4 Hásstalusá

Sámenálsodibme ja nuppástibme la ájn stuorra gássjelisvuohta sebrudagán . Moadda sáme guoddi vássám ájge giehtadallamav oassen ietjasa identitiehtas , ja moattes ájn vásedi guottojt , nálsodimev ja nuppástimev ieneplåhkoálmmugis ja ietjá sámijs .

Máhto ja máhtudagá vájlluji

Danen gå dárojduhttempolitihkka l vihpam moadda tjuohte jage de vuona ieneplåhkoálmmuk ij heva máhte sámij, guojnaj/vuonasuobmelattjaj ja miehttsesuobmelattjaj birra.

Sáme allaskåvlå tsuojggidus

Jus máhtudagá sáme giela, kultuvra ja iellemdile vádnuni, de dassta máhtti sjaddat gátto ja nuppástibme. 15 Vuona almasjrievtesvuodaj institusjåvnnå (NIM) åtsådij guottojt nágin guoradallamin jagen 2022 ja gávnnin 30 prosenta álmmugis e majdik jali viek binnáv diehti sámij birra, ja 49 prosenta javlli ettjin majdik jali viek binnáv åhpa sámij birra skåvlån. 16

Mánájgárde ja skåvlå li ájnnasa nannitjit máhtov sáme kultuvra birra. Sáme oahpestiddjij vásádusáj guoradallam vuoset oahpestiddje vuojnnin tjielgga tjanástagáv oahppij ja åhpadiddje máhttodáse gaskan ja makta nuppástin jali vastet ságastin sámij birra. Oahpestiddje buorebut barggin daj oahppij ja åhpadiddjij siegen gudi juo máhttin vehi sáme kultuvra birra åvdutjis. 17

Álmmuga guotto sámij vuosstij

Ep galga gierddat sáme nálsoduvvi, givseduvvi, nuppástuhteduvvi ja vassjeságajt gulli. Galggap nubbe nuppev doarjjot, ja diededit jus dájt gullap. Valla ij la álkke. Danen hæhttup kultuvrav ja dåhkkidimev biggit mij dav doarjju.

Rossen tjïelte (Røros kommune) tsuojggidus

Sáme sjaddi ájn gierddat gáttojt ja nievres guottojt ieneplåhkoálmmugis. NIM:a åtsådimen javlli 64 prosenta sijájs gudi li vásstedam, sámijt buorren adni, madi 3 prosentajn la nievres gåvvå sámijs. 30 prosentajn e sámijt buorren jalik nievrren ane. 18 Muhtem rappårttå Amnestys vuoset dábálamos nievres guoddo sámij vuosstij Facebooka kommentárrasajijn la sáme li åvddånime ja ådåájggásasj åvddånime hieredussan. Dát sierraláhkáj Fovsen-ássjáj tjanáduvvá. 19

Nuppástibme ja nálsodibme

Sáme sjaddi gierddat ienep nuppástimev, givsedimev, dierredimev ja ájtojt gå álmmuk ietján. 20 Nágin guoradallamin sámij gaskan gudi lidjin 16-31 jagága, javllin 41 prosenta sij dåbddi ietjas nuppástuvvam nágin bále jahkáj ja 26 prosenta li nuppástimev vásedam akti . Birrusij lahkke sijájs javllin nuppástuvvin dåssju dan diehti gå li sáme. 21

Gávnnuji moadda vuoge gåktu nálsodit ja nuppástit, tjuolobágoj ja verbála illastimij rájes gitta ájtojda, dierredibmáj ja vassjekriminalitiehttaj. 22 Duohtavuoda- ja såbadimkommisjåvnnå vuoset rappårtånis ilá ållo l dássta . Gierdasj dávk avtav jali guokta vájves kommentára, valla gå li nav moadda de la vájvve. 23

Regionála sieradusá

Madi nuorttalabbo boahtá, dadi ienep nálsodibme l. Nuorttalin ij la desti sáhka diehtemahtesvuodas mav jåhtelit máhttá duollit, ájnat farra la siján gudi nálsodi bias, siján la vissa gåvvå/dádjadus sámijs, ja válljiji dav sámij vuosstij adnet.

Sámedikke nuorajpolitihkalasj nammadusá tsuojggidus

Doajmmaplána bargo bále lip ájttsam gávnnuji tjielgga regionála sieradusá mij guosská gåktu sáme nálsoduvvi ja nuppastuhteduvvi. Moaddása li vuosedam iehkedabbo dåbddu jasskadabbo gáptijn váttsatjit Oslon gå Tråmsån, ja madi nuorttalabbo boahtá, dadi ienep nálsodimev váseda. Siján gænna l nanos sámevuohta, sierraláhkáj ællosáme, javlli gávnnu ållu nuppástibme sihke ieneplåhkosebrudagás ja sáme birrasij gaskanisá. 24

Medijáássje ja vassjesága internehtan

Edna nálsodibme sosiála medijájn dáhpáduvvá. NIM:a åtsådibme vuoset 15 prosenta sijájs gudi li vásstedam li vuojnnám/gullam vassjeságav/nálsodimev sámij vuosstij, ja birrusij lahkke sijájs li dav internehtan ja sosiála medijájn vuojnnám. Kommentára li álu tjanáduvvam biggimprosjevtajda dagu bieggaturbijna ja gruvvodåjma, ja miehtse ja guohtomednamij rievtesvuodajda. 25

Muhtem rappårttå mav Amnesty la tjállám vuoset kommentára nievres guottoj ja stereotijpaj lassánin vargga 10 prosentaj njuolgga Fovsen-ássje diehti, ja akta juohkka nælját tjálos sámij birra Facebookan la negatijvva. 26

Sáme måttijn unneplågo identitiehtajn

Moatte unneplågojda gullut máhttá liehket duodde hásstalussan ja ihkap tjoahkkájbiejaduvvam jali guovte gierde nuppástibme. 27 Sáme gudi seksuála unneplåhkuj gulluji ihkap ietjasa dåbddi marginaliseriduvvam sáme birrasin. Sáme birrasijn la sjaddam álkkep liehket bånjo duola dagu danen gå dálla li ienep bånjo sáme åvddågåvå, ja dáhpádusá dagu Sápmi Pride. 28

Sij gudi li doajmmahiereduvvam ihkap vásedi varresvuoda åtsådime e sámegiellaj gávnnu, ja viehkkenævo ælla sámijda hiebaduvvam. Dássta ihkap sjaddá låsep varresvuoda dievnastusájda ja ietjá dárbulasj doarjjaj bessat, ja juogos ájn vil marginaliseriduvvá. 29

Rasisma, nuppástime ja nálsodime vájkkudusá

Nálsodibme ja nuppástibme viek nievres láhkáj vájkkudi. Sáme gudi li nuppástuhteduvvam javlli sij ienebut rahtji varresvuodajn gå sij gudi ælla nuppástuhteduvvam. 30 Jus ij almulasj ásadusájda luohteda de ihkap dát aj boahtte buolvajda joarkeduvvá váj nuorap sáme aj e desti almulasjvuohtaj luohteda. 31

Vassjesága sámij vuosstij soajtti buktet balov ja moalgedimvájbbamav . 32 Jus nágin jiena ja perspektijva systematihkalattjat ålgus stieggiduvvi, de dat binnet moalgedimfriddjavuodav ja rabás ja diehtte almulasj ságastallamav. 33