Dahkoesoejkesje laavsemen jïh sïerredimmien vööste saemijste 2025–2030

Sisdollui

3 Duekie

Saemieh aalkoealmetje gusnie dah aerpievuekien årromedajvh Nöörjesne , Sveerjesne , Soemesne jïh Russlaantesne .

Saemieh Nöörjesne

Aerviedimmieh man gellie saemieh daelie leah, leah gaskem 50 000 - 80 000, jearohke dejstie væhtijste mejtie våaroemasse bïejeme. 7 Jeenjemes Nöörjesne årroeh, jïh saemieh abpe laantesne årroeminie. Jaepien 2023 lin 23 488 almetjh tjaalasovveme Saemiedigkien veeljemelåhkosne. Jïjnjh saemieh eah leah tjaalasovveme almetjelåhkosne. 8

Nöörje lij dïhte voestes laante veartanisnie mij ILO-konvensjovnem aalkoealmetji reaktaj bïjre jååhkesji. Konvensjovne saemide reaktam vadta jïjtse kultuvrem gorredidh jïh vijriesåbpoe evtiedidh, jïh åejvieladtjide stillie råajvarimmieh darjodh juktie daam barkoem dåarjoehtidh. 9 Jaepien 2023 maadthlaakine Stoerredigkie saemiej staatusem nænnoesti goh aalkoealmetjh, jïh jååhkesjimmiem bigki naemhtie guktie "staate Nöörje lea tseegkesovveme dovne saemiej jïh nöörjen almetji dajvesne". 10

Daaroedehtemepolitihke

1800-låhkoen gaskoeh raejeste jïh 1970-låhkoen minngiegietjien raajan dle saemieh Nöörjesne daaroedehtemepolitihkem dååjrin, gusnie ulmie lij saemide sjïehtedidh dan nöörjen siebriedahkese. Daaroedehtemepolitihke darjoeji guktie saemieh tjoerin gïelem, religijovnem jïh jeatjah bielieh sijjen kultuvreste hiejhtedh. Jïjnjh saemieh dovletje gïetedimmiem utnieh goh bielie sijjen identiteeteste. 11

Satniesvoete- jïh liktemekommisjovne

Stoerredigkie Saetniesvoete- jïh liktemekommisjovnem nammoehti ruffien 2018 juktie daaroedehtemepolitihkem jïh ovreaktam goerehtidh saemiej, kveeni/daaroesoemeladtji jïh skåajjesoemeladtji vööste. 12 Kommisjovne dan reektehtsem deelli ruffien 1. b. Saetniesvoete jïh likteme - våarome akten latjkoen åvteste daaroedehtemepolitihkine jïh ovreaktine saemiej , kveeni / daaroesoemeladtji jïh skåajje soemeladtji vööste.

Kommisjovne tjïerteste jalhts daaroedehtemepolitihke lea nåhkedamme, dle jïjnjh dejstie dahkoevuekijste, vuajnojste jïh sïebredahkestruktuvrijste mejtie daaroedehtemepolitihke skreejrehti, jåarhkeme. Kommisjovne lea faatoes rïektesvoetem vuepteste mij lea dorjesovveme, joekoen sïerredimmien jïh faatoes jååhkesjimmien tjïrrh saemijste, kveenijste/daaroesoemeladtjijste jïh skåajjesoemeladtjijste Nöörjesne. 13

Reektehtse Saetniesvoete- jïh liktemekommisjovneste Stoerredigkesne gïetesovvi gålkoen 12. b. 2024 , jïh Stoerredigkie daam nænnoesti: «Stoerredigkie sæjhta sov tjarkemes gaatelassjem buektedh dej vierhtegi åvteste mejtie daaroedehtemepolitihke sjugniedi saemiej , kveeni/daaroesoemeladtji jïh skåajjesoemeladtji vööste. Stoerredigkie dan åvteste aarebi Stoerredigkien eadtjohke råållan åvteste aanteges birrie daaroedehtemepolitihkesne, jïh bæjhkohte dïedtem daan politihken konsekvenside dåehkide jïh aktegsalmetjidie." 14

Juolgenohta

7.

 Bufdir, u.å.

8.

 Saemiedigkie, u.å.

9.

 ILO-konvensjone nr. 169 (1989).

10.

 Hoelseth, 2023.

11.

 Folkehelseinstituttet, 2024; Tjaalege 19 (2022–2023).

12.

 Innst. 408 S (2017-2018).

13.

 Tjaalege 19 (2022-2023), s. 42.

14.

 Innst. 30 S (2024-2025) vedtak 15.