Del 11
Kortversjoner på samisk Oassi XIOanehisver[s]uvnnat sámegillii

P1 Allan Kristensen:Sámi vieruiduvvamat ja riekteoainnut diggegirjjiin Finnmárkkus (1620–1770)

Mu bargun lea guorahallat ja sága[s]ku[s][s]at 1620–1770 áigodaga diggegirjemateriála Finnmárkkus vásedin deattuhemiin ga¿aldagaid mat ℅atna[s]uvvet sámi vieruiduvvanriektái ja maid lea vejola[s] gávnnahit vieruiduvvanrievttála[s] dilála[s]vuo[d]ain eatnamiid ja ℅áziid rievtti ja geavaheami hárrái.

Vieruiduvvamat mearkka[s]it dás duo[d]ala[s] geavaheami ja meanuid. Luonddubirrasiid dábuhuvvon geavaheapmi vieruiduvvá áiggi vuollái, ja go galgá geah℅℅alit dadjat juoidá sámi vieruiduvvamiid birra, de ferte geah℅℅at sámiid luondduvalljodatváriid duo[d]ala[s] geavaheami. Riekteoainnut ℅ujuhit oaivilidiidda rievtti birra, lei dal gustojeaddji vai ii. Ferte mannat geavaheapmái, nappo geavadii, go áigu duo[d]a[s]tit dáid riekteoainnuid, ja doahpagat mannet muhtun muddui latnjalassii.

Namahuvvon áigodaga sámi vieruiduvvamiid ja riekteoainnuid birra sáhttá diggegirjjiid vuo[d]ul gávnnahit ahte sámit leat ádden dan nu ahte riekti luondduvalljodatváriide lea gullan siidii (giliide/báikegottiide) oktasa[s] riektin. Dát lea riekteoaidnu mii gávdno geardumassii bero[s]keahttá geavaheamis.

Boazodoalu hárrái oaidnit ahte mearrasámit leat oaivvildan alcceset vuoigadahttojuvvon guohtuneatnamiid ie¿aset siidda siskkabealde. Riiddut badjesámiiguin gittiid alde mat leat váldojuvvon atnui boazoguohtumin, ℅ájehit ℅ielgasit ahte mearrasámit leat oaivvildan ie¿aset oktovuoigadahttojuvvon geavahit ie¿aset guovlluid. Gilivuona dikkis 1682s váidalit mearrasámit go badjesápmela[s] Niels Rasmussen lea bahkken bohccuiguin sin guvlui, ja mearrasámit oaivvildit su galgat bissut bohccuidisguin váris gos son boares árbevieru mielde galgga[s]ii leat. 1

Mii guoská mearrabivdui, de ℅ájehit má[n]ga ovdamearkka ahte vieris olbmot leat guolástan mearas ja ádján báikkála[s] sámiid eret. Muhto váidalusain diggegirjjiin boahtá ovdan ahte mearrasámit leat oaivvildan ie¿aset vuoigadahttojuvvon dán guolásteapmái go leat siidda miellahtut. 2

1600-logus seaguhii stáhta ie¿as Álttá ja Deanu luossabivdui, muhto diggegirjjiid á[s][s]iin oaidná ahte má[n]ga sámi ja dá¿a joavkku duo[d]ala℅℅at leat geavahan eanuid ja muitalan ahte dán sii leat dahkan dolo¿a rájes juo. —ielga mearkkat ℅ájehit ahte siiddat leat ádden dan nu ahte sis lea oktovuoigatvuohta luossabivdui ja sáhtte mearridit geavaheami. 1692s háliidedje dá¿at ja álttásámit ovttas oktovuoigatvuo[d]a Álttaeanu guolásteapmái amaset badjesámit beassat dohko 3 , ja 1735s suovai deanuálbmot várjjatsámiid guolástit Deanus. Áltá ja Deatnu vuovrruhuvvojedje eret 1600-logu mielde, muhto á[s][s]it 1692s ja 1735s ℅ujuhit dan guvlui ahte riektedovdu siidda oktovuoigatvuo[d]a hárrái luossabivdui dáid eanuin lei seilon ja ihtán fas. Stáhta seaguhii ie¿as Álttá ja Deanu luossabivdui, muhto dát ii dáhpáhuvvan galli eará luossajogas Finnmárkkus. Njávdánjoga, Báh℅aveaji ja Vuorjánjoga geavahedje njávdánsámit, báh℅aveaisámit ja beahccánsámit, ja diggegirjjiid ℅uvgehusaid vuo[d]ul leat dát goltásámi joavkkut eanet dahje unnit ieh℅anassii geavahan jogaid miehtá áigodaga 1620–1770, ja leat atnán alddeset leama[s] sierrarievtti luossabivdui ie¿aset jogain. 1747s gáibidedje ovdamearkka dihtii njávdánsámit ahte sii galge oa¿¿ut dohkkehuvvot oktovuoigatvuo[d]a Njávdánjoga luossabivdui 4 , ja seamma jagi gilde báh℅aveaisámit dá¿aid bivdimis luosa Ruovdavuonas 5 . Jávrebivddu hárrái oaidná ahte maiddái báikkála[s] sámejoavkkut leat oaivvildan ie¿aset oktovuoigadahttojuvvon dán guolásteapmái. 1705s oaidná ahte Ohcejoga sámit leat bivdán jávrris mii lea Lágesvuona sámiid siidarájá siskkabealde, ja go lohká diggegirjebájuhusaid, de oaidná ℅ielgasit riekteoainnus ℅uovgamin ℅a[d]a ahte dát guolásteapmi lei Lágesvuona sámiid sierrariekti. 6

Maiddái fuo[d][d]obivddu hárrái ℅ájehit diggegirjjit ahte siidamiellahtut atne alddeset leamen oktasa[s] geavahanrievtti ie¿aset siidda válljodatváriide. 1688s váidalit várjjatsámi go Badje Deanu badjesámit leat bivdán fuo[d][d]uid várjjatsámiid guovllu siskkabealde, ja várjjatsámit leat dás ℅uo℅℅uhan ahte sis lei sierrariekti bivdit siiddaset siskkabealde. 7 1701s váidalit njávdánsámit go várjjatsámit ja dá¿at leat bivdán fuo[d][d]uid njávdánsámiid guovllus, ja njávdánsámit váidaledje dán á[s][s]i diggái ja gáibidedje ahte sisabahkkejeaddjit eai galgan bivdit sin guovllus. 8

1701s váidalit njávdánsámit go várjjatsámit ja dá¿at leat bivdán njávdánsámiid guovlluin, ja njávdánsámit guoddaledje dán á[s][s]i diggái ja gáibidedje ahte sisabahkkejeaddjit eai galgan bivdit sin guovlluin.

Man muddui de deattuhii báikkála[s] hálddahus sámi vieruiduvvamiid ja riekteoainnuid riektesoahpameahttunvuo[d]ain?

Diggegirjjit ℅ájehit ahte eiseválddit dávjá dikte vieruiduvvamiid, aitosa℅℅at bero[s]keahttá etnala[s]vuo[d]as, leat njuolggadeaddjin mearridit ie[s]gu[d]etlágan nákkuid. Á[s][s]is Goaskinvákki dikkis 1723s dáhtui dá¿aálbmot ahte fállát galget juhkkojuvvot dainna lágiin ahte dat mat cohkkojedje Reaiponjárgga-Áva℅uohtu-Vuohppegohpi gáttiide gulle sidjiide, ja dat dan vuotnaleappos fas sámiide. Dieinna lágiin galggai maiddái leama[s] lean dolo¿is, ja ámtamánni mearrida ahte dát ortnet galgá joatka[s]uvvat. 9

Diggegirjemateriálas oaidná maiddái ahte báikkála[s] hálddahus árvvusanii erenoamá[s] sámi vieruiduvvamiid ja riekteoainnuid, ja dát gusto goit maiddái goltásámiid vieruiduvvamiidda ja riekteoainnuide. Diggegirjjiin leat eatnat ovdamearkkat mat ℅ájehit ahte dá¿a riekti dohkkeha njávdánsámiid sierrarievtti háldda[s]it luondduválljodatváriid ie¿aset guovlluin miehtá áigodaga. 1701s váidalit njávdánsámit dá¿aid ja várjjatsámiid go leat rihkkon njávdánsámiid vuoigatvuo[d]aid earret eará njuorjjobivdui. Njávdánsámit ℅ilgejedje ahte rádjajuoguid ja boares vieruid ja lágaid mielde lei sis oktovuoigatvuohta dása, ja gáibidedje ahte dá¿at eai galgan badjelduolbmat rájáid. Riekti doarjjui njávdánsámiid ja dohkkehii dán láhkai sin sierravuoigatvuo[d]aid. 10 Dikkis 1747s nannejuvvo dasa lassin ahte njávdánsámiin lea oktovuoigatvuohta luossabivdui Njávdánjogas. 11 Eará goltásámiid guovdu ℅ájehit diggegirjjit ahte dá¿a riekti maiddái deattuhii sin vieruiduvvanrievtti, ja á[s][s]is 1747s o¿¿ot beahccánsámit dohkkehuvvot ie¿aset oktovuoigatvuo[d]a luossabivdui Vuorjánjogas 12 , ja 1678s oaidnit dasa lassin ahte fáldi skihkke dá¿aid —áhcesullos, Lemiin, Suolováris ja Uvjjasláhpuin vealtat bilideames Njávdáma ja Báh℅aveaji sámiid go[d]iid ja biergasiid go mannet njuorjjobivdui. 13

Mii guoská várjjatsámiide, de oaidná diggegirjemateriálas ovdamearkkaid mat ℅ájehit ahte báikkála[s] hálddahus maiddái dohkkeha sin vieruiduvvan geavaheami. 1649s skihkkejuvvojit badjesámit Anáris, Ohcejogas ja eará báikkiin geat bahkkejit várjjatsámiid guvlui, ovttasbargat várjjatsámiiguin. 14 Á[s][s]i 1680s ℅ájeha ahte várjjatsámit o¿¿o dohkkehuvvot ie¿aset rievtti luossabivdui go fáldi burgui smávit borjjasfatnasiid bidjamis nu ahte [s]adde dahje dahke sámiid luossabivddu ovdii, mearrádus mii gustui Várggáid, —áhcesullo ja Bierggi diggegoddái. Seamma á[s][s]is oaidná maiddái ahte fáldi burgo sin geat bardet jeahkála meahcis, dahkamis sámiid ovdii doppe. 15 Mu[d]ui lohkkojuvvo geasku gulahussii 1687s ahte go várjjatsámit johtet Várggáide geasset, de ii galgga oktage bivdit meahccefuo[d][d]uid Várjjatváriin. 16

Má[n]ga á[s][s]i siskkildit riiddu badjesámiid ja vuotnagáttiid veahkadaga gaskkas go badjesámit bohtet bohccuideasetguin mearragáddái, ja dákko ℅ájeha diggegirjemateriála ahte eiseválddit válde mearrasámiid dahje riddoveahkadaga beali mu[d]ui. 1679s váidalit várjjatsámit go badjesámit bohtet bohccuiguin ja bilidit sin guohtuneatnamiid, ja fáldi burgo badjesámiid bahkkemis várjjatsámiid guvlui. 17 Á[s][s]it main mearrasámit ja riddoveahkadat mu[d]ui váidalit go badjesámit bahkkejit sin guvlui, leat eatnagat, ja dát dáhpáhuvvet guhkes áiggiid badjel ja viidát guovlluid dáfus.

