Dahkoesoejkesje laavsemen jïh sïerredimmien vööste saemijste 2025–2030

Sisdollui

4 Haestemh

Laavseme jïh sïerredimmie saemijste leah akte stoerre dåeriesmoere sïebredahkesne . Jïjnjh saemieh åvtetje tïjjen gïetedimmiem dååjroeh goh bielie sijjen identiteeteste , jïh jeenjesh annje vaanejaahkoeh , aassjoem jïh sïerredimmiem dååjroeh jienebelåhkoen årroejijstie jïh saemien byjresijstie .

Daajroe jïh maahtoe fååtesieh

Konsekvense gellie tjuetie jaepieh daaroedehtemepolitihkeste lea dïhte nöörjen jienebelåhkoe ij dan jïjnjem daajroem utnieh saemiej, kveeni/daaroesoemeladtji jïh skåajjesoemeladtji bïjre.

Jiehtege Saemien jolleskuvleste

Faatoes daajroe saemien gïelen , kultuvren jïh jieledetsiehkiej bïjre maahta vaanejaahkoeh jïh sïerredimmiem sjugniedidh. 15 Vuajnoegoerehtimmie Nöörjen institusjovnen almetjereaktaj bïjre (NIM) tjïrrehtamme jaepien 2021-2022 vuesehte medtie 30 prosenth årroejijstie vaenie jallh ij naan daajroem utnieh saemiej bïjre, jïh 49 prosenth jiehtieh dah vaenie jallh ij maam gænnah saemiej bïjre skuvlesne lïereme. 16

Maanagïerth jïh skuvlh vihkeles maahtoem saemien kultuvren bïjre tjirkedh. Goerehtimmie saemien tsïegli dååjrehtimmiej bïjre vuesehte tsïeglh tjïelke ektiedimmiem vööjnin daajroedaltesen gaskem learohki jïh lohkehtæjjaj gaskem, jïh sïerredimmien jallh nåake dåemiedimmien gaskem. Tsïeglh buerebe aktivyöki barkoem vueptiestin learohkigujmie jïh lohkehtæjjajgujmie mah saemien kultuvrem demtieh. 17

Åålmegen vuajnoe saemide

Ibie edtjh töölledh saemide laavsedh, aassjoesoptsestidh, irhkedh jïh sïerredidh. Mijjieh tjoerebe tjåadtjodh sinsitnien vööste jïh reektedh jis dagkerh vïhtesjimmieh vïhtesjibie. Mohte ij leah aelhkie. Dannasinie tjoerebe aktem kultuvrem bigkedh jïh jååhkesjimmiem åadtjodh raaktan destie.

Jiehtege Plaassjan tjïeltesne

Saemieh annje åadtjoeh damtedh vaanejaahkoeh jïh nåake vuajnoeh jienebelåhkoen årroejijstie. NIM:n goerehtimmesne 64 prosenth vaestiedæjjijste jiehtieh dah hijven guvviem utnieh saemijste, mearan 3 prosenth nåake guvviem utnieh. 30 prosenth eah naan hijven jallh nåake guvviem utnieh. 18 Reektehtse Amnestyeste vuesehte dïhte sïejhmemes nåake vuajnoe saemiej vööste lahtestimmiesijjine Facebookesne, lea saemieh evtiedimmiem jïh daejbaaletje evtiedimmiem heerredieh. Daate joekoen ektiedamme Fovsen-aamhtesasse. 19

Sïerredimmie jïh laavseme

Sïerredimmie, irhkeme, vædtsoesvoete jïh aajhtoeh leah jienebh saemiej vööste goh jeatjah årroejinie. 20 Aktene goerehtimmesne saemiej gaskem aalteredåehkesne 16-31 jaepieh, 41 prosenth jeehtin dah sïerredimmiem dååjroeh muvhten aejkien jaepesne , jïh 26 prosenth leah sïerredimmiem dååjreme ikth . Medtie bielie sïerredimmiem jeehtin dan åvteste dej etnihkeles maadtoe. 21

Laavseme jïh sïerredimmie gellie såarhts vuekieh utnieh, goh lahtestimmieh jïh verbaale mïedtelimmieh, aajhtoeh, vædtsoesvoete jïh itjmies aassjoekriminaliteete. 22 Saetniesvoete- jïh liktemekommisjovne sov reektehtsisnie akten gellie dåeriesmoeride tjuvtjede. Maahta gujht aktem jallh göökte nåake lahtestimmieh gïetedidh, men dïhte jïjnje lea gïerve. 23

samehets.no

Voerhtjen 2024 Saemiedigkie, laavenjostosne Pollisedirektoraatine, nedtesæjroem samehets.no bæjhkoehti. Saemielaavseme maahta miedtiemistie årrodh . Bïhkedæjja vuesehte guktie maahta polijsine govlehtalledh , guktie bæjhkohte jïh guktie maahta polijsese soptsestidh jis saemielaavsemem vuajna.

Regionaale joekehtsh

Joe guhkebe noerhtese båata, dellie gujht jienebe laavsemem sjædta. Noerhtene ij leah daelie vielie dåeriesmoere goh tjïelke ovmaahtoe maam varke gåarede staeriedidh, men buerebh goh dah almetjh mah haestieh aktem biasem utnieh, aktem guvviem saemijste sjugniedamme jïh veeljieh dam nåhtadidh dej vööste .

