5 Vuoruhansuorgi 2: Máhttu ja gelbbolašvuohta

Oallugiin leat ovttageardánis ja stereotyhpalaš jurdagat sápmelaččaid birra . Ráđđehus álggaha máŋga doaibmabiju mat galget nannet máhttovuođu ja gelbbolašvuođa sámi kultuvrra birra , ja maiddái sápmelaččat cielaheami ja vealaheami birra .
Doaibmabidju 8: Geahččalit sierra bagadanbálvalusa Davvi-Norggas
Ráđđehus áigu álggahit ovddasmanni prošeavtta mas Dásseárvo- ja vealahanáittardeaddji (DVA) ásaha Davvi-Norgii sierra ossodaga, mas lea earenoamáš gelbbolašvuohta sámegielas ja dasa gullevaš čuolmmaid birra. Prošeavtta ulbmil lea ahte sápmelaččain, geat vásihit vealaheami, lea muhtin geainna sáhttet váldit oktavuođa oažžut rávvagiid ja veahki, ja ahte ossodat galgá leat mielde sihkkarastime ahte dásseárvosaš bálvalusat ovddiduvvojit sápmelaččaide. Gelbbolašvuođalokten ja doaibma olggos guvlui bohtet leat guovddáš vuoruheamit.
Ovddasvástádusdepartemeanta : Kultur- ja dásseárvodepartemeanta
Doaibmabidju 9: Čohkket dieđuid rasismma, vealaheami ja vaššicealkámušaid váikkuhusaid birra servodatoassálastimis
Ráđđehus áigu háhkat dieđuid das movt ja man viidát rasisma ja vealaheapmi ovdanboahtá ja váikkuha vásáhusaide ja oassálastimii iešguđet servodatarenain. Diehtoháhkamis leat golbma oasseprošeavtta mat galget:
- Guorahallat rasismma ja vealaheami dan olgguldas dovdomearkkaid mearkkašumi nugo liikeivnni, gárvvuid ja oskkolaš symbolaid vuođul.
- Kártet rasismma ja vealaheami viidodaga ja vugiid eaktodáhtolaš barggus ja kultureallimis Norggas.
- Geavahit goanstajierpmi kártet vaššicealkámušaid sosiála mediain ja guorahallat vejolašvuođaid ja ráddjehusaid das movt goanstajierbmi sáhttá geavahuvvot ráddjet demokráhtalaš áitagiid neahtas.
Ovddasvástádusdepartemeanta : Kultur- ja dásseárvodepartemeanta
Doaibma 10: Čađahit ođđa guorahallama álbmoga miellaguottuid birra sápmelaččaid guovdu
Ráđđehus áigu jeavddalaččat iskat álbmoga miellaguottuid sápmelaččaid guovdu. Iešguđetlágan dutkamat čájehit ahte sápmelaččat vásihit vealaheami, cielaheami ja veahkaválddi, ja deaividit álbmoga ovdagáttuiguin ja negatiiva miellaguottuiguin.
Ovddasvástádusdepartemeanta : Kultur- ja dásseárvodepartemeanta
Doaibmabidju 11: Loktet suohkaniid gelbbolašvuođa sápmelaččaid cielaheami ja vealaheami birra
Ráđđehus áigu buoridit suohkanlaš eiseválddiid gelbbolašvuođa das movt sáhttet bargat sápmelaččaid cielaheami ja vealaheami vuostá. Bufdir lea ožžon bargun gaskkustit metodaid suohkaniidda mat háliidit kártet rasismma ja vealaheami, ja ovddidit doaibmabijuid iežaset suohkanis.
Bufdir áigu searválaga Sámedikkiin čađahit regionála čoagganeami láhčin dihte dili nu ahte lokte gelbbolašvuođa ja lonohallá vásáhusaid suohkaniid ja siviila servodaga aktevrraid gaskka.
Sámevašši boahtá leat fáddán ovtta dahje máŋgga dain jahkásaš nationála konferánssain rasismma vuostá.