Sámi vieruiduvvamiid ja riekteoainnuid vuo[d][d]oprinsihpat leat oalle ovttaláganat, muhto dás leat diehttelasat muhtun molsa[s]uvvamat go juo vieruiduvvamat ja riekteoainnut leat báikkála℅℅at, ja leat váikkuhuvvon luonddu ja valljodatváriid ie[s]gu[d]etlágan geavaheamis. Diggegirjjit ℅ájehit ahte badjesámiide lei boazodoallu erenoamá[s] dea[t]ala[s], ja ahte mearrasámiin ledje eanet má[n]ggabeallása℅℅at heivehuvvon ealáhusvuogit, ja danne dáppe fertejit leama[s] ie[s]gu[d]etlágan vieruiduvvamat ja riekteoainnut mearragáttiin ja siseatnamis. Goltásámit gal leat sierradilis vieruiduvvamiid ja riekteoainnuid dáfus olles Finnmárkku ektui mu[d]ui. Goltásámiin lei ovdamearkka dihtii ie¿aset riektevuogádat mii ásahalai eanaguovlluid geavaheami, ja sin eanaguovlluid geavaheapmi siidda siskkabealde orru maid leama[s] sierra. Dás sáhttá oaidnit erohusaid gaskal Nuorta-Finnmárkku, gos nuortala℅℅at ja várjjaga℅℅at elle sámi vieruiduvvamiid mielde oalle guhká, ja Oarje-Finnmárkku gos stáhtala[s] seaguheapmi lei garraset.

Diggegirjemateriálas lea váttis ℅ujuhit konkrehta vieruiduvvamiid ja riekteoainnuid earáhuvvamiidda, muhto ℅ielggas lea ahte sámi vieruiduvvama mielde lea leama[s] váttis eallit guovlluin gos stáhtala[s] seaguheapmi lea leama[s] garraseamos, ja gosa eará siiddat leat bahkken. Oaidná ahte stáhtala[s] seaguheapmi eahpitkeahttá lea lassánan 1700-logu mielde. Dát gusto erenoamá¿it Oarje-Finnmárkui, Sis-Finnmárkui 1751s, ja Finnmárkku rittu má[n]gga sullui ja vutnii. Erenoamá¿it mearrasámit vásihedje ahte eará siiddat bahkkejedje sin guovlluide dán áigodagas, ja dat ferte gártadan ℅uolmmaid boares sámi riektevieruiduvvama geavaheapmái. Eanadoalu ja boazodoalu vuostálasvuohta garai 1600-logu mielde, ja boazodoalu o[d][d]a doaibmavuohki, mas lojes elliid doallan má[n]gga láhkai hástalii mearrasámi vieruiduvvama siidavuoigatvuo[d]aid hárrái. Eatnáneaddji eanadoalu gea¿il [s]attai maid váttisin geavahit boares sámi riektevieruiduvvama. Vejola[s] lei mearridit gu[d]e siiddas lei vuoigatvuohta dihto jalggaide, muhto sámi vieruiduvvan ii sáhttán juohkit buriid siidda miellahtuid gaskkas. Dáppe ledje nappo muhtun gárgedussárgosat mat dahke ahte boares sámi vieruiduvvan juogo ii ℅uvvojuvvon dahje ii [s]at sáhttán geavahuvvot.

Gáldo℅ujuhusat:

Finnmark tingbok (Finnmárkku diggegirji), nr. 1–42.

P2 Ingar Nikolaisen Kuoljok:Sámi vieruiduvvamat ja riekteoainnut– Sis-Finnmárkku riekteveahkkekantuvrra 1987–1997 áigebaji arkiivamateriála guorahallan

P2.1 Álggahus

Sis-Finnmárkku riekteveahkkekantuvra (SRF) guorahalai 1998 dálvvi ja gi[d]a ie¿as 1987–1997 áigodaga materiála, ja ulbmil lei kártet vejola[s] sámi vieruiduvvamiid ja riekteoainnuid. Bargu lea raportahámis ovdanbuktojuvvon ja geigejuvvui vieruiduvvanriekteprojektii jagis 1998. Dás ovdanbuktit raportta váldoosiid. Mii eat váldde ovdan konkrehta á[s][s]iid, mat sisdollet sámi vieruiduvvamiid ja riekteoainnu, muhto ℅ájehit dáid oktiigeassohámis.

Sis-Finnmárkku riekteveahkkekantuvra ásahuvvui geah℅℅anlanprojeaktan jagis 1987. Projeavtta ulbmilin lei kártet riekteveahkkedárbbu sámi guovddá[s]ássanguovlluin Kárá[s]jogas, Guovdageainnus ja Deanus. Ma[n]il viiddiduvvui projeakta ja Unjárga váldojuvvui fárrui. Jagi 1997 geasi rájes [s]attai Riekteveahkkekantuvra bisteva[s] fálaldahkan Sis-Finnmárkku veahkadahkii.

Oktiibuot leat mii guorahallan 2 444 á[s][s]i mat ℅álala℅℅at leat gie[d]ahallojuvvon. Dáid gaskkas gávdnojedje 48 á[s][s]i mas sámi vieruiduvvamat ja riekteoainnut guoskkahuvvojit. Go dát sisaváldojuvvojedje, logahallojuvvui maiddái á[s][s]ehasaid etnala[s]vuohta. Danne lea álki earuhit á[s][s]iid main leat sámi ja ii-sámi á[s][s]ehasat.

Bargguid leat ℅a[d]ahan Leif Dunfjeld (1987 – 92), John B. Henriksen (1992 – 94), Gro Dikkanen (1993 – 96) ja Ingar Nikolaisen Kuoljok (1994 – 99). Buohkat ledje virgáduvvon juristan SFR:i. SFR ovdala[s] ℅álli, Tove Anti , doaimmai ℅állin.

P2.2 Raportta bajásráhkadus

Raporta lea guovtti oasis. Vuostta[s] oasis ℅ilget mo bargojoavku ádde doahpagiid sámi vieruiduvvamat ja riekteoaidnu. Materiála ráddjejumit leat maiddái diga[s]tallojuvvon, ja mii leat geah℅℅alan dovdáhit áigeguovdilis riektesurggiid. Dasa lassin leat oppala[s] kommeanttat daddjojuvvon daidda ga¿aldagaide maid bargojoavku lea oidnosii buktán. Loahpas leat bargojoavkku loahppaárvalusat ja áv¿¿uhusat. Raportta ma[n]it oassi sisdoallá á[s][s]eoktiigeasuid – mas válddahuvvojit duohtadilit, juridihkala[s] bealit – ovdanboahtti sámi vieruiduvvamat/riekteoainnut ja á[s][s]i loahppaboa[d]us. Oktiigeasut eai leat dán ovdanbuktimii váldojuvvon fárrui.

P2.3 Doahpagat sámi vieruiduvvan ja sámi riekteoaidnu

Sámi vieruiduvvan : Lea doaibmamálle man sámi álbmogis stuorát dahje smávit joavkkut leat ℅uvvon dahje ℅uvvot dihto dilála[s]vuo[d]ain ja eallindiliin.

Sámi riekteoaidnu : Á[s][s]ehasaid ie¿aset áddejupmi á[s][s]is lea vuo[d][d]uduvvon ℅ielga oaivilii dan hárrái mii lea rievttes ℅oavddus daid áddejumiid ja árbevieruid mielde mat rá[d][d]ejit sámi guovlluin. Dán ℅ovdosa leat á[s][s]ehasat duo[d]a[s]tan dan bokte go ovdandollet ollu ℅ielga ákkastallamiid. Dain dáhpáhusain main riekteveahkkekantuvrra lea oaivvildan sáhttit geavahit dáid ákkastallamiid, lea dát dahkkojuvvon. Á[s][s]iin, main dát ákkastallamat leat gu[d][d]ojuvvon, leat dát gu[d][d]ojuvvon danne go mii vásáhusaid vuo[d]ul diehtit ahte dát ákkastallamat eai deattuhuvvo ie[s]gu[d]etlágan hálddahusorgánain dahje duopmostuoluin. Dákkár á[s][s]iin lea á[s][s]ehasat dábála℅℅at dovddahan vuolláneami ja rá[d]ehisvuo[d]a dan dihtii go ii leat leama[s] vejola[s] oa¿¿ut dohkkehuvvot dakkár ℅ovdosa mii vástida sin ie¿aset riekteoidnui. Dákkár vieruiduvvamat ja ipmárdusat lea ℅ielgasit ovdanboahtán danne go á[s][s]ehasain lea vuordámu[s] dan hárrái ahte sámi juristtat galget dovdat ja áddet dán [s]lájat ákkastallama mii ovdanbuktojuvvui.

P2.4 Bargovuohki ja metodihkka

Juohke jurista suokkardii daid á[s][s]iid maiguin ie[s] lei bargan. Muhto dakkár á[s][s]iid suokkardeimmet mii ovttasrá[d]iid main á[s][s]ehasat njuolgut dahje eahpenjuolgut ledje addán dovdosii sierralágan sámi riekte- dahje vieruiduvvanoainnuid.

Á[s][s]egie[d]ahalli ie¿as ℅ála[s]eamit ja dat maid muittu mielde sáhtii ovdanbuktit á[s][s]i hárrái, ledje kártenbarggus hui ávkkála℅℅at. Okta vuohki mo muittu mielde barggaimet, lei o[d][d]asit muittohallat á[s][s]ehasa birra – ja nu muittohallat ja guorahallat á[s][s]i ie[s]gu[d]etlágan ℅uolbmabidjamiid (℅uolbmaásahemiid).

