2 Hástalusat

Sápmelaččaid cielaheapmi ja vealaheapmi lea stuora servodatváttisvuohta . Ollu sápmelaččat guddet ovddešáiggi badjelduolbmamiid oassin iežaset identitehtas , ja oallugat vásihit ain ovdagáttuid , cielaheami ja vealaheami majoritehtaálbmoga bealis ja siskkáldasat sámi birrasiin .
Váilevaš diehtu ja gelbbolašvuohta
Máŋga čuođi jagi dáruiduhttinpolitihka váikkuhus lea ahte Norgga majoritehtaálbmogis lea unnán máhttu sápmelaččaid, kvenaid/norggasuopmelaččaid ja vuovdesuopmelaččaid birra.
Sámi allaskuvlla cealkámuš
Váilevaš máhttu sámi giela, kultuvrra ja eallineavttuid birra sáhttá dagahit ovdagáttuid ja vealaheami. 22 Máŋggat aktevrrat ja guorahallamat čujuhit dasa ahte lea unnán máhttu sámi dilálašvuođaid birra stuoraservodagas. 23 Muhtimat garvet váldimis oktavuođa almmolaš bálvalusaiguin go bálvalusain váilu gelbbolašvuohta, dahje muitalit dilálašvuođaid birra main sii ieža fertejit oahpahit dearvvašvuođabargiide sámi kultuvrra birra. 24 Alit dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš oahpuid rámmaplánas leat mearriduvvon sierra oahppanjoksosat sápmelaččaid stáhtusa birra eamiálbmogin ja sápmelaččaid vuoigatvuođaid birra. UiT Norgga árktalaš universitehta lea ráhkadan oahpponeavvuid maid eará ásahusat sáhttet geavahit vai olahit oahppanjoksosiid.
Stuoradiggedieđáhus sámi giela, kultuvrra ja servodateallima birra
Ráđđehus ovddida jahkásaččat stuoradiggedieđáhusa sámi giela, kultuvrra ja servodateallima birra. Dieđáhusaid fáttát molsašuvvet jagis jahkái, muhto Sámedikki jahkeraporta lea fásta mielddusin, ja Sámedikki árvvoštallamat bohtet ovdan dieđáhusteavsttas sierra mearkkašupmin.
Stuoradiggedieđáhus galgá 2025:s gieđahallat suohkaniid ja fylkkasuohkaniid ovddasvástádusa bálvalusfálaldagas sámi álbmogii. Dieđáhusas válddahuvvojit dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusat boarráset sápmelaččaide, mánáidsuodjalus ja heahteguovddášfálaldat, lassin eará sosiála- ja čálgofálaldagaide maid earret eará bargo- ja čálgohálddašeapmi lágida. Galgá muitaluvvot dakkár fálaldagaid birra mat nannejit mánáid ja nuoraid sámegiela ja sámi identitehta. Lea maid áigeguovdil váldit mielde muhtun fáttáid mat loktejuvvojedje ovdan dan guovtti maŋemus jahkásaš stuoradiggedieđáhusas, dás maiddái gelbbolašvuohta ja rekrutteren mánáidgárddiin, vuođđooahpahusas ja alit oahpus ja álbmotdearvvašvuohta sámi álbmogis.
Norgga olmmošvuoigatvuođaid institušuvdna (Norges institusjon for menneskerettigheter (NIM)) čađahii 2022:s iskkadeami guottuid birra, mas boahtá ovdán ahte 30 proseanttas álbmogis lea unnán dahje ii obage diehtu sápmelaččaid birra, ja 49 proseantta dadjet ahte sii ohppe unnán dahje eai maidige sápmelaččaid birra skuvllas. Dat oassi álbmogis, geain lea ollu diehtu sápmelaččaid birra, orrot Davvi-Norggas ja leat badjel 60 jahkásaččat. Bealli jearahallon olbmuin dadjet ahte sis ii leat goasse leamaš oktavuohta sápmelaččaiguin. 25
Álbmotdearvvašvuođainstituhta jođánisgeahčastagas namuhuvvojit dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusat ja oahppoásahusat dakkár arenan gos váilevaš máhttu lea hástalussan. 26 Raporta Rasisme er overalt ( Rasisma lea juohke sajis ) čájeha ahte mánáidskuvlaoahppit, geain lea sámi duogáš, vásihit ahte oahpaheddjiin ja eará ohppiin lea váilevaš diehtu sámi kultuvrra birra. Muhtin oahppit muitalit ahte oahppogirjjiin leat boasttodieđut, ja ahte oahpaheddjiin ja mielohppiin leat stereotyhpalaš oaivilat sápmelaččaid birra. Ovttaskas oahppit muitalit maiddái oahpahusdiliin gos ieža leat hástaluvvon muitalit sápmelaččaid ja sámi kultuvrra birra go oahpaheaddjis váilu máhttu fáttá birra. 27
Go oahppit ipmirdivčče boazoealáhusa rolla nanu bistevaš árbevirolaš ealáhussan, de dat ovddidivččii eambbo ipmárdusa ja árvvusatnima hástalusaide maid boazosápmelaččat vásihit.