Ovddasvástádusdepartemeanta : Kultur- ja dásseárvodepartemeanta
Demokráhtalaš dárkkistanlistu sámevaši eastadeapmái
Det Europeiske Wergelandssenteret ja Stiftelsen Narviksenteret leat ovttas Nuoraidfylkkaráđiiguin Innlandetis, Trøndelágas, Nordlánddas, Romssas ja Finnmárkkus ráhkadan demokráhtalaš dárkkistanlisttu sámevaši eastadeapmái.
Doaibmabidjun sáhttet ovdamearkka dihte leat čalmmustahttit sámi girjjálašvuođa ja kultuvrra, sámi perspektiivvat mearridanproseassain, ja báikkálaš fálaldagat, nugo oahpahus sámegillii.
Dárkkistanlistu lea ráhkaduvvon buot suohkaniid ja fylkkasuohkaniid várás, ja lea gávdnamis viđa gillii.
Doaibmabidju 12: Juohkit dieđuid e-oahppokurssaid birra dásseárvvu, searvadahttima ja máŋggabealatvuođa birra
Bufdir lea ráhkadan e-oahppokurssaid dásseárvo-, máŋggabealatvuođa- ja olmmošvuoigatvuođabargui suohkaniin ja eará almmolaš doaimmahusain. Ovttadássásaš bálvalusfálaldat mii čatnasa sámi identitehtii, gillii ja historjái lea tematiserejuvvon case-bargobihtáid ja ovdamearkkaid bokte. Ovdagáttut olbmuid vuostá geain lea sámi duogáš lea maiddái fáddán.
Bufdir áigu juohkit dieđuid e-oahppokurssa birra suohkaniin ja eará almmolaš ásahusain, ja áigu dađistaga árvvoštallat lea go dárbu ođđa kursamodulaide.
Ovddasvástádusdepartemeanta : Kultur- ja dásseárvodepartemeanta
Doaibmabidju 13: Juohkit dieđuid sápmelaččaid ja nationála minoritehtaid birra
Ráđđehus áigu eambbo dovddusin dahkat e-oahppoprográmma sápmelaččaid birra ja Norgga viđa nationála minoritehta birra (kvenaid/norggasuopmelaččaid, meahccesuopmelaččaid, romániálbmoga/táhteriid, romaálbmoga ja juvddálaččaid). Prográmma lea oaivvilduvvon suohkaniid, fylkkasuohkaniid ja stáhtalaš hálddahusaid bargiide. Ráđđehus áigu earret eará ovddidit prográmma KS-čoagganemiin ja fylkkadásiid čoagganemiin. Departemeanttat ja direktoráhtat galget eambbo geavahišgoahtit prográmma.
Ovddasvástádusdepartemeanta : Gielda - ja guovlodepartemeanta
Nationála sámi gelbbolašvuođaguovddáš
Gelbbolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras almmolaš bálvalusain váikkuha dasa ahte sápmelaččat váldojuvvojit vuostá almmá ovdagáttuid ja vealaheami haga. Nationála sámi gelbbolašvuođaguovddáš (NASAK) ásahuvvui buoridit gelbbolašvuođa sámi gielas ja kultuvrras bearašsuodjalusas, mánáidsuodjalusas ja heahteguovddášfálaldagas. Dát láhčá dili eanet dásseárvosaš bálvalusfálaldahkii sámi mánáide, nissonolbmuide ja bearrašiidda. NASAK lea ráhkadan oahppanprográmma «Lær mer om» mii lea jurddašuvvon daid bálvalusaid bargiid várás geaid NASAK galgá veahkehit. Oahppoprográmma lea juhkkon viđa modulii:
- Sápmelaččat ja mánáidbajásgeassin
- Sápmelaččat ja giella
- Sápmelaččat ja dovddut
- Sápmelaččat ja identitehta
- Sápmelaččat, bearaš ja sohka
Juohke modula sisttisdoallá álkit olámuttus dieđuid sápmelaččaid deaivvademiid birra veahkkebálvalusaiguin, ja konkrehta rávvagiid ja bagadusaid das movt bálvalusaid bargit sáhttet áimmahuššat geavaheddjiid vuoigatvuođa oažžut dásseárvosaš fálaldaga.