Jiehtege Saemiedigkien noerepolitihken moenehtsistie

Gosse dahkoesoejkesjinie barkeme dle stoerre regionaale joekehtsh vuesiehtamme gosse lea dååjremen bïjre laavsemistie jïh sïerredimmeste saemiej vööste. Jienebh leah tjïertestamme dah tuhtjieh jearsoesåbpoe jïjnjh gaptine iehkeden Oslovisnie vaedtsedh goh Romssesne, jïh ihke laavseme læssene dan guhkiebasse noerhtene båata. Almetjh tjarke saemien maadtoejgujmie, joekoen båatsoesaemieh, jeenjemasth sïerredimmiem reektieh, dovne jienebelåhkoesïebredahkeste jïh saemien byjresijstie. 24

Meedijajiehtegh jïh aassjoejiehtegh gaskeviermesne

Jïjnje dejstie laavsemijstie lea sosijaale meedijinie. NIM:en goerehtimmie vuesehte 15 prosenth vaestiedæjjijste leah aassjoesoptsestimmieh/laavsemem saemiej vööste vïhtesjamme, jïh medtie bieleste daam vïhtesji gaskeviermesne jïh sosijaale meedijinie. Dah lahtestimmieh leah daamtaj ektiedamme bigkemeprosjektide bïegkefaamoen jïh mineraaledarjomen sisnjeli, jïh reaktese miehtjiesdajvide jïh gåatomedajvide. 25

Reektehtse Amnestyeste vuesehte lahtestimmieh mej bïjre nåake vuajnoeh jïh stereotypijh lin læssanamme mahte 10 prosentigujmie goh akte ryöktesth illedahke digkiedimmijste Fovsen-aamhtesen bïjre, jïh akte njieljeste lahtestimmijste Facebookesne saemiej bïjre lea nåake. 26

Saemieh mej jienebh unnebelåhkoeidentiteeth

Ektiedamme jienebh unnebelåhkojde, maahta sjïere haestemh sjugniedidh jïh maahta jaabnan jallh guektiengïerts sïerredimmiem sjugniedidh. 27 Saemien almetjh mah lïhtseginie aktene seksuelle unnebelåhkosne maehtieh damtedh dah leah marginaliseeredamme saemien byjresisnie. Daate tsiehkie lea buerebe vælnjoeh sjïdteme dejnie saemien byjresinie, gaskem jeatjah dannasinie jienebh vælnjoeh, saemien råållamaallh jïh öörnedimmieh sjïdteme goh Sápmi Pride. 28

Almetjh funksjovneheaptoejgujmie maehtieh haestemh dåastodh, goh healsoegoerehtimmieh saemien gïelesne fååtesieh jïh viehkievierhtieh mah leah kultuvrese sjïehtedamme. Daate maahta heaptojde sjugniedidh healsoedïenesjh åadtjodh jïh jeatjah daerpies dåarjoem, jïh aaj dåehkiem marginaliseeredidh.

Konsekvensh tjïertevidtjeste, sïerredimmeste jïh laavsemistie

Laavseme jïh sïerredimmie stoerre konsekvensh utnieh. Saemieh mah sïerredimmiem dååjreme jienebe healsoedåeriesmoerh reektieh goh dah mah eah leah sïerredimmiem dååjreme. 29 Nåakebe leajhtadimmie byögkeles suerkide maahta orre boelvide sertiestidh, jïh destie aaj noere saemieh nåakebe jaahkoem åadtjoeh byögkelesvoetese. 30

Aassjoejiehtegh mah leah saemien årroji vööste, maehtieh ovjearsoesvoetem sjugniedidh jïh jiehtegesyjledem sjugniedidh. 31 Jis såemies gïelh jïh vuajnoeh öörnegen mietie slyöhpoeh, dle daate soptsestimmiefrïjjevoetem jïh dam gaahpoeh jïh bievniehtamme byögkeles soptsestimmiem nåhkehte. 32

Juolgenohta

15.

 Folkehelseinstituttet, 2024.

16.

 Norges institusjon for menneskerettigheter, 2022.

17.

 Walsh-Knarvik, 2023.

18.

 Norges institusjon for menneskerettigheter, 2022.

19.

 Analyse & Tall, 2023.

20.

 Folkehelseinstituttet, 2024.

21.

 Hansen & Skaar, 2021.

22.

 Folkehelseinstituttet, 2024.

23.

 Dokument 19 (2022-2023).

24.

 Folkehelseinstituttet, 2024.

25.

 Norges institusjon for menneskerettigheter, 2022.

26.

 Analyse & Tall, 2023.

27.

 Fladmoe j.j., 2019.

28.

 Stubberud j.j., 2018; Løvold, 2015; Hansen & Skaar, 2021.

29.

 Folkehelseinstituttet, 2024.

30.

 Midtbøen & Lidén, 2015; Dokument 19 (2022-2023); Wollscheid m.fl., 2021.

31.

 Tjaalege 19 (2022-2023), s. 620.

32.

 NOU 2022: 9, s. 188.