Ut på vidda/ Duoddarii prošeavtta cealkámuš
Mánáidgárddit ja skuvllat leat mávssolaččat sámi kulturmáhtolašvuođa nannemis. Mánáidgárddi sisdoalu ja doaimmaid rámmaplána eaktuda ahte buot mánáidgárddit váikkuhit dasa ahte mánát ohppet ahte sápmelaččat leat Norgga eamiálbmot ja ahte oahpásmuvvet sámi kultuvrii. Skuvllat válde atnui ođđa oahppoplánaid maŋŋil Fágaođasmahttima 2020:s. Olles oahpahusas galget oahppit oahppat sámi eamiálbmoga historjjá, kultuvrra, servodateallima ja vuoigatvuođaid birra. Iskkadeapmi sámi ofelaččaid vásáhusaid birra čájeha ahte ofelaččat oidne čielga oktavuođa ohppiid ja oahpaheddjiid máhttodási, ja vealaheaddji dahje hejoheaddji láhttema gaskal. Ofelaččat vásihedje buoret ovttasdoaibmama ohppiiguin ja oahpaheddjiiguin geat ledje bures ráhkkanan ja geat ledje oahpásmuvvan sámi kultuvrii ovdagihtii. 28
Sámi ofelaččat
Sámi ofelaččat galget leat veahkkin oahpaheame Norgga nuoraid- ja joatkkaskuvlaohppiide sápmelaččaid ja sámi dilálašvuođaid birra. Dan dahket earret eará go finadit skuvllain miehtá riikka ja ovdánahttet neahttasiiddu www.samiskeveivisere.no, mii lea dehálaš diehtojuohkinkanála. Ofelašortnega ulbmil lea earret eará oažžut buori gulahallama sámi nuoraid ja eará nuoraid gaskkas, ja eastadit vealaheami ja ovdagáttuid sápmelaččaid vuostá.
Go eambbo skuvllat háliidit ofelaččaid guossái ja go sámevašši lassána, de juolludii 2024 stáhtabušeahtas guokte miljovnna ruvnno lassin. Nu viiddiduvvui ortnet njealji ofelaččas guđa ofelažžii skuvlajagis 2024/2025.
Álbmoga guottut sápmelaččaide
Mii eat galgga gierdat ahte sápmelaččat gillájit cielaheami , vaššiságaid , givssideami ja vealaheami . Mii fertet doarjut guhtet guimmiideamet ja muitalit jus dakkáriid oaidnit . Muhto dat ii leat álki . Danne mii fertet hukset kultuvrra ja dohkkeheami juste dan dihte .
Rossen tjielte cealkámuš
Sápmelaččat Norggas vásihit ain ovdagáttuid ja heajos miellaguottuid majoritehtaálbmogis. NIM iskosis vástidit 64 proseantta vástideddjiin ahte sis lea positiiva govva sápmelaččain, seammás go 3 proseanttas lea negatiiva govva. 30 proseantta vástidit ahte sis ii leat ii buorre ii ge heajos govva sápmelaččain. 29 Vaikko leat unnán olbmot geat njuolga dovddahit negatiiva oainnu sápmelaččaid birra, de doarju mearkkašahtti oassi álbmogis stereotyhpalaš oainnuid sápmelaččaid birra. 27 proseantta leat ovttaoaivilis dainna čuoččuhusain ahte sápmelaččat leat beare seammalágánat go norgalaččat ja beare ollu integrerejuvvon majoritehtaservodahkii ja goitge galget rehkenastot eamiálbmogin, ja 23 proseantta oaivvildit ahte sápmelaččain leat beare ollu sierravuoigatvuođat, ortnegat ja buorit. 30 Okta Amnesty raporta čájeha ahte dábáleamos negatiiva miellaguoddu sápmelaččaid vuostá Facebook kommentárain lea ahte sápmelaččat hehttejit ovdáneami ja ođđaáigásaš ovdáneami. Dát čatnasa erenoamážit Fovse-áššái. 31
Guovlluin gos orrot ollu sápmelaččat, de cielahuvvojit sii dávjá areálariidduid geažil. Dat sáhttá leat industriija dego fápmorusttet, dat sáhttá leat boanda vs. boazoealáhus, dahje juoga nu álki go dat ahte guhte bearaš galgá murjet guđe bovnnas.
