge leava nu guhkás eret gáttiin ja beaŋkaravddas (gokko mearra álgá čiekŋaleabbun šaddat). Friddja guolásteapmi ja doarjjaortnegat oarjjabeale 26°N leat unnidan gonagasreabbá hivvodaga olggobeale dan guovllu mii lea eriid bokte ráddjejuvvon, ja danne eai leat laskan gonagasreabbát olu viidáseappot oarjjásguvlui. Dál rehkenastet ahte olbmot leat bivdán nu olu gonagasreabbaid go sáhttet dan guovllus gos lea ráddjejuvvon bivdu eriid bokte, ii ge dás duohko dáidde sáhttit vuordit ahte galggašii sáhttit eambbo bivdit.

Gonagasreabba mii lea buktojuvvon norgga áhpeguovlluide lea váikkuhan bodnešattuide dain guovlluin gosa dat lea ásaiduvvan. Várjjatvuonas leat iskan ja bohtosat čájehit ahte leat rievdan biomasse dain guovlluin gos leat reabbat. Iskkadeamit Porsáŋggus mat eai leat almmuhuvvon čájehit sullii dan seamma, muhto daid lea veahá váddásit dulkot. Ja čájehuvvui maid ahte lea oksygenvátni Várjjatvuona botni bajemus oasis gos reabba lei guhkit áiggi leamaš.

Gustovaš oarjerádji dáidá leat buoremus válljen jus galggaš bissehit gonagasreabba viidásit leavvama. Eai leat eará guovllut oarjin Finnmárkku rittus mat geográfalaččat livčče leamaš buoret guovllut. Dat rádji mii dál lea earreráddjejuvvon guovlu orru maid leame buot buoremus. Dainna sáhttá dárkkistit earreráddjejuvvon guovllu gonagasreabba nu ahte dat ii buktojuvvo gáddái ja lohkkojuvvon dakkár reabban mii lea bivdojuvvon friddja bivddus. Ja dáidá sáhttit vuordit ahte gonagasreabba ain johtá eret earreráddjejuvvon guovllus gátti mielde oarjjás guvlui, seammaládje go gonagasreabbá boahtá Ruošša ráji badjel. Go ain doalaha doarjjaortnega friddja guolásteamis oarjjabeale 26°N, de dat dáidá doalahit dan dili ahte olu bivdet dan guovllus ja danne báhcá unnimus lági mielde gonagasreabba olggobeale earreráddjejuvvon guovllu.

Mihttomearrin lea leamaš ahte earreráddjejuvvon gonagasreabbábivdu galgá leat ovddemustá sin várás geaidda eanemus čuohcá gonagasreabbabivdu. Maŋemus jagiid leat lassánan fatnasat ja dat leat measta buohkat mielde dan bivddus, ii ge dat oro čuovvume dan mii dás lei álgojurdda. Dán dieđáhusas buktit ovdan ođđa modealla das movt galgá eriid juohkit. Ja dainna málliin váldojuvvojit vuhtii sii geaidda dát álggus lei jurddašuvvon ávkin. Dat modealla lea vuođđuduvvon sihke giddejuvvon ja rabas joavkku vuogi ala, muhto dan ovdii go bidjat olles ja bealle eari dakkár fatnasiidda mat eaiggáduššet sihke blad B (sii geain lea guolásteapmi váldobargun) ja blad A (oasseáiggebivdit), de baicca evttohit ođđa earreráidalasa mii lea vuođđuduvvon dasa man olu jođiha eará guoli. Dakkár earrejuogadeapmi dagaha eambbo aktivitehta ja gánnáhahttivuođa dan guovllus, ja nu maid nannejuvvon doaibmavuođđu ja ovttaskas fatnasa gánnáhahttivuohta. Muhto gádderusttegiin ja vuostáiváldin stašuvnnain maiddai buorrána vuođđu, go sii han leat gitta das ahte bivdojuvvojit maid eará guolit.

