1 Álggo
Sámenálsodime ja nuppástime doajmmaplánajn nanni ráddidus bargov nálsodime ja rasisma vuosstij mij sámijt ládá . Dát la vuostasj nasjåvnålasj doajmmapládna sámenálsodime ja nuppástime vuosstij .
Nannit bargov rasisma ja nuppástime vuosstij: majt vuorot ráddidus
Ráddidus ájggu nannit ja ådåsmahttet bargov rasisma, nálsodime ja nuppástime vuosstij tjerda ja åsko diehti. Ráddidus sihtá gájka galggi dåbddåt sij li jasska ja galggi bessat oassálasstet vájku gudi li. Miján galggá demokratijja mij buoragit doajmmá ja gånnå nubbe nuppev vieledip. Ájggop joarkket bargov tsieggit máhtov ja máhtudagájt rasisma ja nuppástime birra sebrudagá iesjgeŋga suorgijn. Juohkkahasj galggá bessat moalgedit, valla ij aktak galga nálsoduvvat suv tjerda jali åsko diehti. Ájggop joarkket sebrudagáma nannit ja huksat mijá guovdásj árvojt: luohtádus, dássádus ja demokratijja. Juohkkahattjan la åvdåsvásstádus sámenálsodimev ja nuppástimev binnedit, sæmmi dagu ietjá rasisma ja nuppástime slájaj gáktuj.
Dát doajmmapládna gullu dáj sæhkáj: Handlingsplan mot rasisme og diskriminering – ny innsats 2024-2027, Handlingsplan mot antisemittisme 2025-2030 ja Handlingsplan mot muslimfiendtlighet 2025-2030 ma almoduvvin basádismánon 2023, basádismánon 2023 ja javllamánon 2024.
Bajebun nammaduvvam ulmij milta la ráddidus mierredam gålmmå aktisasj vuorodimijt doajmmaplánajn antisemittisma, muslijmmavasje ja sámenálsodime ja nuppástime vuosstij:
- Ságastallam ja demokratijja mij doajmmá
- Máhtto ja máhtudagá
- Jasskavuohta ja sihkarvuohta
Dán doajmmaplána dåjma li dáj vuorodimij milta juogeduvvam.
Doajmmapládna galggá liehket dynámalasj. Ieme dåjma ihkap duolliduvvi ja ådå båhtali, duola dagu gå tjuovvolip Stuorradikke mærrádusáv Duohtavuoda- ja såbadimkommisjåvnå rappårtå hárráj. Dåjma tjadáduvvi daj rudáj ma juo li daj departementaj budsjehtajn masi dát guosská.
Doajmmaplána barggo
Sámedikke doajmmapládna sámenálsodime vuosstij 2022-2025 almoduváj 2022 moarmesmáno. Akta dåjmajs doajmmaplánan lij gájbbedit nasjåvnålasj doajmmaplánav sámenálsodime vuosstij. 1
Dát doajmmapládna l tjáleduvvam sámenálsodimev ja nuppástimev binnedittjat. Departementaj rastá lip hæhttum barggat váj doajmmapládna vuoset nasjåvnålasj ja aktisasj bargov.
Sámedikke siegen lip barggam váj oadtjum lip fágalasj dårjav ja oajvvadusájt, ja váj doajmmapládna l buoragit sáme birrasij tjanáduvvam. Ráddidus la tjadádam gålmmå rabás tjåhkanimijt gulátjit majt álmmuk sihtá: Oslon, Ájluovtan ja Guovddagæjnon. Duodden lip guovdásj organisasjåvnåj ja akteraj tjåhkanaddam, daj gaskan dágástallamtjåhkanibme Tråmsån ja tjåhkanime Plassjen/Rørosin. Álmmuk la aj bessam tjálalattjat ájádusájt sáddit, ja birrusij 40 aktera li oajvvadusájt buktám.
Máhttovuodo nannima diehti l Folkehelseinstituttet dahkam systematihkalasj jåhtelis gåvåv dassta makkir dutkam gávnnu sámenálsodime ja nuppástime birra Vuonan, Svierigin ja Suoman maŋemus lågev jagijt. 2 Duohtavuoda- ja såbadimkommisjåvnå rappårttå l aj læhkám ájnas máhttovuodo.
Rasissma, nuppástibme ja vassjesága/nálsodibme
Dássádus- ja nuppástimlágan definieriduvvá nuppástibme návti: gå soames nievrep láhkáj giehtadaláduvvá gå iehtjáda juokkirak vidjura diehti mij la sujna. 3 Dát gåhtjoduvvá ulmutjijt njuolgga sieradit. Máhttá aj liehket nuppástibme jus juoga mij vuojnunagi galggá liehket sæmmi juohkkahattjaj ajtu ulmutjijt sierat avtat jali moattet nuppástimvuodoj milta ma lágan tjuodtju. Dát gåhtjoduvvá tjiegaduvvam sieradibme. 4
Mij guosská buojkuldahkaj rasissma , de ij dasi gávnnu akta ájnna åbbålasj dádjadibme, ja dat ij la lága baktu mierreduvvam sæmmi láhkáj dagu nuppástibme. Vassjejavllamusá ja vássjekriminalitiehta stráffamærrádusájda gulluji alvos rasistalasj javllamusá ja dago, valla rasissma ij la lágajn definieriduvvam. Mij la aktisasj rasisma dádjadusájn la jáhkká ájnegis ulmutja máhtti juohkusij binneduvvat, lehkus dát juogos dakkir mij boahtá nasjonalitiehtasj, gåktu vuojnnu, kultuvrra, tjerdalasjvuohta jali åssko. 5
Stráffalága §185 li vassje javllamusá gå náginav ájto, bilkkeda, jali vasjeda, doarrádalá jali álbeda sijá: muohtobájno jali makkir nasjåvnnåj jali tjærddáj gulluji, åssko jali iellemvuojnno, seksuellak luonndo, sjiervveidentitiehtta jali sjiervveåvddånbuktem, jali doajmmahieredime diehti.
Vassjesága ja nálsodibme definieriduvvá álu vijddasappon gå dat mij stráffalága vuolláj gullu. Vassjesága / nálsodime li javllamusá ma stigmatisieriji, iebdedi, nálsodi jali ájtti, ja ma javladuvvi ájnegis ulmutja jali juohkusa vuosstij ålles juohkusa dåbddomerkaj milta (duola dagu sámij vuosstáj). 6