P2.5 Materiála ráddjejumit

Riekteoainnuid duo[d]a[s]teapmi – ii vuoruhuvvon á[s][s]esisaváldimis : SFR ii leat á[s][s]esisaváldimis ja á[s][s]egie[d]ahallamis atnán vuoruhuvvon bargun duo[d]a[s]tit sámi riekteoainnuid ja sámi vieruiduvvamiid. Spiehkasteaddji riekteoainnut eai boa[d]e buot á[s][s]iin nu ℅ielgasit ovdan das go SFR lea leama[s] oktavuo[d]as vuosteá[s][s]eoasála℅℅ain, danne go proseassa barggadettiin ii leat SFR atnán ávkkála¿¿an deattuhit dáid beliid. Hámola[s] á[s][s]e℅ilgehus ja ákkastallan lea dahkkojuvvon dábála[s] norgga juridihkala[s] ovdanbuktinvuogi vuo[d]ul.

Ráddjejumit á[s][s]e[s]lájaid hárrái : SFR doaimmas lea mearriduvvon ráddjet makkár á[s][s]e[s]lájaiguin riekteveahkkekantuvra galgá bargat. Dát mearri lea biddjojuvvon danne go riekteveahkkekantuvrra vuo[d][d]oolahujoavku leat priváhta olbmot/geavaheaddjit. Riekteveahkkekantuvrra juksanmearrin ii leatge jo[d]ihit á[s][s]iid dábála[s] duopmostuoluid ovdii. Riekteveahkkekantuvra lea bargan vuo[d][d]oealáhusá[s][s]iiguin, nu mo boazodoaluin, meahcástemiin, guolástemiin ja lotnolasealáhusaiguin.

Ráddjejumit dan hárrái go njálmmála[s] rá[d][d]eaddin lea gu[d][d]ojuvvon: Riekteveahkkekantuvra ii leat dán 10-jagi áigodagas dárkilit logahallan á[s][s]iid main olbmot njálmmála℅℅at leat váldán oktavuo[d]a. SFR:s leat njálmmála[s] á[s][s]it juohke jagi sullii seamma meari go dat á[s][s]it mat sisaváldojuvvojit ℅álala[s] meannudeapmái. Dáid á[s][s]iid ii leat álki rekonstrueret go smiehttá sámi riekteoainnu hárrái.

Ráddjejumit riekteveahkkekantuvrra bargonávccaid vuo[d]ul : Vuosttas 5 doaibmajagis lei du[s][s]efal 1 jurista kantuvrras virggis. Danne geah℅℅aleimmet garvit dakkár erenoamá[s] á[s][s]iid mat gáibidit eambbo barggu go kantuvrras ledje bargonávccat. Dát guoskkai eandalii boazodoalu siskkáldas riidoá[s][s]iide, ja Deanu luossabivdovuoigatvuo[d]aide.

Ráddjejumit riekteveahkkekantuvrra bargovuogi hárrái : SFR vealtá buori muddui mannamis á[s][s]eoasála[s]ovddasteaddjin riidduide, main leat eanebu[s] á[s][s]eoasála℅℅at ja vuosttuhat, geat gullet jura daidda á[s][s]ehasjoavkkuide mat rievtti mielde leat kantuvrra olahusjoavku, geaid kantuvra galgá bálvalit. Dákkár á[s][s]iin lea kantuvra á[s][s]ehasaid sádden advokáhtaid lusa.

P2.6 Riektesuorggit main sámi riekteoainnut ja vieruiduvvamat dávjá leat ℅uo℅℅uhuvvon

Boazodoalloriekti: Vuoigatvuohta boazodollui, vuoigatvuohta boazomerkii, nissoniid riektedilli boazodoalus, vuoigatvuohta guohtumiidda/orohagaide, vuoigatvuohta vie¿¿at ávkki luondduvalljodatváriin, meahcis vánddardeapmi, oktasa[s] ja oktagasla[s] vuoigatvuo[d]at ja geatnegasvuo[d]at, dahkkojuvvon vieruiduvvanrievttála[s] árvvo[s]tallamiid vuo[d]ul.

Eará árbevirola[s] ealáhusat ja doaimmat : Meahcceguovlluid geavaheapmi, bivdu ja guolásteapmi, luossabivdu, guollejávrriid bivdin ℅álekeahtes juogadanvuogádagaid vuo[d]ul.

Árbi ja árbejuohkoriekti : Nuoramusa vuoigatvuohta, priváhta árbejuohkin – hui dávjá geavahuvvon priváhta árbejuohkin vai sáhttá árbbi juohkit sámi riekteoainnu vuo[d]ul, opmodaga friddja disponeren – norgga árberievtti geatnegahttonoassenjuolggadusat dahket dávjá duhtameahttunvuo[d]a sámi á[s][s]ehasaide.

Beara[s]riekti : Sierraopmodatjuohku beallela℅℅ain – sámi beara[s]rievttála[s] vuogi váldoprinsihppa.

iehtadusriekti: Njálmmála[s]vuohta, goalmmátolbmoproblematihkka.

P2.7 Opmodatriekti

Á[s][s]iid hárrái mat gusket giddodaga eaiggádu[s][s]anriektái leat SFR:a ie¿as arkiivamateriálas áibbas unnán dán [s]lájat á[s][s]it maidda sáhttá ℅ujuhit. Almmatge galget dat eatnat á[s][s]it, main SFR:a á[s][s]ehasat leat máinna[s]an rievtti geavahit eatnamiid ja luondduvalljodatváriid, geh℅℅ojuvvot danin ahte dás ℅uo℅℅uhuvvojit sierra geavahanvuoigatvuo[d]at ja muhtun muddui maiddái eaiggádu[s][s]anriekti.

Eanas á[s][s]iin mat dás ovdanbuktojuvvojit, ii leat oktiisoahppeva[s]vuohta gaskal daid sávaldagaid maid á[s][s]ehasat háliidedje á[s][s]i ℅oavdimii, ja daid vejola[s]vuo[d]aid mat norgga riektevuogádagas gávdnojit. Dákkár á[s][s]edáhpáhusain lei SFR:i dea[t]ala[s] gávdnat ℅ovdosiid mat sáhttet dohkkehuvvot norgga riektevuogádagas, muhto mat seammás leat nu lahka sámi riekteoainnu go vejola[s].

P2.8 Boazodoallu

Nissoniid sadji lea sámi servodagas árbevirola℅℅at leama[s] hui nanus. Go boazodoallobearra[s]is náitalit, váldá nissonolmmo[s] dábála℅℅at ie¿asmearka bohccuid fárrosis. Náittosbárra doalaha opmodagas sierraopmodahkan. Dát boahtá oidnosii náittosdilis, ja nu maiddái dalle juos juogada náittosdili searveopmodaga. Náittosdilis lea nissonolmmo[s] dábála℅℅at ie¿as opmodaga eaiggát ja rá[d][d]e ie[s] opmodagas badjel dievasla℅℅at.

Go jagi 1978 boazodoalloláhka bo[d]ii fápmui, mero[s]talai §:s 4, 2. la[d]as ahte: Doaibmaovttadagain oaivvilduvvo eallu mas lea okta eaiggádeaddji ja okta hoavda gii ovddas℅uo¿¿u doalu. Doaibmaovttadat sáhttá maiddái fátmmastit bohccuid mat gullet eaiggádeaddji náittosguoibmái ...» Da[d]istaga ovdánii dakkár geavat, ii du[s][s]efal boazodoallohálddahusas, muhto maiddái eará hálddahusorgánain, ahte bearra[s]a dievdu (isit) ℅álihuvvui doaibmaovttadaga hoavdan ja ovddas℅uo¿¿un. Nuppiin sániin dadjat sisafievrriduvvui dása pater familias (beara[s]isit) dakkár eallinvuohkái mas náittosguimme¿at ovdal leigga leama[s] dásseárvosa℅℅at. Dát váikkuhii nissona dili boazodoalus dan bokte ahte son vearu ja sisaboa[d]u dáfus, ja eara láhkai biddjojuvvui isida nama ja registreremiid vuollása¿¿an. Nissona rievttála[s] dilli ra[s]ui, vaikko sus ain bisuhuvvui ie¿as árbevirola[s] sosiála sajádat.

Riekti boazomerkii : Ovdal go boazodoalloláhka sisafievrriduvvui, o¿¿o siiddas vuoigatvuo[d]a boazomerkii siskkáldas [s]iehttamiin ja soahpamiin. iehtadusat ledje njálmmála℅℅at. Lei maiddái lohpi atnit geah℅℅obohccuid gos háliidii, ja maiddái dálola℅℅ain lei riekti atnit geah℅℅obohccuid. Go jagi 1978 boazodoalloláhka bo[d]ii, gár¿¿iduvvui boazomearkariekti. De lei lohpi atnit geah℅℅obohccuid du[s][s]efal laga[s] fulkkiid luhtte. Fuolkebiras gár¿¿iduvvui nu ahte geah℅℅obohccot eai galgan leat eará go du[s][s]efal váhnemiid ja váhnemiid oappáid ja vieljaid luhtte. Dát vuohki mero[s]tallat «laga[s] fulkkiid» rihkui sámi fuolkevuo[d]a vuogádaga, mas fuolkevuohta adnojuvvo hui árvvus, ja árbevirola℅℅at adnojuvvojit fuolkin maiddái goalmmátvilbealit/-oambealit. Dán vuogi sisafievrrideapmi njeiddii sámi sosiála konstella[s]uvnnaid, nu maiddái verddevuo[d]a, mii lei huksejuvvon geah℅akeahttá fuolkevuo[d]a. Boazodoallolága §:s 3 albmaduvvojit dárkilet eavttut dasa geas lea vuoigatvuohta bargat boazodoaluin. Juos dálá dilis galgá álggahit doalloovttadaga, de galgá juogo nuppi váhnemis dahje áhkuin/ádjáin leat boazodoallu váldoealáhussan. Boazodoaluin álgima galgá guovllustivra dohkkehit. Juos vel deavdáge lága olmmo[s]la[s] eavttuid, de almmatge ii leat nu ie[s]℅uovvova[s] ahte leat vuoigatvuohta bargagoahtit boazodoaluin.