Sámedikki nuoraidpolitihkalašráđi cealkámuš
Fovse-ášši
Fovse-áššis lea sáhka sápmelaččaid vuoigatvuođain kulturdoaimmaheapmái bieggafápmohuksema oktavuođas Fovses Trøndelágas. 2013:s attii Oljo- ja energiijadepartemeanta lobi hukset máŋga bieggafápmorusttega Fovsii, earret eará Storheia ja Roan bieggafápmorusttegiid. Goappašat dát bieggafápmorusttegat gusket Fovse orohaga boazoguohtonguovlluide.
Alimusriekti hilggui golggotmánu 11. beaivvi 2021 ášši bággolonistanbuhtadusa meroštallama birra Fovse boazodollui, dainna ákkain ahte konsešuvdna- ja bággolonistanmearrádusat eai lean dohkálaččat. Alimusriekvtti konklušuvnna mielde dat rihkku boazodolliid vuoigatvuođa kulturdoaimmaheapmái ON-konvenšuvnna vuođul siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid hárrái. Alimusriekteduopmu ii hehtten bieggafápmorusttegiid joatkimis doaimma, ja dat dagahii stuora fuolastuvvama oallugiidda. 500 beaivvi maŋŋil go Alimusrievtti duopmu celkojuvvui, ja čuovvovaš vahkuid demonstrerejedje ollu sápmelaččat ja miellačájeheaddjit Oslos.
Ollu sápmelaččat leat juogadan negatiiva vásáhusaid hálddahusain go singuin lea dahkamuš, go leat dovdan ahte dat eai ipmir. Boazosápmelaččat čilgejit ahte dovdet ahte sis lea unnán fápmu, ja sii vásihit ahte areálasisabahkkemat ja váikkuhusčielggadeamit unnán váldet vuhtii sámi perspektiivvaid dahje unnán váldet vuhtii iešguđet sisabahkkemiid ollislaš váikkuhusaid. 32
Prošeakta boazosápmelaččaid cielaheami ja rasisma vuostá
Boazodoallošiehtadusa 2024/2025 bokte leat várrejuvvon ruđat viidáseappot ovddidit Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi prošeavtta mas barget boazosápmelaččaid cielaheami ja rasisma vuostá. Ulbmil lea ahte prošeakta šaddá oassin organisašuvnna dábálaš doaimmas. Prošeavtta bokte lea ráhkaduvvon sierra neahttasiidu, reinfakta.no .
Reinfakta.no
Neahttasiiddu ulbmil lea unnidit cielaheami ja jávkadit myhtaid boazodolliid ja boazodoalu birra dakko bokte ahte gaskkustit fáktádieđuid ja juohkit dieđuid boazodoalu birra Norgga geavaheddjiide, mediaide ja servodahkii.
Go gaskkusta objektiivvalaš fáktádieđuid ja gulahallama ealáhusa vuolggasajis, de veahkeha neahttasiidu lasihit olbmuid máhtolašvuođa ja ipmárdusa boazoealáhusa birra, ja hukset šaldi gaskal boazodolliid ja muđui servodaga.
Vealaheapmi ja cielaheapmi
Servodat ii leat vel ge dohkkehan ahte sápmelaččat ain dál vásihit rasismma ja vealaheami.
