Doaibmaplána sápmelaččaid cielaheami ja vealaheami vuostá 2025-2030

Sisdollui

1 Álggahus

Dekorativ illustrasjon

Doaibmaplánain 2025–2030 sápmelaččaid cielaheami ja vealaheami vuostá vuoruha ráđđehus doaimmaid sápmelaččaid vealaheami ja rasismma vuostá . Dát lea vuosttaš nationála doaibmaplána sápmelaččaid cielaheami ja vealaheami vuostá .

Rasismma ja vealaheami vuostálastima nannen: ráđđehusa áŋgiruššansuorggit

Ráđđehusa ulbmil lea nannet ja ođasmahttit doaimmaid rasismma, cielaheami ja vealaheami vuostá, mii dáhpáhuvvá čearddalašvuođa ja oskku geažil. Ráđđehus háliida ahte buohkat galget dovdat iežaset oadjebassan ja ahte buohkain galget leat ovttadássásaš vejolašvuođat searvat, beroškeahttá duogážis. Mii áigut sihkkarastit buresdoaibmi demokratiija, gos olbmot atnet guhtet guimmiideaset árvvus. Mii áigut joatkit bargguin hukset máhtu ja gelbbolašvuođa rasismma ja vealaheami birra iešguđet sajiin servodagas. Buohkain lea vuoigatvuohta cealkit oaiviliiddiset, muhto ii oktage galgga cielahuvvot čearddalašvuođa dahje oskku geažil. Mii áigut ain nannet min servodaga ja váldit vára dain árvvuin maid atnit alla árvvus: luohttámuš, dásseárvu ja demokratiija. Buohkain lea ovddasvástádus eastadit sápmelaččaid cielahuvvomis ja vealahuvvomis, seamma ládje go lea ovddasvástádus eastadit eará rasismma ja vealaheami.

Dát doaibmaplána galgá gehččojuvvot Doaibmaplána rasismma ja vealaheami vuostá ođđa doaibmabijut 2024–2027, Doaibmaplána antisemitismma vuostá 2025–2030 ja Doaibmaplána muslimavaši vuostá 2025–2030 oktavuođas, mat almmuhuvvojedje skábmamánus 2023, skábmamánus 2024 ja juovlamánus 2024.

Bajábealde namuhuvvon ulbmiliid vuođul lea ráđđehus mearridan golbma oktasaš áŋgiruššansuorggi doaibmaplánaide antisemittisma, muslimvaši ja sápmelaččaid cielaheami ja vealaheami vuostá:

  1. Gulahallan ja buresdoaibmi demokratiija
  2. Máhttu ja gelbbolašvuohta
  3. Oadjebasvuohta ja sihkarvuohta

Doaibmaplána doaibmabijut leat juhkkojuvvon dán golmma vuoruhansuorggi mielde, kapihttalin 4, 5 ja 6.

Doaibmaplána galgá leat dynamalaš. Dat mearkkaša ahte dálá doaibmabijuid sáhttá rievdadit ja ođđa doaibmabijut sáhttet boahtit sadjái, earret eará dan bokte ahte čuovvolit Stuoradikki mearrádusa Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna raportta meannudeamis. Doaibmabijut čađahuvvojit guoskevaš departemeanttaid gustovaš bušeahttarámmaid siskkobealde.

Doaibmaplánabargu

Sámedikki doaibmaplána sámevaši vuostá 2022–2025 almmuhuvvui miessemánus 2022. Doaibmaplánas leat 17 doaibmabiju, ja okta dain doaibmabijuin lea gáibidit našuvnnalaš doaibmaplána sámeváši vuostá. 1