Boazodoalu siskkáldas njuolggadusat rivde go 1978 boazodoalloláhka bo[d]ii fápmui. Ovdal lei friddjavuohta [s]iehtadit gaskaneaset ja soabadit njálmmála℅℅at, muhto o[d][d]a lága vuo[d]ul ledje gár¿¿idusat ja ásahallamat. Vaikko vel o[d][d]a láhka leage, de goitge doibmet ain dálge boares njuolggadusat. Boares vuogádaga geavaheapmi ii daga makkárge váttisvuo[d]aid nu guhká go soabala[s]vuohta bissu. Go riiddut ℅uo¿¿ilit, oaidnit ahte dalle baicca olbmot ovdandoaladit norgga rievtti go dat ovddida sin á[s][s]i.

Orohatstivrraid bajáshuksema vuo[d][d]un lea fápmojuogadanprinsihppa mii lea ásahuvvon norgga sosiála vuogádahkii, dat mearkka[s]a eanetlohkomearrideapmi. Orohagain leat má[n]ga siidda, ja ie[s]gu[d]etge sturrodagas, ja dábála℅℅at leat stuorámus siiddain eanemus miellahtut orohatstivrras. Dát mielddisbuktá ahte smávimus siiddat báhcet váikkuhanválddihaga orohatstivrras, eaige beasa mearrádusain fárus. Nu sirdása dássedeaddu mii árbevirola℅℅at lei siiddain. Siiddat leat árbevirola℅℅at atnán ovttajienala[s]vuo[d]a mearridanvuohkin. Orohatstivrrat leat sihke priváhta bero[s]tusaid orgánat ja hálddahusorgánat, danne go juogadit almmola[s] doarjaga jna. addá eahpe℅ielggasvuohta das goas orohatstivra doaibmá hálddahusorgánan ja gustojitgo hálddahusrievttála[s] njuolggadusat.

P2.9 Eará árbevirola[s] ealáhusat ja doaimmat

Luossabivdovuoigatvuo[d]a á[s][s]iin leat mis eanas leama[s] luossareivve ruoktotmáhcaheamit. Dát lei dakkár luossabivdu mii lea sirdásan buolvvas bulvii ja vuo[d][d]uduvvon sámi eallinvuohkái ja kultuvrii. Á[s][s]ehasaid mielas lei guolásteami ásahallan oassin norgga eiseválddiid dáruiduhttinpolitihkas, ja sidjiide lei váttis dohkkehit dakkár njuolggadusaid mat nu garrasit spiehkastedje eret vieruiduvvan oainnus. Luossareivviid ruoktotgoh℅℅un adnojuvvui maiddái dakkárin mii galggai bissehit luossabivddu árbevirola[s] diehto- ja máhttosirdima nuorat buolvvaide.

Á[s][s]ehasaid vieruiduvvan oaidnu adnojuvvui dakkárin mas ii lean doarvái á[s][s]áigulleva[s] deaddu, dahje buorebut daddjojuvvon, ii lean rivttes gulleva[s]vuohta ja deaddu olahit ovdan. Dás oaidná oaivilerohusa dan vuogádaga gaskkas, mii lea ásahuvvon ásahallat ja hálddahit valljodatváriid, ja daid oainnuid gaskkas, mat sis, geaidda á[s][s]it gusket, leat sajáiduvván.

Seamma lágan váttisvuohta go dát mii ovdalis lea ℅ilgejuvvon, guoská maiddái mohtorfievrojohtaleapmái dan oktavuo[d]as go árbevirola[s] ealáhusain galgá bargat ja oppala℅℅at ávkin atnit luondduvalljodatváriid. Ovdala[s] áiggi vánddardedje olbmot mehciid heasttain, noa[d][d]eherggiiguin dahje heargeráidduin. Dát fievrrut lotnahuvve da[d]istaga mohtorfievrruiguin. Boazodoalus, eanadoalus ja vuovdedoalus lea lohpi spiehkastit mohtorfievrolágas ja nu ii gustoge dáidda ealáhusaide lága oppala[s] vuodjingielddus. Baicca bivdu, guolásteapmi ja muorje℅oaggin leat ealáhusat maidda mohtorfievrolága gielddus ℅uohcá. Maiddái dát meahcásteamit leat sámi guovlluid eallinvuogis oassin ja meahcceguovlluid gáhtten [s]addáge vuostálaga vieruiduvvan oainnuiguin. Meahcásteaddjit vásihit mohtorfievrogeavaheami ráddjejumiid sisabahkkemin sin vieruiduvvanriektái mat gusket meahci ávkinatnimii.

P2.10 Árbi/Árbejuohku

Árbevuoigatvuo[d]a vuorroráidu norgga rievttis lea jura nuppeládje go dat oainnut mat sámiin leat. Norgga lágas lea boarráseamos mánás vuosttasriekti árbet, muhto sámi riekteoainnus lea fas nuoramusas vuosttasriekti. Váhnemiin lea dasa lassin ekonomala[s] geatnegasvuohta veahkehit boarráseamos mánáid cegget ie¿aset birgejumi. Dán sáhttá geah℅℅at paralleallan norgga árberievtti geatnegahttonoassenjuolggadusaide. Norgga rievttis bohtet atnui geatnegahttonoassenjuolggadusat testamentárala[s] háldejumi bokte, muhto sámi servodagas lea «geatnegahttonoasseárbi» devdojuvvon dalle juo go váhnemat leat ain eallimin. Viidáseappot lea nuoramusariekti ℅adnojuvvon lávgadit dasa ahte nuoramusas lea geatnegasvuohta dik[s]ut boares váhnemiid. Goappa[s] á[s][s]ebeliide lea dáhkádussan dat ahte váhnemat sirdet ie¿aset opmodaga nuoramussii, ja son fas lea geatnegahttojuvvon ávjat váhnemiid gitta sudno jápmimii.

P2.11 Beara[s]riekti

Norgga rievttis lea ovttama[d]ejuogadeapmi váldoprinsihppan go searveopmodagas dahkkojuvvo árbejuohku. Dál lea rahpasan stuorát vejola[s]vuohta dahkat bonjujuogadeami. Sámi beara[s]rievttála[s] vuogis lea sierraopmodatjuohkoprinsihppa vuo[d][d]oprinsihppan. Dát ortnet bisuhuvvo miehtá náittosdili, iige dat leat oidnosis du[s][s]efal dalle go árbejuohku dahkkojuvvo. Ortnega vuo[d][d]u lea dat ahte náittosdilis leaba soai dásseárvosa℅℅at, sihke rievttála℅℅at ja sosiálala℅℅at. Dain dáhpáhusain main hálddahusgeavat dahje lágat spiehkastit dás eret, lea dát mielddisbuktán váttisvuo[d]aid. Vai olaha ortnega mii vástida árbevirola[s] oidnui, leat á[s][s]ehasat válljen ásahit oktavuo[d]atestamentta náittosdilis, mas leat sierraopmodatjuohkomearrádusat.

Árbejuohku dain dáhpáhusain main ii lean ásahuvvon oktavuo[d]atestamenta náittosdilis, lea SFR vásihan ahte ollisla[s]opmodaga biergasat (árvvut) dábála℅℅at juogaduvvojit sierraopmodatjuogu vuo[d]ul.

P2.12 iehttanriekti

Sámi servodagas vuo[d][d]uduvvá [s]iehttan njálmmála[s]vuhtii. Dát mielddisbuktá ahte sámi [s]iehttaná[s][s]eoasála℅℅at atnet dan vuo[d][d]un maid njálmmála℅℅at leat [s]iehttan go [s]iehtadusa galget deavdit, ja eaige nu ollu deattut dan mii ℅álala[s] hámis boahtá ovdan. Dát dáhpáhuvvá maiddái dalle go njálmmála[s] [s]iehtadus manná viidábut go ℅álala[s]. Dávjá áddejuvvo ℅álala[s] [s]iehtadus du[s][s]efal rivttes [s]iehtadusa bággejuvvon hámola¿¿an dahkamin.

Jienahis mie[d]áhus lea norgga [s]iehttanrievttis okta prinsihppa. Sámi riekteoainnus ii gávdno dakkár mii vástida dán. Siiddaid mearridanvugiid vuo[d][d]un lea ovttajienala[s]vuohta, nu ahte ii [s]atta geatnegahttojuvvot dahje manat ie¿as vuoigatvuo[d]aid, juos soaittáhagas jávká, iige leat das.

Nubbi bealli mii maiddái gusto go dahká dakkár [s]iehtadusa mas gáibiduvvo ℅álala[s]vuohta, lea ahte de ii adnojuvvo nu dárkilvuohta [s]iehtadusa sisdoalu hábmemiin. Maiddái dás adnojuvvo vuo[d][d]un dat mii njálmmála℅℅at lea boahtán ovdan, go sámi á[s][s]eoasála[s] olla[s]uhttá [s]iehtadusa ja vurdojuvvo ahte maiddái [s]iehtadusa nubbi á[s][s]eoasála[s] vuo[d][d]uda dan seammái. Dát dahkkojuvvo eandalii dáhkádusfitnodagaid ja bá[n]kkuid hárrái.

Njálmmála[s] [s]iehtadusat sámi á[s][s]eoasála℅℅aid gaskkas sáhttet má[n]gii dagahit váttisvuo[d]aid goalmmátá[s][s]eoasála℅℅a hárrái gii ii leat sápmela[s]. Boazodoalus omd. dáhpáhuvvá bohccuid opmodatvuoigatvuo[d]asirdin váldosa℅℅at njálmmála[s] [s]iehtadusaiguin. Sámi á[s][s]eoasála℅℅at dohkkehit dáid [s]iehtadusaid, muhto fas boazodoalloeiseválddit leat má[n]gga á[s][s]is gáibidan ℅álala[s]vuo[d]a, juos [s]iehtadus galgá sáhttit adnojuvvot vuo[d][d]un.

P2.13 Loahpahus ja áv¿¿uhusat

Arkiivamateriála guorahallan, ja SFR:a á[s][s]egie[d]ahalliid vásáhusaid huksen, addet vu[d][d]osa ℅uo℅℅uhit ahte gávdnojit sámi riekteoainnut ja vieruiduvvamat. Dát leat dea[t]ala[s] oassin riektedi[d]ola[s]vuo[d]as mii sámi servodagas adnojuvvo. Dán ráportta namahan á[s][s]it navdojuvvojit leat du[s][s]efal unna oasá¿in dain dáhpáhusain mas sámi riekteoainnut ja vieruiduvvamat ℅uo℅℅uhuvvojit dahje mannet vuostálaga norgga rievtti ásahuvvon njuolggadusvuogádagain.

