3 Sámi identitehta nannen

Sámi deaivvadanbáikkit , nugo festiválat , falástallanlágideamit ja eaktodáhtolaš doaimmat ja davviriikkalaš forumat leat veahkkin nanneme sámi identitehta . Dakkár arenaide oassálastin hukse searvevuođa ja sáhttá doaibmat suodjaleaddji fáktorin vealaheami vuostá .
Kultuvra, falástallan ja eaktodáhtolašvuohta
Oassálastin kultur- ja falástallanlágidemiin ja eaktodáhtolaš doaimmain ovddida searvevuođa ja gierdevašvuođa, ja addá gálggaid ja vásáhusaid main sáhttá leat mearkkašupmi olles eallinagi. Kultuvra, falástallan ja eaktodáhtolašvuohta nannejit maiddái sámi identitehta, ja oassálastin sáhttá leat suodjaleaddjin vealaheami vuostá.
Oassálastin eaktodáhtolaš organisašuvnnain sáhttá leat mielde ovddideamen olbmuidgaskasaš luohttámuša, ja váikkuhit searvevuhtii, nanu báikegottiide ja geahpedit sosiála gaskka. Mánáid ja nuoraid astoáiggedoaimmaide searvan lea mávssolaš oktasašvuođa, identitehta, birgema ja gálggaid ja vásáhusaid ovddideami dáfus.
Sámi Valáštallan Lihtu cealkámuš
Lihkadeapmi lea lunddolaš oassi sámi kultuvrras, ja falástallamis lea guovddáš sadji sámi servodagas. Falástallan addá sámi servodahkii vejolašvuođa juohkit máhtu ja čehppodaga ođđa buolvvaide ja lea mielde ovddideamen sámegiela. Sápmelaččat servet árbevirolaš falástallandoaimmaide, nugo heargevuodjimiidda ja njoarostallamiidda, muhto maiddái spábbačiekčamiidda ja čuoigamiidda, main oassálastet sihke nationála ja riikkaidgaskasaš dásis.
Buohkat fárus
Ráđđehus ovddidii 2024 giđa doaibmaplána Alle inkludert! Doaibmaplánas leat guhtta vuoruhansuorggi ja 43 doaibmabiju mat galget álkidahttit buohkaide vejolašvuođa searvat kultur-, falástallan- ja olgodaddandoaimmaide.
Geahččaladdandoarjja eanet máŋggabealatvuhtii ja fátmmasteapmái eaktodáhtolaš kultureallimis
Ráđđehus lea almmuhan golmma jagi áŋgiruššama máŋggabealat ja fátmmasteaddji kultureaktodáhtolašvuhtii. Mihttomearrin lea ahte eanet mánát ja nuorat besset searvat máŋggalágan báikkálaš kulturdoaimmaide. Kulturtanken juolluda ruđaid, maid sáhttá ohcat, gitta 5 miljovnna ruvnno rádjai, doaibmabijuide mat sáhttet vuolidit hehttehusaid oassálastimii ja addit eanebuidda viidát fálaldaga eaktodáhtolaš kultureallimis. Ruhta galgá mannat fierpmádagaide, gelbbolašvuođahuksemii, juogadeapmái ja ovttasbargoprošeavttaide.
MII-MET-VI
MII-MET-VI lea prošeakta mii galgá eastadit rasismma, vealaheami ja vaššicealkámušaid 2024-2026. Lea Finnmárkku Spábbačiekčanbiire mii jođiha MII-MET-VI prošeavtta veahkkálaga 34 spábbačiekčanklubbain buot Finnmárkku 18 suohkanis.