Cealkinfriddjavuođakommišuvdna čájehii ahte máŋga čuođi jagi vealaheapmi ja dáruiduhttin lea dagahan čiekŋalis háviid sámi álbmogii ja čuohcan sámi álbmoga luohttámuššii stuoraservodahkii, ja ahte ovttaseallima ain báidnet cielaheapmi ja hejoheaddji guottut. Dan dihte ávžžuhii kommišuvdna eiseválddiid ráhkadit sierra doaibmaplána sápmelaččaid vealaheami vuostá. 2 Duohtavuođa- ja seanadankommišuvdna lea dorjon dán ávžžuhusa. 3

Dát doaibmaplána lea ráhkaduvvon eastadan dihte ja ulbmiliin hehttet sápmelaččaid cielaheami ja vealaheami. Departemeanttaidgaskasaš ovttasbargu lea leamaš mávssolaš sihkkarastin dihte ahte doaibmaplána speadjalastá oktasaš nationála ja koordinerejuvvon áŋgiruššama.

Mis lea leamaš lagas ovttasbargu Sámedikkiin. Dát lea leamaš mearrideaddjin dasa ahte oažžut fágalaš veahki ja máhcahemiid proseassa áigge, ja sihkkarastin dihte ahte doaibmaplána bures vuođđuduvvo sámi birrasii.

Ráđđehus lea doallan golbma rabas gulaskuddančoahkkima, ja ovtta čoahkkima joatkkaskuvlaohppiide. Dát čoahkkimat ledje Oslos, Árran julevsámi guovddážis Ájluovttas Hábmera suohkanis, ja Čoarvemáddagis ja Sámi allaskuvllas Guovdageainnus. Dasa lassin leat lágiduvvon čoahkkimat guovddáš organisašuvnnaiguin ja aktevrraiguin, earret eará digaštallančoahkkin Romssas ja máŋga čoahkkima Plaassjas.

Lea maid leamaš vejolaš sáddet čálalaš árvalusaid, ja mii leat ožžon árvalusaid sullii 40 iešguđet aktevrras. Árvalusat leat dárkilit árvvoštallojuvvon, ja leat veahkehan gávdnat guovddáš hástalusaid mat leat leamaš mávssolaččat go mii leat hábmen doaibmabijuid. Máŋga cealkámuša leat váldon mielde doaibmaplánii.

Máŋggas deattuhedje ahte dárbbašuvvo eanet máhttu ja gelbbolašvuohta. Oahpahussuorgi loktejuvvui dehálaš arenan, muhto lea maid dárbu nannet gelbbolašvuođa almmolaš bálvalusain, hálddahusas ja álbmotválljen áirasiid gaskkas. Máŋggas deattuhedje dárbbu eanet dieđuid majoritehtaálbmogii, ja ahte sámit galget buorebut dovdat iežaset vuoigatvuođaid ja veahkkefálaldagaid mat leat olámuttos. Máŋggas válde ovdan dárbbu nannet sámi servodaga eastadan dihte cielaheami ja vealaheami váikkuhusaid. Bođii ovdan ahte cielaheami ja vealaheami vásáhusat leat iešguđetláganat iešguđet guovlluin.

Nannen dihte diehtovuođu lea Álbmotdearvvašvuođainstituhtta čađahan systemáhtalaš jođánisgeahčastaga sápmelaččaid dáláš dutkamis vealaheami ja cielaheami birra Norggas, Ruoŧas ja Suomas maŋimuš logi jagi. 4 Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna raporta lea maiddái leamaš dehálaš diehtovuođđu.

Sápmelaččat Norggas

Sápmelaččat leat eamiálbmot geain leat árbevirolaš ássanguovllut Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas. Sápmelaččaid lohku sáhttá leat 50 000 olbmos gitta 80 000 olbmui, ja dat lea dan duohken makkár eavttut adnojuvvojit vuođđun. 5 Eanas sápmelaččat orrot Norggas, ja sápmelaččat orrot miehtá riikka.

2023:s ledje 23 488 olbmo čálihuvvon Sámedikki jienastuslohkui. Ollu sápmelaččat eai leat čálihuvvon jienastuslohkui. 6 Statistihkalaš guovddášdoaimmahat (SGD) geavaha sámi ássanguovlluid olmmošlogu dieđuid vuođđun go ráhkada statistihka sámi álbmoga birra. 7 Dát dieđut eai muital maidege daid sápmelaččaid birra, geat orrot dáid guovlluid olggobealde.