LDO cealkámuš
Álbmotdearvvašvuođainstituhtta lea gávnnahan ahte sápmelaččat vásihit eambbo vealaheami, givssideami, veahkaválddi ja áitagiid go álbmot muđui dahká. Vealaheapmi dáhpáhuvvá iešguđetlágan arenain, muhto muitaluvvojit dávjjimusat báikkálaš servodagas, skuvla- ja oahpahussuorggis ja dearvvašvuođa- ja fuolahussuorggis. 33 Dutkamušas sápmelaččaid gaskkas, geat ledje 16-31 jahkásaččat, vástidedje 41 proseantta ahte sii vásihit vealaheami moatte geardde jagis ja 26 proseantta leat vásihan vealaheami okte . Sullii bealli vástidedje ahte vealaheapmi lea sin čearddalaš duogáža dihte. 34 Raporttas Barn og unges erfaringer med rasisme og diskriminering ( Mánáid ja nuoraid vásáhusat rasismma ja vealaheami hárrái ) muitalit nuorra sápmelaččat ahte rasisma ja negatiiva kommentárat dáhpáhuvvet earenoamážit giliin ja sosiála mediain. 35
Cielaheapmi ja vealaheapmi sáhttet leat máŋgga hámis, negatiiva kommentáraid ja sánálaš loavkašuhttimiid rájes gitta áitagiid, veahkaválddálašvuođa ja roavva vašširihkolašvuođa rádjái. 36 Duohtavuođa- ja seanadankommišuvdna čujuha raporttastis ollu váttisvuođaide . Olmmoš sáhttá gieđahallat ovtta dahje guokte bahča kommentára, muhto go gártet ollu, de šaddá lossat. 37
samehets.no
Cuoŋománus 2024 almmuhii Sámediggi ovttas Politiijadirektoráhtain neahttasiiddu samehets.no . Neahttasiidu lea sápmelaččaid várás geat leat vásihan sámevaši ja neahttasiidu rávve maid sáhttá dahkat iešguđet dilálašvuođain. Neahttasiiddu bagadus bidjá vuođđun iešguđetlágan arenaid gos sáhttá vásihit sámevaši: digitálalaččat, barggus, skuvllas, medias, almmolašvuođa deaivvademiin ja eará sajiin.
Sámevašši sáhttá lea lobiheapme. Bagadus čájeha movt sáhttá váldit oktavuođa politiijaiguin, movt váidit ášši ja movt sáhttá cavgilit politiijaide jus oaidná muhtima gii vásiha sámevaši.
Ulbmil dainna lea ahte eanet rihkkumat dieđihuvvojit, čalmmustahttit sámevaši, unnidit noađi sutnje geasa dat čuohcá, ja leat veahkkin eastadeamen sámevaši.
Guvllolaš erohusat
Mađi davvelii boahtá, dađi eambbo sámevašši lea. Davvin ii leat váttisvuohta šat čielga diehtemeahttunvuohta maid sáhttá njulget johtilit, muhto baicca ahte vašuheddjiin lea ovdagáddu, sii leat ráhkadan gova sápmelaččain ja válljejit geavahit dan sin vuostá.
Sámedikki nuoraidpolitihkalašráđi cealkámuš
Doaibmaplána barggu oktavuođas leat fuomášuvvon stuora erohusat guvllolaš dásis das movt vásihit cielaheami ja vealaheami. Máŋggas leat čujuhan dasa ahte lea eambbo oadjebas vázzit gávttiin eahkes Oslos go Romssas, ja ahte vašši sápmelaččaid vuostá lassána mađi davvelii olmmoš boahtá. Dan duođašta maid NIM raporta, mii čájeha ahte davvin leat eanebut go muđui riikkas, geain leat negatiiva guottut sápmelaččaid ektui. Viidáseappot jáhkket 9 proseantta vástideddjiin ahte earáin lea negatiiva oaidnu sápmelaččaide. Dáid guottuid vuođđu lea dat oaidnu ahte sápmelaččat leat (beare) gáibideaddjit, ja ahte sis unnitlohkun leat beare stuora ja mearehis vuoigatvuođat. Earát fas oaivvildit ahte boazoguohtunriiddut nannejit heajos guottuid sápmelaččaid vuostá. 38
Sápmelaččat, geain lea gullevašvuohta boazoealáhussii, geain leat oinnolaš sámi dovdomearkkat (biktasat, giella, namma), geat leat earenoamáš sámi bargguin, ja sápmelaččat geain leat máŋga minoritehtadovdomearkka, gillájit erenoamážit cielaheami ja vealaheami. 39 Olbmot, geain lea nanu sápmelaš gullevašvuohta, muitalit ahte lea ollu vealaheapmi sihke eanetlohkoservodagas ja siskkáldasat sámi birrasiin. 40 Ákkat cielaheapmái sáhttet leat iešguđetláganat, muhto dávjá lea sáhka das ahte muhtimat eai adnojuvvo doarvái sápmelažžan , ahte eai čuovo dihto norpmaid dasa mii lea leat sápmelaš, dahje bearraša dilálašvuođa dihte. 41 Proba servodatguorahallamis nuorat deattuhedje maiddái ahte sámi birrasiin leat riiddut siskkáldasat, mat earenoamážiid čatnasit boazoealáhussii ja bearašduogážii. 42
Davvi-Norgga dili ferte váldit duođas. Givssideapmi mielddisbuktá ahte nuorra sápmelaččat válljejit eret iežaset identitehta ja heitet geavaheames dahje oahppamis sámi dahje kvena giela.