Mánáidgárddi ja skuvlla viiddis mandáhtta
Mánáidgárdi galgá ovddidit demokratiija ja dásseárvvu ja bargat buotlágan vealaheami vuostá. Mánáidgárdeláhka gáibida ahte olmmoš ii galgga dohkkehit loavkašuhttima, nugo ovdamearkka dihte olggušteami, givssideami, veahkaválddi, vealaheami ja cielaheami. Mánáidgárdi galgá jeavddalaččat bargat eastadit dakkár dilálašvuođaid goas mánáin ii leat oadjebas ja buorre mánáidgárdebiras.
Mánáidgárddi rámmaplána eaktuda ahte buot mánáidgárddit váikkuhit dasa ahte mánát dovdet ahte sápmelaččat leat Norgga eamiálbmot ja oahpásmuvvet sámi kultuvrii. Mánáidgárdi galgá čalmmustahttit sámi kultuvrra ja láidestit mánáid árvvus atnit ja dovdat searvevuođa sámi máŋggabealatvuođain.
Oahpahuslága mielde galgá buotlágan vealaheapmi vuostálastojuvvot. Skuvla ii galgga dohkkehit loavkašuhttima, nugo givssideami, veahkaválddi, vealaheami ja cielaheami. Buot ohppiin lea vuoigatvuohta vásihit oadjebas ja buori skuvlabirrasa mii ovddida dearvvašvuođa, loaktima ja oahppama, ja skuvla galgá jeavddalaččat bargat dan ovdii.
Oahppoplána lea oahpahuslága láhkaásahus ja bidjá rámmaid skuvlla árvvuide, prinsihpaide, mihttomeriide ja sisdollui. Oahpahusa bokte galget oahppit oahppat sámi eamiálbmoga historjjá, kultuvrra, servodateallima ja vuoigatvuođaid birra. Oahppit galget oahppat sámi kultuvrra ja servodateallima máŋggabealatvuođa ja variašuvnnaid birra. Dát lea dárkkuhuvvon oahppoplána oppalaš oasis. Servodatfága, historjjá, dárogiela, musihka ja ROEE oahppoplánain leat gelbbolašvuođamihttomearit, mat duddjojit dan ahte oahppit miehtá skuvlaáiggi ožžot ollislaš máhtu vealaheami ja rasismma birra ja demokráhtalaš árvvuid ja doaibmanjuolggadusaid birra. Skuvlaáiggis galget oahppit oahppat movt mii eallit ovttas iešguđetlágan perspektiivvaiguin ja guottuiguin ja galget beassat deaivvadit iešguđetlágan kultuvrralaš ovdanbuktimiiguin ja árbevieruiguin. Lea lagas oktavuohta gaskal barggu vaššiságaid, rasismma ja vealaheami vuostá ja barggu háhkat oadjebas ja buriid mánáidgárde- ja skuvlabirrasiid gos buohkat leat mielde. Oahpahusa olis galget oahppit ovdánahttit kritihkalaš jurddašeami, demokráhtalaš gearggusvuođa ja ehtalaš diđolašvuođa. Jus galgá olahit dáid mihttomeriid, de fertejit oahppit dovdat iežaset oadjebassan.