Sámi Valáštallan Lihttu (SVL)
Speallanruhtaortnega bokte falástallanulbmiliidda oažžu Sámediggi doarjaga Kultur- ja dásseárvodepartemeanttas sámi falástallamii. Doarjja juogaduvvo viidáseappot Sámi Valáštallan Lihttui (SVL), mii lea oassin Sámedikki doarjagis sámi falástallamii. SVL ulbmilin lea addit mánáide ja nuoraide vejolašvuođa leat aktiivvalaččat ja sosiálalaččat sámi falástallansurggiin. Sámi falástallan galgá leat identitehtavuođđudeaddji, ja seammás leat sámi kulturárbbi, ja sámegiela guoddin. Daddjojuvvon mihttomearri lea ahte falástallan galgá leat rájiidrasttildeaddji ja čohkkejeaddji Sámis.
SVL:s lea sierra prošeakta Ovttas, mas ovddidit vuogi dasa movt gieđahallat rasismma ja vealaheami falástallamis. Ovttas-prošeavtta ulbmil lea čalmmustahttit sámi kultuvrra falástallama bokte buot suohkaniin Finnmárkkus, Romssas ja Nordlánddas.
2024:s juolluduvvui Sámediggái 3,5 miljovnna ruvnno sámi falástallamii speallanruhtaortnega bokte. Doarjaga ulbmilin lea bisuhit ja ovdánahttit sámi falástallama sámi kultuvrra, giela ja identitehta oassin. Doarjja galgá váikkuhit dasa ahte eanet mánát ja nuorat sáhttet falástallat ja lihkadit sihke árbevirolaš sámi falástallamiin ja eará falástallansurggiin. Sámi falástallan sáhttá maiddái oažžut speallanruđain doarjaga hukset falástallanrusttegiid.
Dáidda ja kultuvra
Dáidda ja kultuvra leat dehálaš oasit ealli demokratiijas. Sámi kulturárbbis, dáidagis ja gielas lea identitehtaovddideaddji doaibma. Sámi kulturásahusat nugo museat, teáhter, sámi festiválat ja kulturdoalut ovddidit eallinárvvu ja buori dearvvašvuođa, ja leat oadjebas arenat ja deaivvadanbáikkit. Dáin birrasiin lea máhttu sámi dáidaga, kultuvrra ja giela birra, ja leat mielde sihke ealáskahttimin, ovddideamen, gaskkusteamen ja oainnusin dahkamin kultuvrra ja giela.
Sápmelaččat galget beassat bajásšaddat seamma dásis go buohkat earát, gos besset fátmmastit iežaset kultuvrra nu ahte ii oktage čiŋat duohtavuođa ja bilkit dan, ja dušše de sáhttit mii oažžut buoret gova ja ipmárdusa das mii sámi kultuvra lea, ja mat sápmelaččat leat máilmmiviidosaččat ja riikaviidosaččat.
Stopp Hatprat cealkámuš
Duohtavuođa- ja seanadankommišuvdna čujuha ahte majoritehtaálbmot dárbbaša eanet máhtu sápmelaččaid birra. Dás lea sápmelaččaid iežaset gelbbolašvuođabirrasiin ja kulturásahusain mávssolaš doaibma. Nanu gelbbolašvuođabirrasiid bokte sáhttá iežas kultuvrra hálddašit iežas eavttuid vuođul, ja fágalaš ovttasbargu ja máhttojuogadeapmi sáhttá dáhpáhuvvat ovttadássásaš eavttuid vuođul. Eanaš sámi dáidda- ja kulturásahusat leat dattetge Sámis, ja olggobealde stuora gávpotguovddážiid.