Stopp Hatprat cealkámuš
Giellakampánnja Nordlánddas
Nordlándda fylkkasuohkan lea ovttasráđiid ByRAA máinnusdoaimmahagain ovddidan digitála kampánnja buoridan dihte dihtomielalašvuođa sámi leahkima birra ja dan viđa sámegiela birra mat gávdnojit Nordlánddas.
Kampánnja lea mearkkašan ollu Nordlándda álbmogii, ja lea earret eará váikkuhan dasa ahte muhtumat leat álgán giellakurssaide, ja muhtumat leat geahččalan oahpásnuvvat iežaset sámi historjjáin.
Dilli Ruoŧas ja Suomas
Maiddái Ruoŧas ja Suomas lea sápmelaččaid cielaheapmi ja vealaheapmi stuora hástalussan. Suomas cielahuvvojit sápmelaččaid dávjá sosiála mediain, earenomážit sámi vuoigatvuođaáššiid oktavuođas. Muhtin guorahallamis sámi álbmoga čearddalaš vealaheami ja mentála dearvvašvuođa birra Ruoŧas vástidedje 56% vástideddjiin ahte sii leat vásihan rasismma dahje vealaheami iežaset sámi duogáža dihte. 43
Ruoŧa beale raporttas vašširihkolašvuođa birra, mii dáhpáhuvvá sápmelaččaid vuostá gávnnahuvvo ahte leat earenoamážit boazosámi bearrašat geat sáhttet vásihit vašširihkolašvuođa. Vašširihkolašvuohta dáhpáhuvvá dávjá smávva servodagain gos buohkat dovdet buohkaid, ja gillájeaddji dávjá dovdá vearredahkki. Raporta deattuha ahte vaššicealkámušat sosiála mediain leat stuora hástalussan. Ollu dain cealkámušain gusket sámi vuoigatvuođaide, earenoamážit áššiide, mat gusket elfápmohuksemiidda ja infrastruktuvrii. 44
Bargoprográmma eastadit rasismma sápmelaččaid vuostá
Ruoŧa bealde almmuhuvvui doaibmaprográmma Åtgärdsprogram mot rasism mot samer jagis 2021 ja dat lea lasáhus nationála plánii rasismma ja vašširihkolašvuođa vuostá. Prográmmas leat njeallje strategalaš suorggi: Eanet máhttu, oahpahus ja dutkan, nannoset eastadanbargu neahtas, aktiivvalaš riektelágádus ja siviila servodaga nannen. Doaibmaprográmma bisttii áigodagas 2021-2022.
Duohtavuohta ja seanadeapmi Suomas ja Ruoŧas
Suopma ásahii duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna sápmelaččaid hárrái 2021. Seamma jagi ásahii Ruoŧŧa duohtavuođakommišuvnna sápmelaččaide, man bargomearrádussii gullá maiddái seanadeapmi. Goappaš kommišuvnnat galget loahpahit guorahallama juovlamánu 2025.
Mediaáššit ja vaššicealkámušat interneahtas
Ollu sámevašis dáhpáhuvvá sosiála mediain. 45 NIM iskkadeapmi čájeha ahte 15 proseantta vástideddjiin leat oaidnán vaššiságaid/cielaheami 46 sápmelaččaid vuostá, ja sullii bealli lei oaidnán daid interneahtas ja sosiála mediain. Cielaheamis lea dávjá sáhka sámi vuoigatvuođain ja čuoččuhusain dan birra ahte dát vuoigatvuođat leat eahpevuoiggalaččat ja geavahuvvojit boastut. Kommentárat gusket dávjá bieggafámuid ja ruvkedoaimmaid huksenprošeavttaide, ja vuoigatvuođaide geavahit meahci ja guohtonguovlluid. 47 Ollu boazosápmelaččat fuolastuvvet dan geažil movt boazoealáhus ovdanboahtá mediain ja vásihit dan lossadin. 48
Fovse-akšuvnnaid geažil leat oaidnán ahte interneahtas lea lassáneame sámevašši. Sápmelažžan lean ieš vásihan ollu dán cielaheami dušše danne go oassálasten miellačájeheapmái ja lean rahpasit sámástan. Lean cielahuvvon dušše govaid juohkima dahje sáhkavuoru kommenterema dihte, go lean hupman jitnosit dilálašvuođa birra dahje váldán sátnevuoru.