Doaibmabidju 14: Doarjut oadjebas ja buori mánáidgárde- ja skuvlabirrasa ovddideami, ja eastadit ja bissehit loavkašuhttimiid
Ráđđehus áigu čuovvolit doaibmabijuid oadjebas ja buori skuvlabirrasa várás, mat ovdanbohtet St. dieđáhusas 34 (2023-2024) En mer praktisk skole - Bedre læring, motivasjon og trivsel på 5.-10. trinn ( Eambbo praktihkalaš skuvla – Buoret oahppan , mokta ja loaktin 5.-10. ceahkis ). Ráđđehus árvala dás máŋga dehálaš ja ollislaš doaimma sihkkarastin dihte buoret doarjaga ohppiide, váhnemiidda, bargiide ja suohkaniidda buori skuvlabirrasa ovddideamis ja bisuheamis, earret eará ráhkadit ođđa ja ollislaš strategiija oadjebas ja buori mánáidgárde- ja skuvlabirrasa várás. Strategiijabarggu oktavuođas áigu Máhttodepartemeanta namuhit earenoamáš sámi hástalusaid ja árvvoštallat ođđa doaibmabijuid.
Ovddasvástádusdepartemeanta : Máhttodepartemeanta
Doaibmabidju 15: Ovddidit doarjjaresurssaid sámi sisdoalu bargui mánáidgárddiin ja skuvllain
Oahpahusdirektoráhta (Odir) ráhkada diehtojuohkin- ja doarjjaresurssaid sámi giela ja kultuvrra birra mánáidgárddis, astoáiggeortnegis ja skuvllas. Dat galget váikkuhit dasa ahte mánáidgárddit, astoáiggeortnegat ja skuvllat váldet vuostá sámi mánáid ja nuoraid buriin vugiin, ja seammás ollašuhttet sin rivttiid. Resurssat galget maiddái váikkuhit dasa ahte buot mánát ja oahppit ožžot oahpu ja ipmárdusa sámegielas ja sámi kultuvrras. Doarjjaresurssa leat Sámediggi ja Odir ráhkadan ovttas.
Odir bargá maiddái sámi giela ja kultuvrra čalmmustahttima ovdii mánáidgárddiid rámmaplána ja oahpponeavvuid doarjjaresurssaid bokte. Ovdamearkan dasa lea go Odir lea dorjon báikkálaš barggu fágaođasmahttimis ja gelbbolašvuođapáhka olis maid Odir lea ráhkadan máŋggagielat mánáidgárdebirrasa birra.
Ovddasvástádusdepartemeanta : Máhttodepartemeanta
Doaibmabidju 16: Nannet demokratiijaoahpahusa, kritihkalaš jurddašeami ja ohppiid mielváikkuheami
Oahppoplána, ja fágaidrasttideaddji fáddá demokratiija ja borgárvuohta, láhčet dili bures ohppiide, vai sii ohppet demokratiija birra ja šaddet doaimmalaš servodatlahttun. Ráđđehus áigu nannet demokratiijaoahpahusa dakko bokte ahte doarju skuvllaid oahppoplánabarggu ja fágaidrasttideaddji fáttáid.
Ovddasvástádusdepartemeanta : Máhttodepartemeanta
Doaibmabidju 17: Ásahit ođđa ollislaš vuogádaga mánáidgárddiid ja skuvllaid bargiid gelbbolašvuođa- ja karriearaovdánahttimis
Ráđđehus áigu ásahit ođđa ollislaš vuogádaga gelbbolašvuođa- ja karriearaovddideami várás mánáidgárddiid ja skuvllaid bargiide, mii álggahuvvo jagiin 2025 ja 2026. Sámi perspektiiva gozihuvvo vuogádagas. Dál leat mis čuovvovaš joatkkaoahppodoaibmabijut:
- Mánáidgárdeoahpaheddjiid joatkkaoahppu: Sámi giella, kultuvra ja árbevierru buot mánáidgárddiin.
- Oahpaheddjiid joatkkaoahppu: Fágaidrasttildeaddji sámi perspektiivvat skuvllas, 1.-10. ceahkis.
Ovddasvástádusdepartemeanta : Máhttodepartemeanta
Doaibmabidju 18: Doarjja báikkálaš gelbbolašvuođaovddideapmái mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas
Doarjjaortnega ulbmil lea buoridit mánáidgárddiid ja skuvllaid bargiid kollektiiva gelbbolašvuođaovddideami. Gelbbolašvuođaovddideapmi galgá váldit vuođu báikkálaš dárbbuin ja galgá leat organiserejuvvon ovttasráđiid universitehtain ja allaskuvllain. Doarjjaortnet lea oassin gelbbolašvuođa ja karrieara ođđa vuogádagas. Sámi perspektiivvat galget vuhtiiváldot báikkálaš gelbbolašvuođadárbbuid vuoruheamis.