Lea dehálaš ahte sámi dáidda ja kultuvra maiddái lea mielde ásahusain ja eará kultureallimis muđui servodagas. Proba servodatguorahallan kártii 2024:s movt kulturdoaimmat miehtá riikka barget sámi dáidagiin ja kultuvrrain. Guorahallan čájehii ahte lea stuora beroštupmi bargat sámi dáidagiin ja kultuvrrain, ja ovttasbargat sámi kulturdoaimmaiguin, muhto ahte heajos ekonomiija ja unnán doaibmannákca hehtte sámi ovttasbarggu. Raporta árvala máŋga doaibmabiju, nugo ovdamearkka dihte lasihit máhtu, eanet gaskkustanarenaid ja eanet jeavddalaš máhtu. Konkrehta doaibmabidju livččii jearrat nationála kulturásahusain jeavddalaččat movt sii barget sámi dáidagiin ja kultuvrrain, oaidnin dihte barggu ovdáneami guhkit áiggi badjel. 66
Sámi mearkagárdin
Statsbygg lea Máhttodepartemeantta ja Kultur- ja dásseárvodepartemeantta ovddas huksen ođđa gárdima Guovdageidnui, gos Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla ja Sámi Našunála Teáhter Beaivváš leat ovtta dáhki vuolde. Oktasaš gárdimis lea stuora mearkkašupmi sámi kultuvrra infrastruktuvrii Norgga beale, ja lea mielde nannemin ja suodjaleamen sámi identitehta, giela ja kultuvrra, ja muitalan- ja lávdedáiddu.
Riikkaidgaskasaš ovttasbargu
Sápmelaččaid árbevirolaš ássanguovllut leat njealji nationálastáhtas: Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas. Ollu sápmelaččain lea gullevašvuohta máŋgga riikii. Danne lea mávssolaš láhčit diliid nu ahte sámi álbmot sáhttá ovttasbargat riikkarájiid rastá.
Suoma, Ruoŧa ja Norgga eiseválddit leat ovttasbargan sámi gažaldagaiguin 1964 rájes go Davviriikkaid sáme- ja boazodoallogažaldagaid ovttasbargoorgána ásahuvvui. Dan sadjái ásahuvvui 2001:s ovttasbargolávdegoddi Davviriikkalaš sámi áššiid ámmátorgána (NÄS). Sámedikkiin leat ovddasteaddjit dán orgánas. 67 Sámediggepresideanttat ja ministarat, geain lea ovddasvástádus sámi áššiin Suomas, Ruoŧas ja Norggas, leat 2000 rájes deaivvadan jeavddalaččat gulahallat, digaštallat ja meannudit oktasaš sámi gažaldagaid. Cielaheapmi, áitagat ja rasisma sápmelaččaid vuostá lea ságastallojuvvon ámmátolbmuid čoahkkimiin ja presideanta- ja ministtarčoahkkimis maŋimuš jagiid. Suoma, Ruoŧa ja Norgga sámedikkit leat ásahan oktasaš ovttasbargoorgána, Sámi parlamentáralaš ráđi, sihkkarastin dihte institušonaliserejuvvon ovttasbarggu sámedikkiid gaskka dakkár áššiin mat gusket sápmelaččaide máŋgga riikkas dahje sápmelaččaide oktan álbmogin.
Árktalaš ráđđi
Árktalaš ráđđi lea deháleamos riikkaidgaskasaš forum árktalaš gažaldagaide. Dan rájes go Árktalaš ráđđi ásahuvvui 1996:s lea dat leamaš mávssolaš arena gieđahallat áššiid, mat leat oktasaččat árktalaš stáhtaide, ja erenoamážit deattuhuvvo biras, dálkkádat ja bistevaš ekonomalaš ovdáneapmi. Árktalaš ráđis leat gávcci árktalaš stáhta (Kanáda, Dánmárku, Suopma, Islánda, Norga, Ruošša, Ruoŧŧa ja USA), ja vel guhtta bistevaš álgoálbmotorganisašuvnna.
Eamiálbmogiin lea dehálaš jietna Árktalaš ráđis eamiálbmotorganisašuvnnaid bokte mat oassálastet ráđi barggus (bissovaš oassálastit). Lea mávssolaš ja árvvolaš ahte iešguđet eamiálbmotperspektiivvat álo bohtet oidnosii digaštallamiin ja prošeavttain maid Árktalaš ráđđi čađaha.