Norga lei vuosttaš riika máilmmis mii dohkkehii ILO-konvenšuvnna eamiálbmogiid vuoigatvuođaid birra. Konvenšuvdna addá sápmelaččaide vuoigatvuođa seailluhit ja ovdánahttit iežaset kultuvrra, ja geatnegahttá eiseválddiid mearridit doaibmabijuid mat dorjot dán barggu. Konvenšuvdna fátmmasta maiddái mearrádusaid eanavuoigatvuođaid, barggahusa ja bargoeallima, oahpahusa, oaju ja dearvvašvuođa birra. 8 Stuoradiggi nannii 2023:s sápmelaččaid álgoálbmotstáhtusa vuođđolága bokte, ja válddii vuođu das ahte «Norgga stáhta lea huksejuvvon sihke sápmelaččaid ja dáččaid eatnamiidda». 9

Statistihkka ja sápmelaččaid birra dutkan

Almmolaš statistihkain Norggas eai registrerejuvvo dieđut álbmoga čearddalaš gullevašvuođa birra. Sápmelaččaid, juvddálaččaid, kvenaid/norggasuopmelaččaid, romániálbmoga/táhteriid ja romalaččaid registarat leat historjjálaččat adnojuvvon negatiiva sierradoaimmaid ja veahkaválddálašvuođa vuođđun sosiála, kultuvrralaš ja nállebuhtisvuođa ákkaid mielde.

Go ii leat statistihkka čearddalaš gullevašvuođas, de váilot vuođđodieđut main sáhtášii ráhkadit indiviidavuđot statistihka olbmuid birra geain lea sámi gullevašvuohta. 10 Lea almmatge vejolaš čađahit dutkama ja iskkademiid sápmelaččaid ja eará čearddalaš minoritehtaid birra jus váldá vuhtii ahte čearddalaš gullevašvuohta lea hearkkes persovdnadiehtu masa gustojit sierra meannudannjuolggadusat. 11 Ovdamearkka dihte UiT Norgga árktalaš universitehta Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš čohkke namahis dearvvašvuođadieđuid sámi ja davvinorgalaš álbmoga birra dearvvašvuođa- ja eallindilleiskkadeamis SAMINOR. 12

Dáruiduhttinpolitihkka

1800-logu rájes gitta loahpageahčái 1970-logu šadde Norgga sápmelaččat vásihit dáruiduhttinpolitihka, man ulbmil lei assimileret sápmelaččaid dáčča servodahkii. Dáruiduhttinpolitihkka mielddisbuvttii ahte sámi álbmot fertii heaitit iežas giela, oskku ja eará beliid iežas kultuvrras. Politihkas ledje ollu rasisttalaš guottut, ja lea guhkit áiggi leamaš veahkkin legitimereme sápmelaččaid vealaheami.

Historjjálaš vásáhusat stáhtalaš vealaheamis, assimilerenduolbmamis ja olggušteamis váikkuhit ain ollu sápmelaččaid oktavuhtii almmolaš eiseválddiiguin. 13 Ollu sápmelaččat guddet vássánáiggi badjelduolbmama oassin iežaset identitehtas. Ballu vealahuvvot, ovdagáttut ja negatiiva guottut dagahit ahte ollu sápmelaččat válljejit čiehkat iežaset sámi identitehta garvin dihte vel eanet stigmatiserema ja marginaliserema Norgga servodagas. 14 Majoritehtaálbmoga heajos miellaguottut sáhttet bissut vaikko vel almmolaš politihkka lea ge rievdan, ja ollu sápmelaččat vásihit ain cielaheami ja vealaheami. 15