Dieđáhusas maid árvvoštallojuvvojit muhtin beassaneavttut go lea sáhka das ahte beassat rabas jovkui gonagasreabbabivddus. Okta eaktu lea ahte fanas galgá leat unnimusat 6 mehtera jus galggaš beassat oassálastit earreráddjejuvvon guolásteapmái, ja dat ii hehtte ovttage bivdimis gonagasreabba, muhto dat sihkkarastá ahte bivdet dakkár fatnasat mat sáhttet doaibmat iešheanalaččat ja dohkalaš vugiin go bivdet gonagasreabba merddiiguin. Diet eaktu lea dušše fal dalle go lea sáhka rabas joavkkus, ja dieđáhusas evttohuvvo ahte galgá biddjojuvvot sullásaš eaktu maid giddejuvvon joavkkus. Go ásahit ođđa earrejuohkima mii lea vuođđuduvvon dan ala man olu jođiha eará guoli, de ii šat leat dárbu lasihit vuolemus ráji go lea sáhka fatnasiid birra.

Muosát gielda lea oarjjabealde earreráddjejuvvon guovllu, ja sii lohket maiddai dan gieldda fatnasiid galgat beassat oassálastit earreráddjejuvvon gonagasreabbabivddus. Dieđáhusas leat árvvoštallan makkár vuosteákkat ja miehtteákkat leat dien vuogi ektui, ja leat maid geahčadan movt dat váikkuhivččii go lea sáhka eriid birra jus maiddai Muosát gieldda fatnasat besset oassálastit. Jus gártá dakkár dilli ahte go eambbosat bivdet, de dát ii šat leat nu gánnáhahtti, ja lea mearriduvvon ahte doalahit dálá oarjeráji earreráddjejvvon guovllus, de gal šaddá váttisisn rievdadit beassaneavttuid dainna lágiin ahte vel ain eambbo fatnasat besset bivdit. Danne ii leat jurdda rievdadallat dán čuoggá dál.

Maŋemus fáddá dieđáhusas lea ráddjenjahki earreráddjejuvvon gonagasreabbabivddus. Maŋemus jagiid lea ráddjenjahki bistán borgemánu 1. beaivvis gitta suoidnemánu 31. beaivái. Maŋemus jagiid leat leamaš sihkkaris earit ja birrajagi bivdu, ja dalle lea lahčojuvvon dilli ovttaskas guolásteaddjái bivdit dalle go su iežas mielas lea vuohkkaseamos dan dahkat, ja danne earrejagi álgu ii váikkut dasa makkár jahkeáigodaga vállje. Gattibealde gis hálidit rievdadit earrejagi vai šattašii vejolažžan árvvu lasihit, dainna vugiin ahte sáhtášii eambbo eallinaga guliid jođihit olgoriikkaide. Dainna vuođuin de áigut rievdadit ráddjenjagi nu ahte dat álgá ođđajagimánu 1. beaivvi ja heive kaleanddarjahkái.

5.9 Čoahkkáigeassu ráđđehusa evttohusas

Ráđđehus hálida doalahit guovtteoasat hálddašanvuogi. Otná gonagasreappa hálddašeapmi orru beaktilit bissehan gonagasreappa leavvama olggobeallái earreráddjejuvvon guovllu. Seammás de lea gonagasreabba dehálaš riggodahkan earreráddjejuvvon guovllu fatnasiidda ja gádderusttegiidda. Sihke earreráddjejuvvon guovllu siskkobealde ja dan olggobealde lea dilli rievdan danin mii hálddašeddjiid mihttu lea leamaš.

Ráđđehus árvvoštallá buoremussan doalahit maŋemus jagi bivddu go lea sáhka gonagasreappas earreráddjejuvvon guovllus, gos leat garrasit bivdán gonagasreabba ja olu eambbo go unnimus meari. Dán vuogi boađusin orru dagahan ollislaš eriid dássedin. Dasa lassin de dáidá garra bivdu dagahan ahte gonagasreabba ii nu olu beasa guohtut bodnešattuid, ja maid dan ahte gonagasreabba ii leava nu viidát eará guovlluide. Ain dáidá leat vuogas jeavddalaččat árvvoštállat unnimusmeari ja dan man garrasit bivdá dalle go galgá mearridit oppalaš eriid.