Stopp Hatprat cealkámuš
Raporta maid Amnesty lea čállán čájeha ahte kommentárat, maidda gullet negatiiva guottut ja stereotypiijat, lassánedje measta 10 proseanttain njuolga Fovse-ášši digaštallamiid boađusin, ja ahte okta juohke njealji kommentáras Facebookas sápmelaččaid birra lea negatiiva. Eanas negatiiva kommentárain leat cealkinfriddjavuođa rájiid siskkobealde ja dušše birrasiid 1 proseanta kommentárain sáhttá definerejuvvot vaššicealkámuššan. 49 Kommentárat sáhttet dattetge vásihuvvot noađđin. 50
Stuoradiggedieđáhus oadjebas digitála bajásšaddama birra
Sosiála mediat ja eará digitála lávddit leat dahkan vejolažžan mánáide ja nuoraide searvat ja gulahallat ođđa vugiiguin, ja dat addet ollu vejolašvuođaid. Seammás gártet mánát ja nuorat gillát rasismma, vealaheami ja vaššicealkámušaid neahtas, ja minoritehtaide gullevaš mánát ja nuorat leat erenoamáš suojeheamit.
Ráđđehus ovdanbuktá 2025 dálvvi mielde dieđáhusa Stuoradiggái oadjebas digitála bajásšaddama birra. Dieđáhusa ráhkadeami oktavuođas lea deattuhuvvon ahte áigot háhkat cealkámušaid mánáin ja nuorain alddiineaset. Sámi mánát ja nuorat, Sámi ohppiidforumas, bivdojedje buktit cealkámuša dieđáhussii. Go jerrui lea go sin mielas erohus sámi mánáin ja eará mánáin neahtas, de vástidedje ahte ollu sámi mánát vásihit vealaheami ja rasismma nuorra agis, ja ahte lea unnán vejolašvuohta geavahit sámegiela digitála árgabeaivvis. Go jerrui lea go mihkkege earenoamážiid maid háliidit muitalit sámi mánáid digitála eallima birra, de vástidedje ahte sámi mánáide lea earenoamáš dehálaš digitála oktavuohta, danin go Sámis leat guhkes gaskkat, ja ahte doppe leat unnit doaimmat go muđui leat eará sajiin. Muđui jáhkket ahte leat ollu ovttaláganvuođat sámi mánáid ja eará mánáid digitála eallimis.
Ollu doaimmaheaddjit ja journalisttat dovdet bures ahte sámi áššit leat dakkár fáttát maid ferte erenoamáš dárkilit čuovvut, muddet digaštallamiid ja dađibahábut ferte daid dihte dávjá giddet kommentáravejolašvuođaid
Norsk Redaktørforening cealkámuš
Máŋggabealat friddja ja sorjjasmeahttun doaimmaheaddjestivren journalisttalaš media lea eaktun rabas ja čuvgejuvvon ságastallamii, mas iešguđetlágan oainnut bohtet ovdan. NIM miellaguoddoiskkadeamis jerrui sis, geat ledje gullan sápmelaččaid birra, ahte leat go sii lohkan, oaidnán dahje gullan áššiid mediain joavkku birra maŋimuš 12 mánus. 81 proseantta ledje fuobmán ođasáššiid sápmelaččaid birra, mat dábálaččat ipmirduvvojedje leat dakkárin mat govvidedje sápmelaččaid positiiva dahje dásseárvosaš vugiin. 51
Proba servodatguorahallamis jearahalle sámi nuoraid dutkanprošeavttas Mánáid ja nuoraid vásáhusat rasismmain ja vealahemiin , mas vástidedje ahte mediat čalmmustahttet dušše heajos muitalusaid sápmelaččaid birra. Nuorat oaivvildedje ahte dát mielddisbuktá ahte sin eallinvuohki ovddiduvvo boastut, ja ohcaledje buoret ja máŋggabealat gova mii govvidivččii sin iežaset vásáhusaid sápmelažžan. Sii gesse ovdan maiddái sosiála mediaid, erenoamážit Facebook, arenan gos rasisma ja negatiiva kommentárat deaividit. 52
Dat mii dáhpáhuvvá kommentáračállosiin, lea duođaid dušše mearka stuora servodatváttisvuođas mii mis lea. Ja dat servodatváttisvuohta lea mis juohke dásis.
Norgga boazosápmelaččaid riikkasearvvi cealkámuš
Doarjja sámi aviissaide
Sámi aviissaid doarjagiid láhkaásahusa bokte láhčá ráđđehus dili demokráhtalaš digaštallamii, oaivilhábmemii ja giellaovddideapmái sámi servodagas. Sámi aviissat leat ožžon stáhtalaš doaibmadoarjaga 1978 rájes. Doarjjaortnegii gullet dál dušše báberáviissat. Stuoradiggedieđáhusas 17 (2018-2019) čoahkkáigesii ráđđehus ahte galgá sáddejuvvot gulaskuddamii evttohus nuppástuhttit doarjjaortnega, mii galgá guoskat buot medialávddiide, earret eará ovddidan dihte viidát mediamáŋggabealatvuođa.