Galgá ásahuvvot sierra nationála forum sámegielaid ja sámi kultuvrra várás dálá gelbbolašvuođaortnegiid siskkobealde. Dat addá sámi gelbbolašvuođabirrasiidda arena gos sáhttet ovttasbargat ja ovttastahttit bargguset doarjjaortnegiiguin. Forum galgá juohkit ruđaid ja nannet gelbbolašvuođa báikkálaš gelbbolašvuođaovddideami doarjjaortnegiin. Forum galgá maid váikkuhit dasa ahte šaddá álkit háhkat joatkkaoahpu sámegielas ja sámi kultuvrras.
Ovddasvástádusdepartemeanta : Máhttodepartemeanta
Láhkaásahus vuođđoskuvlaoahpu rámmaplána birra
Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 1. - 7. dási rámmaplána láhkaásahusas čuožžu ulbmilparagráfas (dás jorgaluvvon) ahte oahpahus galgá addit studeanttaide gelbbolašvuođa fuolahit oahpahusa sámi diliid birra, dás maiddái máhtu dan stáhtusa birra mii eamiálbmogiin lea riikkaidgaskasaččat, ja sámi ohppiid vuoigatvuođa birra oažžut oahpahusa oahpahuslága ja gustovaš oahppoplána mielde. Dasa lassin gáibiduvvo ahte
- kandidáhtas lea máhttu mánáid birra, geain lea váttis eallindilálašvuohta, dás maiddái máhttu givssideami, veahkaválddálašvuođa ja mánáid seksuálalaš illasteami birra, gustovaš lágaid birra ja mánáid vuoigatvuođaid birra našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš perspektiivvas
- kandidáhtta máhttá nannet riikkaidgaskasaš ja máŋggakultuvrralaš perspektiivvaid skuvlla barggus, váikkuha dasa ahte šaddá ipmárdus sápmelaččaid stáhtusii eamiálbmogin ja movttiidahttá demokráhtalaš oassálastimii ja ceavzilis ovddideapmái
Sullasaš gáibádusat gustojit daid eará oahpaheaddjeoahpuide maid.
Leat sierra rámmaplánat sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpuide ja vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuide.
Dembra bargá sápmelaččaid dilálašvuođaid guvlui
Dembra (Demokratisk beredskap mot rasisme og antisemittisme dahje sámegillii: Demokráhtalaš gearggusvuohta rasismma ja antisemittismma vuostá) addá oahpaheddjiide, skuvlajođiheddjiide ja oahpaheaddjioahppostudeanttaide reaidduid ja bagadusa hábmet fátmmasteaddji skuvlabirrasa ja hukset demokráhtalaš gelbbolašvuođa. Dembras lea oahpahusdagus sápmelaččaid ja nationála minoritehtaid birra. Dálá juolludusas lea Dembra DjO-vuoruheapmin buoridit Norgga álbmoga máhttodási sámi kultuvrra ja historjjá birra, mii lea Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna ávžžuhusaid čuovvoleapmi. Dembra lea bargame ráhkadit obbalašgeahčastaga Norgga oahpaheaddjioahpu fálaldagain sámi fáttáin, ođasmahttime smiehttanreaiddu «Guldalit ja beroštit muitalusain» ja geahčadit Dembra sámegielat neahttasiidduid nu ahte dat bohtet ávkin sámi oahpaheaddjeohppui.