Dálá oarjerádji orru leame buot vuohkkaseamos hehtten dihte gonagasreappa viidásit leavvama. Eai oro leame eará Finnmárkku riddoguovllut mat livčče buoret molssaeaktun go lea sáhka das ahte hehttet leavvama oarjjás. Danne ráđđehus árvvoštallá buoremussan dálá rájiid doalahit earreráddjejuvvon guovllus. Seammás lea dárbbašlaš doalahit doaibmabijuid mat dagahit eambbo beaktilis gonagasreabbabivddu dan jávkadeami dihte, dakkár guovlluin mat leat oarjelis earreráddjejuvvon guovllu.

Go olbmot eambbo oassálastet earreráddjejuvvon gonagasreabbabivdui, ja go lea nu ahte dát fatnasat eai oassálastte eará guolásteapmi, de Ráđđehus atná dárbbašlažžan ásahit ođđa modealla eriid juohkimis dán guolásteamis. Otná ortnega mielde de blad B fatnasiid eaiggádat ožžot ođđajagimánu 1. beaivvi rájes olles eari ja eará fatnasat gis bealle eari, ja dál evttohuvvo ođđa modealla das movt juohká eriid. Dat lea vuođđuduvvon dasa man olu fatnasat bivdet eará guliid. Dát lea mielde nanneme ovttaskas fatnasa doaibmavuođu ja gánnáhahttivuođa, ja dasa lassin de dat buorida gádderusttegiid ja vuostáiváldinstašuvnnaid dili mat maid dárbbašit eará guliid háhkat. Dát ođđa vuohki duddjo dasa ahte dat ressursa doalahuvvo sidjiide geaidda eanemusat čuohcá gonagasreabba bivdu. Ja dat prinsihppa lea leamaš gustojeaddji dan rájes go álggahedje gonagasreappa gávpebivddu 2002:s.

Ráđđehusa mielas lea dárbbašlaš doalahit dan gáibádusa ahte fanas ferte leat unnimusat 6 mehtar guhku vai beassá oassálastit dan guolásteamis. Dat gáibádus orru govttološ, ja dat galgá sihkkarastit dan bivddus leat dakkár fatnasiid mat sáhttet gonagasreabba iešheanalaččat ja dohkalaččat bivdit merddiiguin, ja ahte smávva fatnasat eai geavahuvvo čielga earrefanasin dan suktii ahte lobiheamet bargat ja gohčodit iežas bivddu earán go dan mii dat lea. Dát gáibádus ferte maid gustogoahttit giddejuvvon joavkku várás.

Gonagasreabba earreráddjejuvvon guolásteapmi lea lassánan, ja danne Ráđđehus ii sáhte diktit Muosát gieldda fatnasiid beassat searvat rabas jovkui earreráddjejuvvon guovllus. Dan oktavuođas čujuhuvvo maid ahte lea buorre dienasvejolašvuohta gonagasreabba friddja guolásteamis.

Go leat sihkkarit lohpiduvvon earit ja birrajagi bivdu earreráddjejuvvon guolásteamis, de lea dilli nu ahte ovttaskas olmmoš sáhttá bivdit iežas eari dalle go sutnje orru vuohkkaseamos. Ja danne de áigot rievdadit ráddjenjagi, nu ahte dat álgá ođđajagimánu 1. beaivvi ja čuovvu kaleanddarjagi.

6.4 Ráđđádallamat Sámedikkiin

Sámedikkiin leat leamaš ráđđádallamat sihke hálddahuslaš ja politihkalaš dásis 2014 čavčča ja 2015 dálvvi dan dieđáhusa sisdoalu birra. Sámediggi lea cealkán ahte sámiin leat sajáiduvvon vuoigatvuođat guliide ja eará mearra ressursaide dain sámi mearraguovlluin mat leat gátti lahka, ja ahte sámiin ja earáin geat orrot riddoguovlluin lea vuoigatvuohta bivdit guliid dološáiggi geavahusa vuođul ja báikkálaš árbevieru vuođul.

