1 Aalkove
Dahkoesoejkesjinie laavsemen jïh sïerredimmien vööste saemijste 2025-2030 dle reerenasse barkoem nænnoestahta sïerredimmien jïh tjïertevidtjien vööste saemiej vööste . Daate lea dïhte voestes nasjonaale dahkoesoejkesje laavsemen jïh sïerredimmien vööste saemijste .
Nænnoesåbpoe barkoe tjïertevidtjien jïh sïerredimmien vööste: reerenassen barkoesuerkieh
Reerenassen ulmie veaksahkåbpoe jïh orrestamme barkoem tjirkedh tjïertevidtjien, laavsemen jïh sïerredimmien vööste mij våaromem åtna etnisiteetesne jïh religijovnesne. Reerenasse sæjhta gaajhkesh edtjieh jearsoes domtedh jïh nuepiem utnedh seammavyörtegs meatan årrodh, saaht mehtie maadtoste båetieh. Mijjieh sïjhtebe demokratijem hoksedh mij hijvenlaakan jåhta , jïh sinsitniem krööhkedh almetji gaskemsh. Mijjieh edtjebe jåerhkedh daajroem jïh maahtoem bæjjese bigkedh tjïertevidtjien jïh sïerredimmien bïjre ovmessie bieline sïebredahkeste. Gaajhkesh reaktam utnieh jiehtedh maam sijhtieh, men ij guhte edtjh laavsesovvedh sov etnihkeles jallh religijööse maadtoen åvteste. Mijjieh sïjhtebe jåerhkedh mijjen sïebredahkem nænnoestidh jïh dejtie aarvojde gorredidh mejtie mijjieh tjarke tjåadtjoehtibie: leajhtadimmie , mïrrestalleme jïh demokratije. Gaajhkesh dovnesh dïedtem utnieh laavsemem jïh sïerredimmiem saemijste heerredidh, seammalaakan goh jeatjah hammoej gaavhtan tjïertevidtjie jïh sïerredimmie.
Edtja daam dahkoesoejkesjem ektesne vuejnedh Dahkoesoejkesjinie tjïertevidtjien jïh sïerredimmien vööste - orre råajvarimmie 2024-2027, Dahkoesoejkesjinie antisemittismen vööste 2025-2030 jïh Dahkoesoejkesjinie muslijmeaassjoevoeten vööste 2025-2030 mah bæjhkoehtamme sjïdtin gålkoen 2023, gålkoen 2024 jïh goeven 2024.
Dej ulmiejgujmie mah leah bijjielisnie neebneme, dle reerenasse golme tjåenghkies barkoesuerkieh nænnoestamme dahkoesoejkesjidie antisemittismen vööste, muslijmeaassjoevoeten vööste jïh laavsemem jïh sïerredimmiem saemijste:
- Dialååge jïh demokratije mij hijvenlaakan jåhta
- Daajroe jïh maahtoe
- Jearsoesvoete jïh vihtiesvoete
Dah råajvarimmieh daennie dahkoesoejkesjisnie leah öörnedamme daej barkoesuerkiej mietie.
Dahkoesoejkesje galka dynamihkeles årrodh. Maahta daan beajjetje råajvarimmieh staeriedidh jïh orre råajvarimmieh sjugniedidh, gaskem jeatjah Stoerredigkien nænnoestimmien tjïrrh, mij lea Saetniesvoete- jïh liktemekommisjovnen reektehtsen gïetedimmien bïjre. Edtja råajvarimmide tjïrrehtidh sjyöhtehke departementi daaletje budsjedtemieriej sisnjeli.
Dahkoesoejkesjinie barkedh
Saemiedigkien dahkoesoejkesje saemielaavsemen vööste 2021-2025 bæjhkoehtamme sjïdti suehpeden 2022. Akte dejstie råajvarimmijste dahkoesoejkesjisnie lij aktem nasjonaale dahkoesoejkesjem saemielaavsemen vööste krïevedh. 1
Daam dahkoesoejkesjem dorjeme juktie laavsemem jïh sïerredimmiem saemijste heerredidh jïh nåhkehtidh. Daerpies orreme laavenjostojne departemeenti dåaresth, juktie gorredidh dahkoesoejkesje tjåenghkies nasjonaale jïh iktedamme barkoem vuesehte.