Duohtavuođa- ja seanadankommišuvdna

Stuoradiggi nammadii geassemánus 2018 Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna guorahallat dáruiduhttinpolitihka ja vearrivuođa mii lea dáhpáhuvvan sápmelaččaid, kvenaid/norggasuopmelaččaid ja meahccesuopmelaččaid vuostá. Kommišuvnna mandáhtta lei golmmaoasát: Dat galggai kártet historjjá čilgen dihtii Norgga eiseválddiid politihka ja doaimmaid namuhuvvon joavkkuid ektui, guorahallat makkár váikkuhusaid dáruiduhttinpolitihkka lea mielddisbuktán, ja evttohit doaibmabijuid mat sáhttet buvttihit stuorát ovttadássásašvuođa majoritehta- ja minoritehtaálbmoga gaskal. Kommišuvdna geigii geassemánu 1.beaivvi 2023 raporttas Dokument 19 (2022-2023) Sannhet og forsoning – grunnlaget for et oppgjør med fornorskningspolitikk og urett mot samer, kvener/norskfinner og skogfinner ( sámegillii Dokumeanta 19 (2022-2023) Duohtavuohta ja seanadeapmi - vuođđu movt čoavdit dáruiduhttinpolitihka ja vearrivuođa sápmelaččaid , kvenaid / norggasuopmelaččaid ja meahccesuopmelaččaid vuostá ).

Kommišuvdna čujuha ahte vaikko vel dáruiduhttinpolitihkka lea ge loahpahuvvon, de ain joatkašuvvet máŋga doaibmanmálle, miellaguottut ja servodatstruktuvrrat maid dáruiduhttinpolitihkka dagahii. Kommišuvdna buktá albmosii boasttuvuođaid mat čuožžilit, erenoamážit sápmelaččaid, kvenaid/norggasuopmelaččaid ja meahccesuopmelaččaid vealaheami ja váilevaš dohkkeheami. Njuolggadusaid váilevaš implementeren, maiguin galggai sihkkarastit dahje nannet minoritehtaid, lea dagahan ahte váikkuhusat leat vearáskan. Dasa lassin čujuha kommišuvdna olbmuidgaskasaš dilálašvuođaide, nugo ahte dat go olbmot vásihit givssideami dahje bilkiduvvojit, dovdet vuostehágu čearddalaš ovdanbuktimiidda dahje vásihuvvon vealaheapmi sáhttá ovttaskas olbmuide šaddat hástaleaddjin bisuhit ja čájehit čearddalaš identitehta.

Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna raporta meannuduvvui Stuoradikkis skábmamánu 12.beaivvi 2024, ja Stuoradiggi dagai čuovvovaš mearrádusa:

«Stuoradiggi áigu čiekŋalepmosit šállošit daid vearredaguid ovddas maid dáruiduhttinpolitihkka dagahii sápmelaččaide, kvenaide/norggasuopmelaččaide ja vuovdesuopmelaččaide. Dákko bokte bivdá Stuoradiggi ándagassii ovddeš stuoradikkiid aktiivvalaš rolla ovddas dáruiduhttinpolitihkas, ja dovddasta ovddasvástádusa dán politihka váikkuhusain joavkkuide ja ovttaskas olbmuide.» (Dás jorgaluvvon.) 16

Stuoradiggi dagai 16 eará mearrádusa Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna raportta čuovvoleami hárrái, earret eará mearrádusa nationála gelbbolašvuođaguovddáža birra, báikkálaš giella- ja kulturarenaid birra álgoálbmogiidda ja nationála minoritehtaide, nationála vuoruheami birra das ahte čađahit kvena- ja sámegieloahpahusa mánáidgárddi rájes rávisolbmuidoahpahusa rádjái ja ollislaš dieđáhusa seanadanpolitihka birra ja čuovvolanbarggu stáhtusa birra. 17