Sámediggi lea departementii deattuhan buot eanemus dehálažžan gávnnahit dakkár ortnegiid maiguin sihke oanehit áiggi ja guhkit áiggi vuollái sáhttá seailluhit sámi kultuvrra matriealla kulturvuođu. Ja mearrasámi kultuvra gullá dása, ja vuhtiiválddidettiin dan de ferte sihke heivehit ja váldit vára sámi ealáhusain ja kulturovdanbuktimiin. Dát guoská maid gonagasreabbabivdui.

Sámediggi oaivvilda leat buriin vugiin láhčime dili dakkárain ahte olbmot sáhttet eambbo kultuvrraineaset eallit, eambbo hálidit bisanit iežaset guovlluide, ja ealáhusaiguin bargat sámi guovlluin, dalle go deattuha sámi ealáhus- ja kulturdoaimmaheami hálddašettiin gonagasreabbabivddu Nuorttabealde 26 gráda N. Dat lei maid guovddáš čuokkis Sámedikki Finnmárkku Riddoguolástuslávdegotti čuovvoleamis (NAČ 2008:5).

Sámi guovlluin leat lotnolasealáhusat leamaš guovddážis ja geađgejuolgin bisuheamis ja sihkkarastimis ássama máŋgga sámi báikegottiin. Vuođđoealáhusaid iešguđet barggut leat – ja leat álo leamaš – vuođđun go lea sáhka das ahte viidáseappot fievrridit sámi kultuvrra. Politihkalaš ráđđádallamiid oktavuođas de Sámediggi dan dihtii deattuhii man dehálaš dat lea ahte riddoguovlluid bivdit ain galget beassat bargat lotnolasealáhusaiguin.

Sámediggi atná guovddážis geográfalaš doaibmaguovllu go lea sáhka sin iežaset doarjjaortnegiin, ja čujuhii dasa ahte Sámediggi bargá olu rammaeavttuid heivehemiin (vuoigatvuođat, ressursat olámuttos ja doarjjaortnegat) mat áiggi vuollái sihkkarastet kultuvrra, ealáhusovdáneami ja giela sámi guovlluin.

Departemeanta deattuhii ain gustot dan prinsihpa ahte sii geaidda eanemus čuohcá gonagasreabbabivdu galget beassat oassálastit guolásteapmái, ja ahte galget biddjojuvvot seammalágan gáibádusat rabas ja giddejuvvon jovkui. Dalle go bođii vuolimus rádji, 6 mehtera rabas joavkkus 2014/2015 ráddjenjahkái, de dat geavai maŋŋel go máŋggat gulaskuddan ásahusat oaivvildedje ahte dárbbašuvvo vuolemus fanasrádji mii lea 7 dahje 8 mehtera. Muhto sii bidje gáibádusa das ahte galgá vuolit fanasrádji mii lea 6 mehtera vai sáhttá sihkkarastit iešheanalaš ja dohkalaš gonagasreabbabivddu merddiin. Diet gáibádus ii čuoldde eret ovttage guolásteaddji, nu ahte sii eai beasaše oassálastit guolásteapmái, muhto dat baicca dagaha ahte rabas joavkku ain lea vejolaš doalahit. Barggadettiin dieđáhusain leat leamaš árvvoštallan lea go dárbu alidit vuolemus fanasráji, muhto leat gávnnahan ahte daid hástalusaid čoavdá ráhkadettiin ođđa modealla das movt eriid juohká.