SFR:a arkiivamateriálas leat du[s][s]efal unnána[s] á[s][s]it main vuoigatvuohta eatnamiidda ja ℅áziide lea diga[s]tallojuvvon. SFR:a materiálas boahtá unnán ovdan eanaoamastanga¿aldat. Dákkár vuoigatvuo[d]aga¿aldagat leat eana[s] vuddjojuvvon politihkala[s] kanálaid bokte. Muhto SFR sáhttá dan sadjái ℅ujuhit ollu á[s][s]iide mas nággu lea bohciidan luondduvalljodatváriid ávkinatninvuoigatvuo[d]a hárrái, ja mas sámi á[s][s]eoasála℅℅at ℅uo℅℅uhit alddeset leamen sierra vuoigatvuo[d]aid vieruiduvvama dahje riekteoainnu vuo[d]ul.

Bargojoavku atná dárbba[s]la¿¿an cuiget ahte sámi riekteoainnuid ja vieruiduvvamiid kodifiseren dáhpáhuvvá ilá njozet ja lea ilá ma[n]ás vuoruhuvvon láhkaráhkademiid oktavuo[d]as. Buohtastahttima dihtii váldojuvvojit vu[d]ola[s] kártemii ja guorahallamii riekteoainnut ja vieruiduvvamat, main lea vuo[d][d]u norgga servodatdilála[s]vuo[d]ain, dalle go o[d][d]a lágat galget ráhkaduvvot dán suorggis.

Dilála[s]vuo[d]aid vuo[d]ul maid namaheimmet, dáhttu bargojoavku áv¿¿uhit ahte galgá álgit guorahallat vuogádatla℅℅at dálá lágaid dainna ulbmilin ahte oktiiheivehit sámi álbmoga riekteoainnu ja norgga riektenjuolggadusaid.

P3 Kirsti Strøm Bull:Boazodoalu riektehistorjá Finnmárkkus 1852 – 1960

P3.1 Álggahus

—uovvova℅℅at ovdanbuvttán Finnmárkku boazodoalu riektehistorjábarggu mii lea oassin dutkanprojeavttas sámi vieruiduvvamiid ja riekteoainnuid birra. Barggu álggahin ℅ak℅amánus 1997s ja loahpahin geasset 1999s.

Boazodoalu riektehistorjá sáhttá du[s][s]e áddejuvvot boazodoalu historjjá ℅uvgemiin. Olu mii lea ℅állojuvvon boazodoalu historjjás lea oppala[s] dásis. Má[n]gga boazodoalu historjjá govvideamis eai leat báikkála[s] molsa[s]uvvamat doarvái bures váldojuvvon vuhtii. Leat ovdamearkka dihtii ℅ielga erohusat Várjjaga boazodoalu ja Oarje-Finnmárkku boazodoalu gaskkas. Muhto dávjá leat áigostaga gessojuvvon konklu[s]uvnnat olles boazodoalu hárrái ráddjejuvvon geográfala[s] guovllu ℅uvgehusaid vuo[d]ul. Boazodoalu gárgeduvvan ja vuohki molsa[s]uvvá earret eará ie[s]gu[d]et guovllu luonddu mielde. Dás lea fas mearkka[s]upmi vieruiduvvanrievtti gárgeduvvamii.

Aschehoug báhkkoda dan dáinna lágiin:

«Máinna[s]uvvan vieruiduvvan lea bohciidan sámiid eallinlágis ja luonddus daid guovlluin gos sii orrot. Danne dat juohke guovllus ferte leat hápma[s]uvvan sorjjasmeahttumit das mii dáhpáhuvai dahje suvvojuvvui eará guovlluin oppanassii sorjjasmeahttumit politihkala[s] dilála[s]vuo[d]ain.»

Kilde: T.H. Aschehoug, Norges nuværende Statsforfatning, Bind I, Christiania 1875, s. 75.

Dutkin lea dea[t]ala[s] dovdat duo[d]ala[s]vuo[d]a man lea dutkamin. Dát gusto ovtta olu juristii go antropologii. Dát duo[d]ala[s]vuo[d]aáddejupmi ii sáhte dábuhuvvot du[s][s]e sáhkkehallamiid ja ga¿adanskoviid veagas. Olmmo[s] ferte maid geah℅℅alit áddet dan mii lea sániid duohken ja ruvgadasaid gaskkas.

Go álgen vieruiduvvanprojeavtta bargguin, de fárrejin Finnmárkui vai oahpásmuvan boazodoaluin. Mun fidnejin dea[t]ala[s] die[d]u ja áddejumi go ledjen dutkangiettis ja sártnodin boazoeaiggádiiguin. Má[n]gasis geaiguin hále[s]tin, ledje goatnjedis historjjála[s] die[d]ut, muhto die[d]ut gustojedje vuostta¿ettiin sin ie¿aset sohkii. Mus váilo die[d]ut báikkála[s]historjjás, nappo Guovdageainnu, Kárá[s]joga, Buolbmága ja Várjjaga boazodoalus. Go juo in dovdan báikkála[s]historjjá, de in nákcen bidjat ℅uo¿¿ova[s] ga¿aldagaid. Ja go in máhttán sámegielage, de dagahii datge váttisin rivttes ga¿aldagaid bidjat.

Danne fertejinge rabbat alccesan ℅ielgaseabbu gova boazodoalu báikkála[s]historjjás. —ájehii ahte ledje hui eatnat ℅álala[s] gáldut main sáhtten vie¿¿at ℅uvgehusaid, sakka eanet go ledjen govahallan. Dát gáldut mannege njuolga riektehistorjjá sisa.

Ovddit ℅uohtelogus nammaduvvojedje má[n]ga láhkakommi[s]uvnna boazodoalu hárrái. Dáid láhkakommi[s]uvnnaid eana[s] ℅ielggadusat leat bájuhuvvon Stortingstidende:s. Ea[n]kiljagiid boazodollui ℅atna[s]uvvi budjeahttaevttohusat addet maiddái osohahkii bienala[s] ℅uvgehusaid báikkála[s] dilála[s]vuo[d]aid birra.

Má[n]ga láhkakommi[s]uvnna dolle ℅oahkkimiid earret eará boazoeaiggádiiguin ja dálola℅℅aiguin. Beavdegirjjit dáid ℅oahkkimiin eai leat almmuhuvvon, muhto gávdnojit Riikkaarkiivvas, ja addet miellagiddeva[s] ℅uvgehusaid. Eará historjjála[s] materiála Finnmárkku boazodoalu birra lean gávdnan Stáhtaarkiivvas Romssa gávpogis, Nuorta-Finnmárkku boazodoallokantuvrras ja Stáhta Kártalágádusas Hønefossas.

Riektehistorjjála[s] ℅ilgehus sikkilda 1852–1960 áiggi ja lea 280 siidosa[s]. Dán ie¿an barggu oanehis ovdanbuktimis áiggun guovdilastit ovtta fáttá, namalassii oainnu boazodoalu hárrái ovddit jahke℅uo[d]is ja dán jahke℅uo[d]is.

P3.2 Oaidnu boazodoalu vuoigatvuo[d]aid hárrái ovddit jahke℅uo[d]is

—ielggadusat ovddit jahke℅uo[d]is mat gustojit Finnmárkku boazodollui, dovddahit positiiva oainnu boazodollui, ja albmadit boazodoalu vuoigatvuo[d]aide dohkkeheami. Boazodoalu geavahanvuoigatvuo[d]at mat vuo[d][d]uduvvet geavaheapmái dolo[s] áiggi rájes deattastuvvojit buot á[s][s]egirjjiin ovddit jahke℅uo[d]is.

Dát ii boa[d]e oidnosii du[s][s]e ℅ielggadusain mat gustojit boazoeaiggádiid ja dálola℅℅aid gaskavuhtii, muhto maiddái ℅ielggadusain mat gustojit sikkáldas ásahallamii.

—ielggadusain dovddastuvvo ahte boazodoalu geavahanvuoigatvuo[d]at gár¿¿idit dan maid eiseválddit sáhttet dahkat sihke boazodoalu siskkáldas dilála[s]vuo[d]aid ja boazoeaiggádiid ja dálola℅℅aid gaskavuo[d]aid ásahallama hárrái.

Eana[s] almmola[s] ℅ielggadusat ovddit jahke℅uo[d]is gustojit boazodoalu ja eanadoalu gaskavuhtii. Muhto aiddo Finnmárkku hárrái leat mis má[n]ga ℅ielggadusa mat dagahedje boazodoalu siskkáldas gaskavuo[d]aid láhkaásahallamiid dán fylkkas. Dát gusto dálveguohtumiid ásahallamii lága bokte 1854s oktan ie[s]gu[d]etlágan lasselágaiguin. 1888s addojuvvui Finnmárkkus láhka njárggaid ja sulluid ásahallama birra, boazomerkema ja rátkima birra jna.

Nugoh℅oduvvon Badjesámekommi[s]uvdna (Fjellfin-Kommisjonen) 1875 mii válmma[s]tii lága 1888, gie[d]ahalai ℅uolbmabidjamiid mat leat áigeguovdilat vel dálge. Badjesámekommi[s]uvnna ℅ielggadus ℅ájeha ahte boazosuolavuohta ii leat mihkkege o[d][d]a albmonemiid, ja ahte boazoeaiggádat bero[s]tedje sakka dán váttisvuo[d]a jávkadeamis. Kommi[s]uvdna sága[s]ku[s]ai maiddái ga¿aldagas sierra duopmostuolus Sis Finnmárkku várás. Boazoeaiggádat ledje mielde láhkakommi[s]uvnnas, ja kommi[s]uvdna doalai ℅oahkkimiid boazoeaiggádiiguin Guovdageainnus, Kárá[s]jogas ja Buolbmágis vai gullá sin oaiviliid ga¿aldagaid hárrái mat galge ásahallojuvvot. Erik Solem deattasta aiddonassii boazoeaiggádiid oassálastima láhkaprosessii, ja son dadjá:

«Kommi[s]uvnna árvalus ℅ájehage ahte evttohusat maid dat lea ovdanbuktán, ja mat leat [s]addan láhkan, eana[s] oktiivástidit oainnuiguin mat gustojedje juo sámiid gaskkas oskkáldas ja rivttes boazodoalu hárrái.»

Kilde: Erik Solem, Lappiske rettsstudier, 2. oppl. Oslo-Bergen-Tromsø 1970, s. 190.