NRK ja NRK Sápmi
2018 rájes deattuhuvvui ođđa njuolggadusas ahte NRK galgá leat mielde nanneme sámegielaid ja sámi identitehta ja kultuvrra. NRK galgá fállat sisdoalu buot golmma sámegillii. NRK fállá beaivválaš mediafálaldaga sámi álbmogii ja lea mielde oainnusindahkame sámi servodaga ja kultuvrra buohkaide Norggas.
NRK Sámis lea erenoamáš ovddasvástádus buvttadit ja gaskkustit ođđasiid, áigeguovdilis áššiid, drámá ja eará mediasisdoalu sámi álbmogii. NRK Sápmi galgá fállat sisdoalu mii nanne sámi kultuvrra ja giela, ja gaskkustit sámi kultuvrra ja servodaga olles Norgga álbmogii. NRK Sápmi ovttasbargá Yle, Ruoŧa Televišuvnna ja Ruoŧa Radio sámi doaimmahusaiguin.
NRK Sámis lea sierra sámi taleantaprográmma man olis rekrutterejit ođđa nuorra journalisttaid.
Sápmelaččat geain leat máŋga minoritehtaidentitehta
Dat ahte gullá máŋgga minoritehtii sáhttá dagahit sierra hástalusaid ja sáhttá dagahit máŋggadáfot dahje duppal vealaheami. Sápmelaččat, geat gullet máŋgga minoritehtii, sáhttet erenoamážit gillát cielaheami ja vealaheami sihke stuoraservodagas ja maiddái siskkáldasat sámi servodagas. 53
Earenomážit árbevirolaš ealáhusaid dáfus lea dievdoolbmuid dominánsa mii dahká normálavuođa ja leat dievdoolbmot geat meroštallet norpmaid. Sámi servodagain lea leamaš dáhpi ahte eai huma rahpasit dihto fáttáid birra, nu go sohkabeali, seksualitehta, veahkaválddálašvuođa ja riidduid birra. Maŋemuš jagiid lea lassánan fokus earret eará dásseárvvu ektui, mii dahká álkibun ságastallat bonju sohkabealidentitehta ja veahkaválddálašvuođa birra sámi servodagas.
Sámediggeráđi čilgehus sohkabealdásseárvvu birra, 2020
Sápmelaččat, geat gullet seksuála minoritehtii, muitalit ahte sii sáhttet dovdat iežaset marginaliserejuvvon sámi birrasiin. Muhtimat válljejit čiehkat iežaset seksuála soju garvin dihte cielaheami ja sosiálalaš olggušteami. Go sámi servodagas vurdojuvvo ahte galgá gárvodit ja láhttet dihto vugiid mielde, de sáhttá leat váttis ovdanbuktit iežas identitehta nu go ieš háliida. 54 Nuorat, geain lea bonju sápmelaš duogáš Sámis, raporterejit ahte sii vásihit jávohisvuođa seksuála soju, sohkabealidentitehta, sohkabealmearkkaid ja sohkabealiešvuođaid birra. Sáhttá ain leat váttis leat bonju olmmožin sámi birrasiin, muhto dat lea buorránan earret eará máŋgga bonju sámi rollamodealla geažil. Dasa lassin lágiduvvo Sápmi Pride juohke jagi, ja dat lea mielddisbuktán ahte leat eambbo oidnosis ja dohkkehuvvo buorebut. 55
Jagi davviálbmogat 2024: Bonju eamiálbmogat
Riddu Riđđu lea badjel 20 jagi erenoamážit čalmmustahttán davviguovlluid eamiálbmogiid Jagi davviálbmogat prográmmain, mas sii gudnejahttet iešguđet eamiálbmogiid álbmogis-álbmogii ovttasbarggu ja dáiddalaš ovdanbuktimiid bokte. 2024 festivála gudnejahtii bonju eamiálbmogiid Jagi davviálbmogin.
Festivála čujuha dasa ahte máŋggabealat seksuálavuohta ja máŋga sohkabeali lea oassin máŋgga eamiálbmotservodagaid historjjás ja kulturárbbis. Sii gesset ovdan ahte ain sáhttet leat stuora hástalusat čadnon dasa ahte leat unnitlohkun unnitlogus, ja máŋggas vásihit ahte ollu bonju eamiálbmogat eai dohkkehuvvo sin iežaset olbmuin.