Sámediggi hálida buot Nuorta-Finnmárkku fatnasiid vuollel 15 mehtera maidda čuohcá gonagasreabbá bivddidettiin ja main leat gonagasreabba bivddu váras rusttegat galgat beassat oassálastit dán guolásteapmái. Sámediggi eahpida garrasit ahte galget go dat fatnasat mat leat gaskal 13 ja 15 mehtera ja mat duššefal bivdet ábis (pelagisk) dahje mat dušše bivdet aktiiva rusttegiiguin (omd. snoranuohtti, sáidenuohtti ja sivlabivdu, makrealla ja nu ain), dat fatnasat devdet váldomihttomeari mii lea ahte sii geaidda dat čuohcá, galget beassat bivdit gonagasreabba ja dat lea ge maid vuođđun dahje ággan jus galggaš oažžut gonagasreabba eari nuortalis go 26 gráda N. Sámedikki bealis lea dát čielga ášši, ahte go juo departemeanta diktá dáid fatnasiid bivdit gonagasreabba ráddjejuvvon guovllus, de dasto spiehkasta departemeanta váldoprinsihpas go lea sáhka gonagasreabba hálddašeamis.

Go lea sáhka ođđa modeallas ja das movt galgá juohkit eriid dán guolásteamis (č. 5.5.2), de lea Sámediggi ovddemustá hálidan earreráidalasa mii lea vuođđuduvvon dietnasii mii boahtá sihke guolásteamis ja lotnolasealáhusain (luossabivdu, eanandoallu, meahcásteapmi ja boazodoallu). Jus fal lea nu ahte dienasgáibádus olles eari ektui biddjojuvvo 50 000 ruvdnui, de Sámediggi sáhttá dohkkehit ahte duššefal dienas guolásteamis (dasa guoská maid mearraluossabivdu) rehkenastojuvvo.

Departemeanta lea čujuhan ahte bivdorusttegat gáttis dáidet leat mearrideaddjin go lea sáhka das ahte seailluhit vuotnabivddu, ja ahte dat sáhttá leat ággan hábmet reguleremiid mat dasto sáhttet nannet vuođu gádderusttegiidda ja vuostáiváldinstašuvnnaide.

Jurdda lea ráhkadit gonagasreabbabivddu ráddjemiid dakkárin mat movttidahttet olbmuid maiddai eará guolásteapmái, ja nu de šattašii eambbo aktivitehta ja gánnáhahttivuohta dán guovllus. Sámediggi lea leamaš mielas dasa ahte dárbbašuvvo buorre ja áinnas buoriduvvon vuostáiváldinstruktuvra, muhto ii Sámediggi mieđa dasa ahte departemeantta dienasrádje-evttohus mainna oažžu olles eari dagahivččii eambbo aktivitehta ja gánnáhahttivuođa vuostáiváldinrusttegiin.

Ráđđádallamiid oktavuođas lea departemanta čujuhan leat politihkalaš ovttaoaivilvuođa das ahte áigot bargat olahan dihte gánnáhahttivuođa lassánit guolásteamis- ja ahpebivdoealáhusas, ja maid dan ahte gonagasreabbabivddus dáidá leat potentiála mii ii leat vel adnojuvvon ja mii sáhttá duddjot dasa.

Ráđđadallamiid oktavuođas leat maid boahtán ovttaide čuovvovaš čuoggáin:

• Earreráddjejuvvon guovllu oarjerádji doalahuvvo

• Eará gielddaid bivdit oarjelis oarjeráji (dan vuollái gullá Muosát gielda) eai gula earreráddjejuvvon guvlui

• Fatnasiin fertejit leat gonagasreabba bivddu várás rusttegat

• Eai earut gaskal rabas ja giddejuvvon joavkku go juhket eriid

• Eai earut olmmošlogu stahtusa (blad A ja B) go juhket eriid

• Dás lea ovttaoaivilvuohta das ahte earrejuohkintabeallas galgá vuolemus dássi álgit 0 r rájes álgodietnasis mii boahtá eará bivddus, ja dalle dat dagaha 0.10 sturrosaš earrefaktora

Ja ráđđádallamiin leat boahtán ovttaide buot doaibmabijuin dieđáhusas, earret das ahte galgá go vuolemus guhkkodatrádji fatnasiin ja das ahte galgá go leat dienasgáibádus olles earis dan ođđa earrejuohkinmodeallas.