Muhto vuosttamustá ledje boazodoalu ja eanadoalu bero[s]tusriiddut fáddán eana[s] almmola[s] ℅ielggademiide. Lassánan sisafárren ja Finnmárkku koloniseren dáhpáhuvai viidát boazodoalu guohtunguovlluin, ja dagahii boazodoalu geavahanvuoigatvuo[d]aid oktila℅℅at losit deaddaga vuollái.

Fáddá mii geardduhuvvo buot ℅ielggademiin boazodoalu ja eanadoalu gaskavuo[d]a birra, lea ga¿aldat dálola℅℅aid áidegeatnegasvuo[d]as ja boazodoalu buhtadasovddasvástádusas go bealddut ja niittut vaháguvvet. Álgo℅ielggademiin dadje má[n]ga kommi[s]uvdnalahtu ahte dálola℅℅ain galgá leat áidegeatnegasvuohta, ja ahte boazodollui ii berre [s]addat buhtadasovddasvástádus doppe gos áiddokeahtes eanaopmodat lea vahágahttojuvvon.

Lassáneaddji boandaveahkadaga deatta losui, ja ℅avgadet buhtadasovddasvástádusa gáibádallan boazodoalus garai oktila℅℅at. 1860-logus evttohii departemeanta boazodollui buhtadasovddasvástádusa go dálola℅℅aid eanaopmodagat vaháguvvet. Evttohusa bissehii almmatge Stuorradiggi mii anii dan beare hiegisin boazodollui. Evttohuvvon buhtadasnjuolggadusat eai lean almmatge nu garrasat go buhtadasnjuolggadusat mat dál gustojit.

Láhkanjuolggadusat boazodoalu buhtadasovddasvástádusa birra mearriduvvojedje Finnmárkui easkka boazodoallolága 1933 bokte. Mu[d]ui riikkas – namalassii Romssas lulás – sisabuktojuvvui buhtadasovddasvástádus guohtunvahágiid ovddas oktasa[s]sámelága (felleslappeloven) 1883 bokte. Muhto oktasa[s]sámelága ovdabarggut ℅ájehit ahte ii lean sáhka eanadoalu ovttabealágis oidimis boazodoalu ektui. Má[n]gga bealde deattastuvvui ahte ii sáhte skihkket boazodollui garra buhtadasovddasvástádusa almmá attekeahttá boazoeaiggádiidda vejola[s]vuo[d]a vealtat dán ovddasvástádusas. 1860-jagiid rájes juolluduvvojedje jahkása℅℅at stáhtabudjeahta bokte ru[d]at oastit eanaopmodagaid mat ledje stuorra hehttehussan boazodollui, ja maid danne lei veadjemeahttun vealtat vahágahttimis vel garra geah℅u veagasge. Maiddái juolluduvvojedje ru[d]at áiddiid ceggemii bároheamos báikkiide.

Govva ovddit jahke℅uo[d]i ℅ielggademiin lea ahte vaikko láhkaaddi lassáneaddji eanadoalloveahkadaga deaddaga gea¿il fuolahi[s]go[d]ii eanet ja eanet eanadoalu bero[s]tusain, de dáhpáhuvai láhkaásahallan dattetge áddemiin ja dovddastemiin boazodoalu geavahanvuoigatvuo[d]aid maid ealáhus lei háhkan áiggiid ℅a[d]a geavaheami bokte. Boazodoalu geavahanvuoigatvuo[d]at eai sáhttán [s]iehponassii dassaluvvot eret. Diga[s]tallamat ℅ielggademiin gustojedje vuosttamustá boazodoalu heivehangeatnegasvuhtii guovlluid o[d][d]a geavaheddjiide.

P3.3 Nuppástus boahtá 1800–1900-logu molsumis – Sámekommi[s]uvnnat

Eiseválddit ledje nappo ovddit jahke℅uo[d]i loahpas eana[s] miehtemielagat Finnmárkku boazodollui. Lulde, erenoamá¿it Plássjeguovllus, lei oaidnu boazodollui hui vuostemielat, ja dát negatiiva oaidnu leavai da[d]istaga davás. —ielggadusat ℅ájehit hui ℅ielgasit ahte oaidnu boazodollui ja dan vuoigatvuo[d]aide lea sorjava[s] das leatgo eará gievrras joavkkuin bero[s]tusat guoskeva[s] guovlluin. Ma[d]e stuorát deatta boazodoalu guohtunguovlluid ala eará ja gievrras joavkkuin, da[d]e ℅ielgaseappot nanosmuvvá negatiiva oaidnu boazodollui.

Dát boahtá ovdan golmma sámekommi[s]uvnna (Lappekommisjonen) muitalusain ovddit jahke℅uo[d]i álggus, namalassii Sámekommi[s]uvnna 1889, Sámekommi[s]uvnna 1892 ja maiddái Sámekommi[s]uvnna 1897 muitalusain. Dát ma[n]imu[s] siskkildii Ruota beali boazodoalu mas ledje geasseguohtumat Norggas, ja kommi[s]uvdna evttohii gieldit dán boazodoalu. Dán gáibádusa fertii almmatge Norga rávkalit Karlstad-soabadis Norgga ja Ruo[t]a uniovdnahádjoseamis 1905s.

Sámekommi[s]uvnna 1897 muitalusas addojuvvo hui heajos govva boazodoalus. Erenoamá¿it deattastuvvojit vahágat maid boazodoallu dahká meahccái. Válddahus muitáha dan vuogi mo soapmásat dál válddahallet Finnmárkkuduoddara, go adnojuvvojit sánit dego duoddara sáttomeahcciluvvan.

«Guovdageainnu suohkanis, gos oktii [s]attai beahci juohke sajis, eatno- ja jávregáttiin. Ja dál[n] Dál lohká olmmo[s] máddagiid, mat vel leat báhcán, ii duoltun, muhto ovttaid mielde, ja njárbes soahkebohtut [s]addet daid gaskkain, gos oktii ledje ruonas vuovddit. Sápmela[s] ja boazu leat ollistan billa[s]umi. Dolla lea bilidan, iige boazu leat árpmihan vesáid ja lánjáid, mat [s]atta[s]e¿¿et gunain. Beahci lea jávkan, ja fargga lea soagi vuorru.»

Beahcevuovddi birra Deanus daddjojuvvo:

«Deatnogáttis lea ovdde[s] áiggiin beahcevuovdi [s]addan guhkkelii rittu guvlui go dál. Ii leat nu guhkes áigi das rájes, go ma[n]imu[s] beahcemátta gah℅ai Máskejogas – johttisápmela℅℅at ledje jagiid guhkkodahkii atnán dan bállahin bissuide! Dál ferte olmmo[s] logi miilla bajás siseatnamii ovdal go gávdná beazi ja dat ii leat oktilis vuovdi.»

Skuvvánvári dilála[s]vuo[d]aid birra daddjojuvvo:

«... dáppe leat masá visot lánját goddojuvvon. Sápmela℅℅at leat jagiid guhkkodahkii johtán daiggo bohccuideasetguin, ja dál ceaggájit duháhiid mielde gobmás sákkit dego eatnat hávderuossat vuovddi muitun, mii goddojuvvui su ℅ábbámus nuorravuo[d]as. Nu dievasla[s] lea billa[s]upmi leama[s], ahte dál lea du[s][s]e áigega¿aldat, goas dát guovllut soahkiluvvet.»

Álttáleagi dilála[s]vuo[d]aid birra daddjojuvvo:

«Maiddái badjelis Álttáleagis ... dahká boazu juohke jagi vahága beahcevuovdái. Sápmela℅℅ain lea vierrun bissánaddat dáppe jo[d]edettiin ovdan ruoktot márkanii. Gáffegievdni roggojuvvo, buolleviidneá[n]karis máistojuvvo, beahcevuovdái dahkkojuvvo dolla, ja hearggit ℅anastuvvojit smávvabeziide dahje luitojuvvojit veaiddalassii vuovdái.»

—uo℅℅uhuvvon vahát goahccevuovdái lei Sámekommi[s]uvnna evttohusa vuo[d]ustussan boazodoalu gár¿¿idit, na njuolgut gieldit. Boazodoalu vahágat vuovdái ledje nu viidát ahte dat ie[s]alddes juo vuo[d][d]udalai gár¿¿idemiid, vaikko vel boazodoallu sáhtii ℅ujuhit vuoigatvuo[d]aide mat vuo[d][d]uduvve áiggiid ℅a[d]a geavaheapmái.

Kommi[s]uvdna evttohii nappo gildosa Ruo[t]a beali boazodoalu vuostá, dasgo dát boazodoallu mielddisbuvttii aivve ma[n]uid iige ovttage ovddu Norgii. Norgga beali boazodoallu gal galggai vuostten beassat bissut, muhto daid gár¿¿ádusaiguin maid

«riikka jotkkola[s] njáskan, gilvin ja huksen ja eará sullasa[s] atnu gáibida».

Kilde: Árvalus 1904 s 168–169.

P3.4 Boazoguohtundoaibmagoddi 1901

Sámekommi[s]uvnnain 1897 oktanaga lei nubbi kommi[s]uvdna bargamin, namalassii Boazoguohtundoaibmagoddi (Reinbeitekomiteen) 1901. Dan bargu gustui ga¿aldahkii Finnmárkku beahcevuovddi ráfáidahttimis. Maiddái dát doaibmagoddi báhkkodii vuorja[s]umi boazodoalu vahágiid gea¿il vuovdái, muhto eará sániiguin go Sámekommi[s]uvdna. Go Sámekommi[s]uvdna 1897 oaivvildii ahte boazodoallu ihcalassii fertii ℅áhkket saji eará ja dea[t]ala℅℅at bero[s]tusaide, de anii Boazoguohtundoaibmagoddi sakka eanet árvvus boazodoalu vuoigatvuo[d]aid. Erenoamá[s] miellagiddeva[s] dán oktavuo[d]as lea boazodoalu geavahanvuoigatvuo[d]aid ℅ielggadus man doaibmagottelahttu, dalá stáhtaadvokáhtta Andreas Tostrup Urbye 18 , ℅álii. Dán ℅ielggadussii guorrasii doaibmagoddi mu[d]ui.