Olbmot, geain leat doaibmahehttehusat, sáhttet vásihit hástalusaid nugo ovdamearkka dihte ahte váilot dearvvašvuođaiskkadeamit sámegillii ja váilot kultuvrralaččat heivehuvvon veahkkeneavvut. Dát sáhttá dagahit hehttehusaid dearvvašvuođabálvalusaid oažžumii ja dárbbašlaš doarjagii, ja nu vel eanet marginaliserejuvvo dat joavku. 56 Davviriikkalaš raporttas sápmelaččaid birra, geat ásset Suomas ja geain leat doaibmahehttehusat, ovdanboahtá ahte sihke doaibmavádjitvuohta ja sápmelašvuohta dagahit vealaheami. Miellaguottut leat buorránan, muhto historjjálaš vásáhusat leat ain váikkuheame sápmelaččaid dálá eallimii. 57 Sápmelaččat, geain lea doaimmashehttejupmi, earenoamážit nissonolbmot, gillájit erenoamážit vealaheami ja olggušteami. 58
TryggEst
TryggEst galgá eastadit, almmustahttit ja gieđahallat veahkaválddálašvuođa ja illastemiid riskavuloš rávisolbmuid vuostá. Leahkit erenoamáš riskavuložin mearkkaša ahte eallá dakkár dilis mas lea stuorát riska vásihit veahkaválddálašvuođa, illasteami dahje fuolahusváilli, ovdamearkka dihte doaibmahehttehusa, alla agi dahje minoritehtaduogáža geažil. Dieđut TryggEst birra leat dieđut jorgaluvvon davvi- ja lullisámegillii, ja máŋga suohkana sámi hálddašanguovllus leat TryggEst-suohkanat.
Rasismma, vealaheami ja cielaheami váikkuhusat
Vealaheapmi mii lea bistán guhká, máŋggaid buolvvaid čađa, lea máŋgga dilálašvuođas dagahan čearddalaš mearkkaid ja identitehta čiegadeami ja loahpas vel giella- ja kultuvramolsuma. Persovnnalaš muitalusat lullisámi boazodoallobirrasiin čájehit ahte hui oallugiin lea heajos luohttámuš eiseválddiide, ja ollugat muitalit movt Norgga eiseválddit leat heahpatvuođadovddu sidjiide dagahan.
Sámi allaskuvlla cealkámuš
Cielaheamis ja vealaheamis leat váikkuhusat sidjiide geaidda njuolgut váikkuha, oidniide dahje vihtaniidda ja servodahkii ollislaččat. Lea bures duođaštuvvon ahte oidniid/vihtaniid doarjja sáhttá váikkuhit positiivvalaččat olbmuide geat vásihit cielaheami ja vealaheami. Nuppe dáfus sáhttá váilevaš doarjja nannet daid heajos beliid sávakeahtes dáhpáhusain. 59
Guhkes áiggi vealaheapmi ja dáruiduhttin lea dagahan čiekŋalis háviid sámi álbmogii ja sin luohttevašvuhtii stuoraservodahkii. Sápmelaččat geat leat vásihan vealaheami, dieđihit dávjjit dearvvašvuođaváttisvuođaid birra go sii geat eai leat vásihan vealaheami. 60 Duohtavuođa- ja seanadankommišuvdna čujuha ahte vaikko dáruiduhttinpolitihkka formálalaččat lea loahpahuvvon, de ain dál joatkašuvvet olu dat guottut ja láhttenminstarat. Ollu sápmelaččat leat guhká vásihan vealaheami eiseválddiid ja almmolaš ásahusaid bealis. Unnán luohttámuš Norgga eiseválddiide sáhttá fievrriduvvot ođđa buolvvaide ja dagahit ahte maiddái nuorat sápmelaččain váilu luohttámuš almmolaš ásahusaide. 61
Vaššicealkámušat sámi álbmoga vuostá sáhttet dagahit dorvvuhisvuođa ja olggušteami dovddu. 62 Sihke Duohtavuođa- ja seanadankommišuvdna ja Sátnefriddjavuođakommišuvdna leat fuomášan ahte hiddjideapmi, cielaheapmi ja garra ságastallamat sáhttet baldit olbmuid searvamis digaštallamiidda ja dagahit ahte olbmot váibet ja vuollánit searvamis (dárogillii ytringstrøtthet). 63 Lea erenoamáš hástaleaddjin jus nuorra jienat jaskkodit. 64 Jus muhtin oainnuid ja perspektiivvaid systemáhtalaččat duolbmá, de dat heađušta cealkinfriddjavuođa, ja rabas ja čuvgejuvvon almmolaš ságastallama. 65