Doaibmabidju 19: Evalueret Dembra
Dembra fállá bagadallama, kurssaid ja neahttaresurssaid skuvllaide ja oahpaheaddjeohppui. Mihttomearrin lea nannet skuvllaid barggu demokráhtalaš gearggusvuođain iešguđetlágan joavkovašuhemiid vuostá, nugo ovdagáttuid, amasbalu, rasismma, antisemittismma, muslimavaši ja ekstremismma vuostá. Dembras lea sierra oahpahusdagus sápmelaččaid ja nationála minoritehtaid birra.
2016:s čađahuvvui Dembra ráddjejuvvon evalueren, man boađusin lei ahte fálaldat buoriduvvui. Ráđđehus lea árvalan nannet Dembra 2025 stáhtabušeahtas. Dán olis galgá 2025:s álggahuvvot Dembra eksterna evalueren, mii vurdojuvvo gárvvistuvvot 2027 mielde. Árvvoštallan fátmmasta olles Dembra bargoviidodaga ovdagáttuid ja rasismma eastadeami barggus skuvllas, masa maiddái gullá eastadit ovdagáttuid ja rasismma sápmelaččaid ja nationála minoritehtaid vuostá.
Ovddasvástideaddji departemeanta : Máhttodepartemeanta
Doaibmabidju 20: Doarjut ráfi- ja olmmošvuoigatvuođaguovddážiid
Dat čieža ráfi- ja olmmošvuoigatvuođaguovddáža 68 ožžot doarjaga Máhttodepartemeanttas (MD) ovddidit ja fállat oahpahusa ohppiide dakkár fáttáin go demokratiija ja mielborgárvuohta, rasisma, vealaheapmi ja vaššicealkámušat. Máŋga guovddáža giddejit erenoamáš fuomášumi vealaheapmái ja cealkámušaide sápmelaččaid ja sámi kultuvrra vuostá.
Guovddážat leat vuođđudusat ja danne leat fágalaččat sorjjasmeahttumat ja iešheanalaččat. Dat deattuhit ulbmiljoavkun erenoamážit mánáid ja nuoraid, ja ollu sin barggus čujuhuvvo oahpaheddjiide ja skuvlii.
Ovddasvástádusdepartemeanta : Máhttodepartemeanta
Doaibmabidju 21: Ovdánahttit ung.no neahttasiiddu
Bufdir áigu kártet sámi nuoraid diehtodárbbu. Direktoráhtta áigu maid kártet makkár bálvalusat ja reaiddut gávdnojit iežas veahkeheapmái, mat leat erenoamáš áigeguovdilat sámi nuoraide, ja bidjat dáid diehtojuohkin- ja bálvalusfálaldagaid olámuddui sámi nuoraide ung.no neahttasiiddus.
Bufdir áigu árvvoštallat lea go vejolaš oažžut áigái sámi fágabirrasa, mii sáhttá neavvut ung.no neahttadoaimmahusa sámi nuoraid dárbbuid birra.
Bufdir galgá ráhkadit siiddu Ung.no oktavuođas, mas leat dieđut sámegillii heivvolaš veahkkefálaldagaid birra mánáide ja nuoraide, gč. St. Dieđ. 12 (2023-2024) Sámi giella , kultuvra ja servodateallin – Sámi álbmoga álbmotdearvvašvuohta ja eallindilit .
Ovddasvástádusdepartemeanta : Mánáid - ja bearašdepartemeanta
Doaibmabidju 22: Lasihit dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid jođiheddjiid gelbbolašvuođa máŋggabealatvuođa birra
Dearvvašvuođadirektoráhtta oažžu bargun árvvoštallat doaibmabijuid buoridan dihte dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusa jođiheddjiid gelbbolašvuođa máŋggabealatvuođa, vealaheami ja vuortnuheami birra. Jođiheddjiid máhttu ja gelbbolašvuohta máŋggabealatvuođa, vealaheami ja vuortnuheami birra lea dehálaš vai dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalus galgá sáhttit bargat ovttadássásašvuođa ja searvadahttima ovdii. Lea maiddái dehálaš áimmahuššat bargiid geat vásihit rasismma, vealaheami dahje vuortnuheami iežaset barggus.