Rasisma, vealaheapmi ja cielaheapmi

Vealaheapmi lea dásseárvo- ja vealahanlágas definerejuvvon nu ahte muhtumat meannuduvvojit heajubut go earát ovtta dahje máŋgga guoskevaš dilálašvuođa dihte. Dakkár dilálašvuođat sáhttet ovdamearkka dihte leat olbmo osku, eallinoaidnu, dahje čearddalašvuohta. 18 Dat gohčoduvvo njuolggo vealaheapmin. Sáhttá maid lohkkot vealaheapmin, jus juoga mii duohtavuođas galggašii gustot ovttaveardásaččat buohkaide, goitge bidjá muhtuma heajut dillái earáid ektui, lága ovtta dahje eanet vealahanvuođuštusaid dihte. Dat gohčoduvvo eahpenjuolggo vealaheapmin. 19

Ii gávdno okta ja áidna dábálaš ipmárdus rasismma doahpagis, iige dat leat lága bokte definerejuvvon seamma ládje go vealaheapmi. Ráŋggáštusmearrádusat vaššicealkámušaid ja vašširihkkosiid vuostá fátmmastit roavva rasisttalaš cealkámušaid ja daguid, muhto lassin dasa ii leat rasisma meroštallojuvvon lágain. Oktasaš ipmárdus iešguđetlágán rasismmas lea jáhkku ahte ovttaskas olbmuid sáhttá geahččat joavkun, leaš dál dát jovkui gullevašvuohta čadnon našunalitehtii, makkár lea oaidnit, kultuvrii, čearddalašvuhtii dahje oskui. Nubbi guovddáš dovdomearka rasismmas lea jáhkku ahte kultuvrra, osku dahje sullasačča dovdomearkan leat dihto iešvuođat mat leat ovttaláganat ja rievdatmeahttumat. 20

Vaššicealkámušat leat ráŋggáštuslága §185 mielde áitit dahje bilkidit, dahje vaššisága ovddideapmi, doarrádallan dahje badjelgeahččan soapmása vuostá: sin liikeivnni dahje našuvnnalaš dahje čearddalaš duogáža, osku dahje eallinoainnu, seksuálalaš soju, sohkabealidentitehta dahje sohkabeali ovdanbuktima, dahje doaibmanávccaid dihte. Doahpagat vaššiságat ja cielaheapmi definerejuvvojit dávjá viidábut go dat maid ráŋggáštusláhka fátmmasta. Vaššiságain/cielahemiin oaivvildit mii cealkámušaid mat leat stigmatiserejeaddjit, hejoheaddjit, cielaheaddjit dahje áitagat, ja mat leat čujuhuvvon ovttaskas olbmui dahje jovkui olles joavkku mihtilmasvuođaid vuođul (nugo ovdamearkka dihte sápmelaš duogáža vuođul). 21

Juolgenohta

1.

 Sametinget, 2022.

2.

 NOU 2022: 9, s. 108.

3.

 Dokument 19 (2022-2023), s. 656.

4.

 Folkehelseinstituttet, 2024.

5.

 Bufdir, u.å.

6.

 Sametinget, u.å

7.

 Sønstebø, 2022, s. 7-8.

8.

 ILO-konvensjon nr. 169 (1989).

9.

 Hoelseth, 2023.

10.

 Sønstebø, 2022, s. 7.

11.

 Fossheim & Ingierd, 2024.

12.

 Helsedata, u.å.

13.

 Folkehelseinstituttet, 2024; Dokument 19 (2022–2023).

14.

 Folkehelseinstituttet, 2024; Redd Barna, 2024.

15.

 Folkehelseinstituttet, 2024; Dokument 19 (2022–2023).

16.

 Innst. 30 S (2024-2025), vedtak 15.

17.

 Innst. 30 S (2024-2025).

18.

 Likestillings- og diskrimineringsloven § 7, jf. § 6.

19.

 Likestillings- og diskrimineringsloven § 8, jf. § 6.

20.

 Skorgen m.fl., 2023.

21.

 Norges institusjon for menneskerettigheter, 2022.