Urbye sága[s]ku[s]ai dás man muddui Finnmárkku vuovdi sáhtii ráfáidahttojuvvot boazoguohtuma vuostá, almmá dagakeahttá buhtadasgáibádusaid boazodoalu bealis. Son dohkkehii nappo boazodoalu bággolonistanrievttála[s] suoji. Dasto máinna[s]a badjesápmela℅℅aid Finnmárkku eamiálbmogin, ja lohká sin vuoigatvuo[d]aid sakka boarráseabbon go stáhta:

«Sápmela℅℅at leat Finnmárkku álgoálgosa[s] veahkadat ja leat jahke℅u[d]iid guo[d]ohan bohccuideaset oppanassii seamma guovlluin. Ii sáhte navdojuvvot, ahte dát lea dáhpáhuvvan jávohis lobiin, mii goas ihkinassii sáhtá[s]ii máhcahuvvot, muhto olmmo[s] ferte vuolgit das, ahte lea sáhka duo[d]ala[s] vuoigatvuo[d]as. Go sápmela℅℅ain ii leat eaiggádu[s][s]anriekti daid viiddis guovlluide gos si johtet, muhto go dát gullet stáhtii, de ii leatge dát danne go stáhtas liv℅℅ii dáidda makkárge sierra vuoigatvuo[d]avuo[d]us, muhto danne go sápmela℅℅aid eallinvuohki johtaleaddjin ii goassege leat dahkan eaiggádu[s][s]anrievtti eatnamiidda juonin dárbba[s]la¿¿an dahje ii sávahahtti eaktunge sin leahkimii, ja danne stáhta eaiggádu[s][s]á eatnama, go ii oktage eará lea dasa vuoigadahttojuvvon. Danne sápmela℅℅aid riekti ii leat sirrejuvvon iige jo[d]astuvvon stáhta rievttis, muhto lea baicca sakka boarráset go dát.»

Urbye ℅ielggadus ii joavdan guhkkelii go Eanadoallodepartemeantta beavdái. Dat ii goassege deaddiluvvon. Ii doaibmagotti ℅ielggadusge deaddiluvvon.

1924s oa℅℅uimet lága beahcevuovddi ráfáidahttima birra mii attii viiddisis vejola[s]vuo[d]a gieldit boazoguohtuma beahcevuovddi deastta dihtii. Odeldiggeproposi[s]uvnnas máinna[s]uvvo Boazoguohtundoaibmagotti árvalus ja Urbye ℅ielggadus, muhto doaibmagotti evttohusat ja Urbye ℅ielggadus ii ollisla℅℅at máinna[s]uvvo. Du[s][s]e muhtun oasit ℅ielggadusas leat bájuhuvvon, ja dat mii máinna[s]uvvo ii ℅ájet makkár oaidnu Urbyes ja doaibmagottis lei boazodoalu vuoigatvuo[d]aid hárrái.

Boazoguohtundoaibmagoddi 1901 dohkkehii, nugo namahuvvon, boazodoalu áiggiid ℅a[d]a geavaheami bokte háhkkojuvvon geavahanvuoigatvuo[d]aid ja boazodoalu bággolonistanrievttála[s] suoji. Sámekommi[s]uvdna 1897 anii boazodoalu almmatge ovtta dásis roahttogivssiin, ja juonin mii fertii vuosttalduvvot. Sámekommi[s]uvnna ℅ielggadus deaddiluvvui, ja dán juridihkala[s] oainnut jotkojuvvojitge. Boazoguohtundoaibmagoddi 1901 ℅ielggadus ii deaddiluvvon, ja juristta Urbye oaidnu boazodoalu vuoigatvuo[d]aid hárrái ii [s]addan almmola℅℅at dovddusin. Dát ℅ájeha ahte lei dat riekteáddejupmi mii heivii politihkala[s] rávnnjáldagaide mii loktejuvvui ovdan. Eará ja vuostálas oainnut doaladuvvojedje ℅ihkosis.

P3.5 Loahpahus

Nu guhká go boazodoalu hálddaheapmi lei Sisá[s][s]iid departemeanttas, orro dábála[s] riekteprinsihpat suodjaleamen boazodoalu. Fuolakeahttá maid mu[d]ui le¿¿et oaivvildan boazodoalu birra ie[s]alddes, de dohkkehuvvui nugo namahuvvon, ahte boazodoalu geavahanvuoigatvuo[d]at ledje sajáiduvvan dolo[s] áiggi rájes geavaheami bokte.

Easkka 1900-logus biddjojuvvui ovddasvástádus boazodoalus Eanadoallodepartementii. Seammás hedjona boazodoalu rievttála[s] suodjalus. Boazodoalu geavaheapmi adnojuvvo gierdan geavaheapmin.

Eanadoallodepartemeanta ℅uo℅℅uhii ahte boazodoalu vuoigatvuo[d]at vuo[d][d]uduvve du[s][s]e fal láhkii, ja ahte danne maiddái sáhtte gár¿¿iduvvot lága bokte. Boazodoalu geavaheapmi adnojuvvui gierdan geavaheapmin. Go departemeanta njuolvudii boazodoalu vuoigatvuo[d]aid, de sáhttá dat ℅ilgejuvvot nu ahte boazodoalu dál hálddahii dat departemeanta man dea[t]ala℅℅amus ovddasvástádusduovdda aiddo leige dat ealáhus mii dávjjimusat [s]attai vuostálaga boazodoaluin.

Geavahanvuoigatvuohta mii vuo[d][d]uduvvá du[s][s]e fal láhkii sáhttá o[d][d]a lága bokte nuppástuhttojuvvot ja njuolvuduvvot. Geavahanvuoigatvuohta mii vuo[d][d]uduvvá dolo[s] áiggi rájes geavaheapmái ii sáhte olggu[s]tuvvot eará go Vuo[d][d]olága § 105 ja dábála[s] bággolonistanrievttála[s] prinsihpaid mielde.

Oaidnu boazodoalu geavahanvuoigatvuo[d]aid hárrái earáhuvai ja máhcai fas ovddit jahke℅uo[d]i oidnui guovtti alimusriektemearrádusas 1968s. Braahka-duomus ja Álttesjávrri-duomus nanne Alimusriekti ahte boazodoalu vuoigatvuo[d]at eai vuo[d][d]uduva du[s][s]e láhkii, muhto dolo[s] áiggi rájes geavaheapmái. Álttesjávrri-á[s][s]is mearkka[s]ii dát ahte boazodollui dovddastuvvui bággolonistanrievttála[s] suodji.

Bero[s]keahttá dán guovtti alimusriekteduomus jotkkii almmatge hálddahus atnit boazodoalu geavaheami du[s][s]e gierdan geavaheapmin. Lohkameahttun gearddi leat boazodoalu guohtunguovllut gár¿¿iduvvon, almmá attekeahttá boazodoalu vieruiduvvan geavahanvuoigatvuo[d]aide dan suoji mii ℅uovvu riekteprinsihpain mat gustojit dolo[s] áiggi rájes geavaheami bokte háhkkojuvvon geavahanvuoigatvuo[d]aide.

Easkka 1996s albmadii Eanadoallodepartemeanta ℅ielgasit ahte boazodoalu vuoigatvuo[d]at eai du[s][s]e vuo[d][d]uduvvan láhkii, muhto dolo[s] áiggi rájes geavaheapmái. Statskog (Stáhtavuovddit) mii dán áigái hálddaha Finnmárkku eatnamiid, orru almmatge ain oaivvildeamen ahte boazodoalu ie¿as árbevirola[s] guohtuneatnamiid geavaheapmi ain lea gierdan geavaheapmi mii [s]iehponassii galgá ℅áhkket saji bartahuksemiidda, geainnuide, ℅oahkkebáikeviiddidemiide, valá[s]tallanrusttegiidda jdd.

Sámi vuoigatvuo[d]alávdegoddi mii 1997s almmuhii árvalusas Finnmárkku eatnamiid hálddaheami birra, nanne ℅ielga sániiguin ahte boazodoalu geavahanvuoigatvuo[d]at leat vuo[d][d]uduvvan dolo[s] áiggi rájes geavaheapmái ja ahte dainna boazodoalus lea bággolonistanrievttála[s] suodji. Sámi vuoigatvuo[d]alávdegoddi evttoha ahte goappa[s]at oasi fertejit boahtit albma boazodoallolágas, geah℅a NOU 1997: 4. Sámi vuoigatvuo[d]alávdegoddi ii ane Finnmárkku eatnamiid hálddahannjuolggadusevttohusastis njuolggusla[s] oainnu dán hárrái, muhto evttoha njuolggadusaid mat mearkka[s]it ahte boazodoalu dolo[s] geavahanvuoigatvuo[d]at njulgestaga sáhttet háldda[s]uvvot eret. Muhto boazodoalu dolo[s] áiggi rájes geavaheapmái vuo[d][d]uduvvan geavahanvuoigatvuo[d]at eai sáhte gal [s]iehponassii olggu[s]tuvvot dáinna lágiin, dasgo dat rihkku Vuo[d][d]olága § 105. Boazodoalu geavahanvuoigatvuo[d]at, nugo earáge geavahanvuoigatvuo[d]at, ráddjejit Finnmárkku eatnamiid hálddaheami ℅ielgasit. Doaivumis lea ahte dán fihttejit dovddastit dalle go Sámi vuoigatvuo[d]alávdegotti evttohusat galget gie[d]ahallojuvvot. Juos eai, de midjiide báhcá dakkár hálddahus mii ain sárdnu suorrenjuok℅amiin; dakkár mii prinsihpas dohkkeha boazodoalu vieruiduvvan vuoigatvuo[d]aid, muhto mii praktihkala[s] geavahusas atná boazodoalu geavaheami ain du[s][s]e fal gierdan geavaheapmin. Boazodoallu [s]atta[s]ii dalle boahtteáiggis ain divrras ja áddjás dikkiin doarrut riektelágádusas.

P4 Nils Oskal ja Mikkel Nils Sara:Boazosámiid vieruiduvvamat ja riekteoainnut

P4.1 Álggahus

Projeavtta ulbmilin lei guorahallat ja analyseret boazodoalu vieruiduvvamiid ja riekteoainnu mii guoská areálaide, siskkáldas organiseremii ja ovttasbargui. Ulbmilin lei guorahallat duo[d]ala[s] geavaheami ja oaiviliid geavahanvuoigatvuo[d]a birra.

Barggu ℅oavdimii geah℅℅aleimme válljet muhtin osiid guorahallat mat dahkkojuvvojit geavadis, ja makkár áddejupmi lea dán geavada vuo[d][d]un dan ektui movt árvodássejuvvojit eanangeavaheami doaibmafriddjavuo[d]at ja ráddjejumit. Dasa lassin deattuheimme boazodoallosámi geavada ℅actaheami institu[s]uvnnala[s] rámmaid. Danne deattuhuvvo siida guovddá[s] ásahussan man siskkobealde geavadis dahkkojuvvo bargu.