Ovddasvástádusdepartemeanta : Dearvvašvuođa - ja fuolahusdepartemeanta
Doaibmabidju 23: NAV ásaha davvisámegiel telefovdnabálvalusa bistevažžan
2024 giđa čađahii NAV geahččaladdandoaibman telefonbálvalusfálaldaga davvisámegielagiidda miehtá riikka. Geahččaladdama oktavuođas ovttastuvvui etáhta sámegielkapasitehta (NAV Guovdageaidnu) spesialiserejuvvon telefonbálvalusain NAV Kontaktsenter (NAV oktavuođaguovddážiin). Dát mielddisbuktá ahte davvisámegielagat riŋgejit sierra telefonnummarii, gos ožžot bagadusa NAV:s davvisámegillii. NAV Kontaktsenter sámi telefonbálvalus lea 2024 giđa rájes šaddan bistevažžan.
Ovddasvástádusdepartemeanta : Bargo - ja searvadahttindepartemeanta
Doaibmabidju 24: Davvisámegiella bargogiellan - Guovdageainnu ja Kárášjoga ovttasbargu NAV Ávjovári olis
NAV Ávjovárri lea Guovdageainnu ja Kárášjoga suohkaniid ovttasbargu, mas davvisámegiella lea bargogiellan. Dat rahppui almmolaččat njukčamánu 8. beaivvi 2024. Suohkaniid ovttasbargu mielddisbuktá ahte NAV Guovdageaidnu-Kárášjohka lea organiserejuvvon oktan kantuvran, guovtti báikkis, Guovdageainnus ja Kárášjogas. Okta mihttomearri ovttasbarggus lea ahte geavaheaddjit galget vásihit buoret áššemeannudeami, ja ahte bálvalusat ja bargodoaimmat heivejit geavaheddjiid dárbbuide. Viidáseappot lea ovttasbarggu mihttomearrin sihkkarastit ovdánahttima dásseárvosaš bálvalusain sámi geavaheddjiide dakko bokte ahte bisuhit ja rekrutteret kantuvrraide sámi giella- ja kulturmáhtu.
Ovddasvástádusdepartemeanta : Bargo - ja searvadahttindepartemeanta
Doaibmabidju 25: Nannet máhtolašvuođa sohkabeali ja seksualitehta máŋggabealatvuođa birra sámi servodagas
Ráđđehus áigu nannet máhtolašvuođa sohkabealvariašuvnnaid ja seksualitehta máŋggabealatvuođa birra sámi servodagain historjjálaš perspektiivvas. Máhttovuođđu galgá leat relevánta sámi servodahkii, ja galgá veahkehit suorgeeiseválddiid ja bálvalusfálaldagaid sin barggus dásset bonju sápmelaččaid dilálašvuođa.
Ovddasvástádusdepartemeanta: Kultur- ja dásseárvodepartemeanta
Sámi gelbbolašvuođafálaldat suodjalussii
Suodjalus lea searválaga Sámedikkiin ráhkadan oahpahusa sámi kultuvrra birra suodjalangeatnegas soalddáhiidda ja Finnmárkku eanansuodjalusa bargiide. Gelbbolašvuođapáhka ulbmilin lea juohkit dieđuid ja ipmárdusa sámi kultuvrra, historjjá ja eará sámi dilálašvuođaid birra vuosttažettiin suodjalusbargiide ja soalddáhiidda Finnmárkkus. Mihttomearrin lea ahte dat sáhttá leat mielde eastadeamen negatiiva miellaguottuid, cielaheami, givssideami ja vuortnuheami, ja maiddái fuobmát ja gieđahallat sávakeahtes ja moaittehahtti daguid ja miellaguottuid sápmelaččaid vuostá.
Oahpahuspáhkka lea váldon atnui Porsáŋggu Garnisovnnas ja Mátta-Várjjat Garnisovnnas. Doaibmabidju almmuhuvvui sámi álbmotbeaivvi oktavuođas guovvamánu 6. beaivvi 2023.