Davviriikkalaš ministtarráđđi
Davviriikkalaš ministtarráđđi juolluda jahkásaččat doarjaga sámi ovttasbargui kultursuorggis. Ruđat juogaduvvojit Sámiráđi ja Sámi dáiddárráđi gaskka ja geavahuvvojit sámi kulturovttasbarggu nannemii Davviriikkaid rájiid rastá. Doarjja addo sámi kulturárbbi ja sámegielaid seailluheapmái. Mánát ja nuorat leat dán áŋgiruššamis dehálaš ulbmiljoavku. Davviriikkalaš ministtarráđđi addá oahpahussuorggis jahkásaččat doarjaga Davviriikkalaš Sámi Instituhttii.
ON generálačoahkkin dohkkehii 2017:s julggaštusa álgoálbmotvuoigatvuođaid birra ja Norgga eiseválddit ja Sámediggi dorjo dan mielas. Julggaštusas válddahuvvojit sihke oktagaslaš olmmošvuoigatvuođat mat leat ovttaskas olbmuin, geain lea eamiálbmotduogáš, ja eanet kollektiiva vuoigatvuođat mat gusket juohke eamiálbmogii oktan joavkun. Julggaštus addá dehálaš láidestusaid viidáset bargui gilvit ipmárdusa das makkár vuoigatvuođat eamiálbmogiin leat ja čujuha erenoamáš suodjaleapmái mii eamiálbmogiin lea, vai galget sáhttit bisuhit giela, kultuvrra ja eallinvuogi. Dasto deattuha julggaštus ahte eamiálbmogat eai galgga gillát vealaheami iežaset vuoigatvuođaid čađaheami oktavuođas eai ge sin stáhtusa geažil eamiálbmogin. Stáhtain lea maiddái ovddasvástádus eastadit eamiálbmogiid čearddalaš vealaheami.
Eará ON-mekanismmat, mat váldet ovdan eamiálbmotáššiid, leat earret eará ON eamiálbmotáššiid bistevaš forum (UNPFII), ON eamiálbmotvuoigatvuođaid erenoamášraportevra ja Eamiálbmotvuoigatvuođaid áššedovdimekanisma (EMRIP). Mekanismmain lea dehálaš rolla áššiid čuovvoleamis mat čatnasit eamiálbmotvuoigatvuođaide ja UNDRIP:ii. Barggus nannet eamiálbmogiid oassálastima ON:s lea maiddái giddejuvvon fuomášupmi váttisvuođaide mat čatnasit mávssaheapmái ja negatiiva reakšuvnnaide daid eamiálbmotovddasteddjiid vuostá geat oassálastet ON barggus.
Nannet eamiálbmogiid searvama ON:ii
Maŋimus jagiid lea bargojuvvon nannet eamiálbmogiid oassálastima ON:s, nu ahte eamiálbmogiid ovddasteaddji ásahusat (nugo Sámediggi) ožžot vejolašvuođa akkrediterejuvvot iešheanalaččat ja ožžot vejolašvuođa searvat forumaide gos sin guoskevaš áššit meannuduvvojit. Norgga eiseválddit leat leamaš aktiivvalaččat ságastallamiin ja dorjot nannoset searvama. Vejolašvuohta ovddastit iežas lea dehálaš, ja Norgga eiseválddit áigot ain bargat dan ovdii.
Riikkaidgaskasaš kulturovttasbargu
Davvin lea rájiidrasttideaddji kulturovttasbargu hui mávssolaš. Kultur- ja dásseárvodepartemeanta lea várren sierra ruđaid davviguovlluid kulturovttasbargui. Oassi das manná sámi aktevrraide, nugo Riddu Riđđu festiválii Gáivuonas ja dáiddárovttastussii Dáiddadállui Guovdageainnus. Doarjja galgá ovddidit davviguovlluid oktavuođaid ja ovttasbarggu rájiid rastá. Dasa lassin leat várrejuvvon ruđat Barentskult kulturprográmmii, mii juhkkojuvvo almmuhusaid mielde ámmátlaš davvinorgalaš kulturaktevrraide, ovttasbargui Ruoŧa ja Suoma davimus guovlluid oasálaččaiguin. Dát ortnet lea maiddái rabas sámi aktevrraide ja prošeavttaide.