Mijjieh lïhke laavenjostoem Saemiedigkine åtneme juktie faageles viehkiem jïh raerieh åadtjodh, jïh hoksedh dahkoesoejkesje lea hijvenlaakan gårredamme dan saemien byjresasse. Reerenasse lea golme gaahpoeh raeriestimmietjåanghkoeh öörneme: Oslovisnie, Ájluoktesne jïh Guovdageaidnusne. Lissine dle tjåanghkoeh tjïrrehtamme vihkeles siebriejgujmie jïh aktöörigujmie, daan nuelesne digkiedimmietjåanghkoe Romssesne jïh tjåanghkoeh Plaassjesne. Aaj nuepie orreme tjaaleldh raerieh seedtedh, jïh medtie 40 ovmessie aktöörijste libie raerieh dååsteme.
Juktie daajroevåaromem nænnoesåbpoe darjodh dle Almetjehealsoeinstituhte systematihkeles varke bijjieguvviem dorjeme dejstie dotkemijstie mah leah dorjesovveme laavsemen jïh sïerredimmien bïjre saemijste Nöörjesne, Sveerjesne jïh Soemesne dej minngemes luhkie jaepiej. 2 Reektehtse Saetniesvoete- jïh liktemekommisjovnese aaj vihkeles daajroevåarome orreme.
Tjïertevidtjie, sïerredimmie jïh aassjoesoptsestimmie/laavseme
Sïerredimmie tjïelkestamme sjædta mïrrestalleme- jïh sïerredimmielaakesne dan åvteste naaken nåakebe gïetedamme sjædta mubpijste, akten jallh jienebi tsiehkiej gaavhtan fïerhten almetjasse. 3 Daam ryöktesth joekehtsgïetedimmiem gohtje. Dïhte aaj maahta sïerredimmie jis mij akt mij seamma laakan gaajhkesidie feerhmie læjhkan såemies viesjiehtåbpoe beaja mubpijste, akten jallh jienebh dejstie sïerredimmievæhtijste laakesne. Dejtie gohtje ovryöktesth joekehtimmie. 4
Ij leah naan sïejhme goerkese dïejvesasse tjïertevidtjie, jïh ij leah laakesne seammalaakan tjïelkestamme goh sïerredimmie. Dah bysvehtsmoenemh aassjoejiehtegi jïh aassjoekriminaliteeten vööste leah kruepies tjïertevidtjien lahtestimmieh jïh dahkoeh, men lissine dle ij leah tjïertevidtjie laaken mietie tjïelkestamme. Tjåenghkies dejtie ovmessie goerkesidie tjïertevidtjeste lea aerviedimmie almetjh maehtieh akten dåahkan gaertjiedamme sjïdtedh, mejtie daate dåehkie lea ektiedamme nasjonaliteetese, gualman, kultuvrese, etnisiteetese jallh religijovnese. 5
Aassjoelahtestimmieh leah bysvehtslaaken §185 mietie naakenem aejhtedh jallh mïedtelidh, jallh aassjoem, trïegkenassem jallh nåakevoetem skreejredh naaken vööste, dan gaavhtan njaltjan klaerie jallh nasjonaale jallh etnihkeles maadtoe, religijovne jallh jieledevuajnoe, seksuellen syjhtede, tjoeleidentiteete jallh tjoelevååjnoe, jallh funksjovneheaptoe.
Dah dïejvesidie aassjoelahtestimmie jïh laavseme leah daamtaj vijrebe defineereme goh bysvehtslaake dæjpa. Aassjoesoptsestimmie/laavseme mïelebe jiehtegh jiehtedh mah leah stigmatiseerede, nåake, aassjoe jallh aejhteme, jïh mah leah sjïehtedamme akten aajne almetjasse jallh dåahkan, ållesth dåehkien væhtaj mietie (vuesiehtimmien gaavhtan saemien maadtoe). 6