4 Vuoruhansuorgi 1: Gulahallan ja buresdoaibmi demokratiija

Oktasaš deaivvadansajit ovttas gulahallan - ja váikkuhanarenaiguin vuostálastet ovdagáttuid , ja duddjojit guovttebealat luohttámuša ja gudnejahttima . Ráđđehus álggaha máŋga doaibmabiju nannen dihte gulahallama ja kulturipmárdusa , ja eastadan dihte ahte sápmelaččat cielahuvvojit .
Doaibmabidju 1: Ásahit ovttasbargoforuma sápmelaččaid cielaheami ja vealaheami vuostá
Ráđđehus áigu dahkat álkibun ovttastahttit áŋgiruššama sápmelaččaid cielaheami ja vealaheami vuostá. Ollu aktevrrat barget buori barggu cielaheami ja vealaheami vuostá, muhto dat leat bieđgguid miehtá riikka ja váilu oktasaš deaivvadanbáiki. Ráđđehus áigu ovttasráđiid Sámedikkiin ásahit ovttasbargoforuma vásáhusaid lonohallama várás ja ovttasbarggu várás suorggi iešguđet oassálastiid gaskka.
Ovddasvástideaddji departemeanta : Kultur- ja dásseárvodepartemeanta
Doaibmabidju 2: Ovttasbargat Sámedikkiin ja Sámi ohppiidforumain sihkkarastin dihte mielváikkuheami
Vai mánát ja nuorat besset váikkuhit áššiin mat gusket sidjiide, de lea mávssolaš ahte hábmejuvvo buorre politihkka ja ahte ovddiduvvojit bálvalusfálaldagat mánáide ja nuoraide. Dát guoská maiddái politihkkii ja doaibmabijuide mat galget eastadit sápmelaččaid cielaheami ja vealaheami. Go láhčá dili mielváikkuheapmái, de movttiidahttá dat maiddái mánáid ja nuoraid dovdat servodatovddasvástádusa. Ráđđehus áigu láhčit dilálašvuođaid nu ahte Sámi ohppiidforum beassá heivvolaš vuogi mielde leat mielde hábmeme dakkár politihka mii lea erenoamáš dehálaš sámi mánáide.
Ovddasvástideaddji departemeanta : buohkat
Doaibmabidju 3: Doarjjaortnet rasismma, vealaheami ja vaššicealkámušaid vuostá
Ráđđehus áigu lasihit juolludusaid doarjjaortnegiidda, mat barget rasismma, vealaheami ja vaššiságaid eastademiin. Doarjjaortnet galgá láhčit dilálašvuođaid álgagiidda ja doaimmaide, maid ulbmil lea eastadit rasismma, vealaheami ja vaššicealkámušaid čearddalašvuođa, oskku ja eallinoainnu dihte.
Doarjjaortnet galgá evaluerejuvvot plánaáigodagas.
Ovddasvástideaddji departemeanta : Kultur- ja dásseárvodepartemeanta
Doaibmabidju 4: Lasihit doarjaga Stopp hatpratii
Ráđđehus áigu lasihit doaibmadoarjaga Stop hatpratii. Stopp hatprat fállá nuoraide gaskaomiid ja máhtu das movt vuosttaldit vaššiságaid ja olmmošvuoigatvuođarihkkumiid neahtas, ja oahpaha olmmošvuoigatvuođaid birra oahpaheddjiide, nuoraidbargiide ja earáide, geain lea oktavuohta nuoraiguin.
Ovddasvástádusdepartemeanta : Kultur- ja dásseárvodepartemeanta
Doaibmabidju 5: Heivehit bearašráđđemálle sámi bearrašiidda
Mánáid-, nuoraid- ja bearašdirektoráhta (dárogillii Bufdir) galgá sihkkarastit ahte bearašráđđemálle heivehuvvo sámi bearrašiidda. Bearašráđđi lea čoahkkin mas bearaš, fuolkkit ja ustibat čoahkkanit almmolaš vehkiiguin gávdnat čovdosiid hástalusaide mat mánás dahje nuoras leat. Ulbmilin lea ráhkadit plána mii sáhttá buoridit máná ja bearraša dili, ja mas sámi giella, kultuvra ja árbevierut vuhtiiváldojuvvojit. Bearašráđđi geavahuvvo eanemusat mánáidsuodjalusas 0-24 jahkásaš mánáid ja nuoraid guovdu.
Ovddasvástádusdepartemeanta : Mánáid - ja bearašdepartemeanta
Doaibmabidju 6: Nannet vuostálastinnávccaid boastto- ja váilevaš diehtojuohkima ektui
Ráđđehus áigu almmuhit strategiija, man bokte lea ulbmil nannet vuostálastinnávccaid boastto- ja váilevaš diehtojuohkima ektui. Boastto- ja váilevaš diehtojuohkin ja ahte boasttodieđut juhkkojit interneahtas ja sosiála mediain, sáhttá leat áittan demokratiijai. Minoritehtat sáhttet erenoamážit vásihit ovdagáttuid mat ráhkaduvvojit ja gilvojuvvojit boasttu diehtojuohkima bokte interneahtas. Strategiija gullá Cealkinfriddjavuođakommišuvnna čielggadeami čuovvoleapmái, NOU 2022: 9. Ráđđehusa áigumuš lea ovddidit strategiija 2025 giđa.
Ovddasvástádusdepartemeanta : Kultur- ja dásseárvodepartemeanta
Doaibma 7: Láhčit dilálašvuođaid rabas ja čuvgejuvvon ságastallamii
Ráđđehus áigu ovddidit strategiija oažžut rabas ja čuvgejuvvon digaštallama. Strategiija galgá čilget ráđđehusa barggu das mo ollašuhttit Vuođđolága siskkáldas struktuvrra gáibádusa - maiddái dan dáfus mo láhččojuvvo buresdoaibmi cealkinvejolašvuohta, buorre cealkinkultuvra, ja ássiid cealkingearggusvuohta. Barggu vuođđun galgá leat Cealkinfriddjavuođakommišuvnna čielggadeapmi ja dat viiddes gulaskuddan mii čađahuvvui dan maŋŋil. Minoritehtaid eavttut ja vejolašvuođat searvat rabas ja čuvgejuvvon ságastallamii šaddá dehálaš fáddá.
Ovddasvástádusdepartemeanta : Kultur- ja dásseárvodepartemeanta
Konsultašuvdnageatnegasvuohta sámi áššiin
Eamiálbmogin lea sápmelaččain vuoigatvuohta konsulterejuvvot áššiin main sáhttá leat njuolggo mearkkašupmi sidjiide. Konsultašuvnnat galget sihkkarastit ahte sámi beroštumit bohtet árrat mielde proseassaide ja ahte Sámedikkis lea vejolašvuohta váikkuhit mearrádusaide. Geassemánu 7. beaivvi 2021 lasihii Stuoradiggi konsultašuvdnanjuolggadusaid sámeláhkii. Ođđa láhkamearrádusat bohte fápmui suoidnemánu 1. beaivvi 2021. Láhkamearrádusat galget láhčit dili nu ahte šattašedje beaktilet ja buoret ráđđádallamat almmolaš eiseválddiid ja Sámedikki dahje eará sámi beroštumiid gaskka. Láhka vuođđuda konsultašuvdnageatnegasvuođa buot hálddašandásiide, maiddái suohkaniidda ja fylkasuohkaniidda .