P4.2 Riektejurdda[s]eapmi pastorála nomadismmas

Oarjemáilmmi riektejurdda[s]eamis lea árbevierrun geah℅℅at pastorála nomadismma dakkár eallinvuohkin mii ii leat gelbbola[s] oa¿¿ut vuoigatvuo[d]a eatnamiidda, iige leat vuoigatvuohta hálddahit suverenitehta. John Locke jurdda[s]eami vuo[d]ul geah℅℅alit dás buktit ovdan muhtin normatiiva eavttuid daidda loahppabohtosiidda dan hárrái ahte eamiálbmotservodagat oppala℅℅at leat dahkkojuvvon eahpegelbbola¿¿an oa¿¿ut eatnamiidda eaiggádu[s][s]anrievtti, ja dahkkojuvvon eahpegelbbola¿¿an leat dásseárvosa[s] á[s][s]eoasála¿¿an go [s]iehtadallojuvvo opmodat- ja suverenitehtasirdin.

Vuostta¿ettiin ℅uo℅℅uhii son eaiggádu[s][s]anrievtti olmmo[s]vuoigatvuo[d]a vuo[d][d]oá[s][s]in, ja seammás sáhttá su ákkastallamis áddet ahte eamiálbmogiin ja nomádain eai leat dákkár vuoigatvuo[d]at guohtuneatnamiid hárrái. Nuppádassii ℅uo℅℅uhii son ahte suverenitehta ii sáhte luobahuvvot iige fievrriduvvot almmá eaktodáhtola[s] mie[d]áhusahaga maid guoskeva[s] á[s][s]eopmaha℅℅at addet, dan seammás son ii daga gustojeaddjin dan ahte mie[d]áhusgáibádus lei dárbba[s]la[s] dalle go suverenitehta sirdá eret eamiálbmogiin ja nomádala[s] servodagain.

Locke ákkastallan hukse golmma eavttu ala. Gorutbargu ipmirduvvon eanandoalu minstara mielde lea eaktun álgosa[s] eananopmodatháhkamii. Nomádala[s] geavaheapmi mas eatnama ii buorit, velte, gilvve ja [s]addat, ipmirduvvo dasto nu ahte dat ii atte vuoigatvuo[d]avuo[d]u.

Politihkala[s] searvevuohta mero[s]tallojuvvo eurohpala[s] stáhtahuksema vuo[d]ul. Eamiálbmogiid ii sáhte dadjat stivret ie¿aset dakkár vieruiduvvamiid vuo[d]ul mat dohkkehuvvojit oktasa[s] láhkan, ja dáin servodagain ii leat viidátfátmmasteaddji oktasa[s] láhka, duopmostuollu ja institu[s]uvnnat mat duopmomearrádusaid ℅actahit. Eamiálbmogiin leat unnán lágat, ja sis váilu riektelágádus.

Dasa lassin eai leat dát searvevuo[d]at politihkala[s] searvevuo[d]at, dasgo dain váilot institu[s]uvnnat mat ℅actahit rá[d][d]ejumi siskkáldas á[s][s]iin ráfiáiggis.

Locke jurdda[s]eamis sáhttá gávdnat eavttuid dasa ahte eamiálbmogiin váilot vieruiduvvan vierut ja politihkala[s] institu[s]uvnnat, mat leat eaktun go galgá leat á[s][s]eoasála¿¿an opmodat- ja suverenitehtasirdima [s]iehtadallamiin. Dasa lassin lea dás dat váikkuhus ahte eamiálbmotservodagat eai leat gelbbola℅℅at dohkkehuvvot á[s][s]eoasála¿¿an dákkár [s]iehtadallamiin. Dán áddejumi mielde ii leat obage dárbba[s]la[s] bidjat vuo[d][d]un dábála[s] opmodat- ja suverenitehtasirdima prinsihpaid eurohpala[s] servvo[s]tallamis mii guoská eamiálbmogiidda.

P4.3 Siidaceggemat ja fuolkevuohta

Siida lea ásahus mas lea mearridanváldi go mearriduvvo guohtumiid hárrái.

Siida lea sámi árbevirola[s] organiserenvuohki mii lea heivehuvvon ja bisuhuvvon boazodoalus. Boazodoallu, mii lea nomádala[s], gáibida lá[s]madis heivehanmuni, muhto maiddái stá[d]isvuo[d]a. Siidamálle dat vuhtii váldá dán beali, ja vuo[d][d]uduvvá fuolkevuhtii ja árbái. Sámi boazodoalus lea guovttebealágis (bilaterála) fuolkevuohta, man vuo[d]ul [s]addá viiddis fierpmádat. Dat addá boazodoallái ie[s]gu[d]etlágan siiddastallanvejola[s]vuo[d]aid. Dat movt boazodoalli vállje dahkat duohtadilis, lea gitta maiddái ekologala[s] beliin ja sosiála servvola[s]vuo[d]as. Rátkka[s]eamit sierra siiddaide jagis jahkái mearriduvvojit dálkkádagaid mielde, ja dahkkojuvvojit ovttahat duovdagiid siskkobealde . Muhtin dilis boazodoalu ovdáneamis ráddjejuvvon eatnamiid siskkobealde dahje boazodoalli eallindili vuo[d]ul, lea almmatge bággu olbmos válljet, juogo bissut dan siiddas gos lea dahje rátkit eret das. Duogá¿at sáhttet ovdamearkka dihte leat go deaivida juogalágan eahpedássedis dilli guovllu boazodoalus, mii soaitá deaivat seamma áiggi go nuppi orohagas guorrana sadji, dahje sáhttá njulgestaga náitaleapmi duogá¿in.

Muhtin guovllus Oarje-Finnmárkkus ℅ájehit ovdamearkkat ahte orohatguovlluid doaladeamis lea fuolkevuohta vuo[d][d]un leama[s] juo vuostta[s] oasis 1700-loguin ja gitta dálá boazodollui. Dát mearkka[s]a ahte gulleva[s]vuohta lea árbejuvvon. Nuppi bealis guoská sidjiide geat bissot orohagas, muhto maiddái sii, geat johtet eret, ℅uvvot fuolkevuo[d]a. Sáhttet leat ie[s]gu[d]etlágan duogá¿at manne bissu orohagas dahje johtá eará orohahkii, muhto go dat lea mearriduvvon, lea álohii juogo náittusguoibmi dahje fuolkevuohta refereansan doppe gosa johtá. Nu addáge dát guovttebealágis fuolkevuohta viiddis vuoigatvuo[d]a vuo[d]u ovttaskas boazodoallái dahje bearrá[s]ii, muhto dás lea fas dat bealli go vállje, dalle vállje juo guhkit áigái dáid ie[s]gu[d]etlágan válljenvejola[s]vuo[d]aid gaskkas. Válljemiid vuo[d][d]un leat ekologala[s], ekonomala[s] dahje bargonávccaid dilála[s]vuo[d]at. Oktiibuot sirdásit olbmot ja bohccot dárkkistuvvon, árbejuvvon vugiin orohagaid gaskka. Dát lea fas nuppi vuorus váikkuhan nu ahte ie[s]gu[d]etlágan dássedeaddu lea doaladuvvon. Stuorát ollisvuo[d]as lea sámi fuolkevuohta hálddahan boazoguohtumiid ja valljodatvárregeavaheami.

P4.4 Geavat ja vieruiduvvamat

Siida ℅uovvu dahje ii ℅uovo vieruiduvvama ja riekteoainnu mearrádusaid. Juohke siida árvideamis vuo[d][d]uduvvá guovllu johtalanmállii mas jagiáiggiide leat ie[s]gu[d]etge guohtuneatnamat ja johtolagat. Dát orohaga juohkin jagiáiggiid mielde, ja sajusteapmi dáin duovdagiin, mearrida doaibmafriddjavuo[d]aid ja ráddjejumiid árvodássema. Árvodássen ovdanboahtá geatnegasvuo[d]aid ja vuoigatvuo[d]aid bokte mat ℅uvvot siiddaolbmuid ja gussiid. Doaibmafriddjavuo[d]at ja ráddjejumit árvodássejuvvojit dan mielde leago olmmo[s] siiddaisit vai guossi. Goas don leat siiddaolmmo[s] vai guossi, vuolgá das makkár guohtuneatnamiin eallu lea dihto áiggis ja siidda áigeguovdilis guo[d]ohan- ja johtalanmálles. Boazodoalus leat don muhtomin siiddaolmmo[s] dahje guossi, ja dasa lea vuo[d][d]un gean eallu lea masa nubbi masttai. Seammá dilli sáhttá maiddái gustot johtingeainnus, vaikko dalle gal sáhttá masttadeapmi bohciidahttit diga[s]tallama das gos ealut ledje dan áiggi. Oktasa[s] áddejupmi dan hárrái gii lea siiddaolmmo[s] vai guossi, mielddisbuktá diehttelasat dihto vuoigatvuo[d]aid ja geatnegasvuo[d]aid sidjiide geat masttadit. Johtingeainnus mearriduvvo árvodássen dilála[s]vuo[d]a vuo[d]ul omd. masttadeami oktavuo[d]as ja eará vejola[s] riidofáttáid dihte.

Go jo[d]idettiin masttadit, gustojit dihto mearit dasa goappá siidii masttai eará eallu. Guhte siida riibahii ealus? Masttaigo orru ellui mii lei ie¿as dábála[s] johtingeainnus? Dat siida mii lei orrumin, háliida deattuhit ie¿aset leat danin siidan masa eará eallu masttai, danne go das lea mearkka[s]upmi movt rátkka[s]ettiin galgá bargojuvvot. Lea dárbba[s]la[s] [s]iehtadit rátkka[s]eami. Dat siida masa eará eallu masttai, veadjá fertet vuollánit diga[s]tallamis dan hárrái gii galgá geassit bohccuidis, dalle jus nuppis lea arvat stuorát ℅ora searveealus. Áddejupmi das movt mastan dáhpáhuvai, lea dea[t]ala[s] siiddaolbmuid geatnegasvuo[d]aid ja vuoigatvuo[d]aid dáfus, dasto go ma[n][n]il galgá rátkka[s]it. Danne lea dea[t]ala[s] ℅ielggadit movt mastan dáhpáhuvai.

Jus muhtin siiddas lei orru eallu, muhto lei gáidan guhkás dábála[s] johtingeainnus, dáhttu nubbi bealli ovdandoaladit dán dea[t]ala[s] beallin mii fas ℅iehká dan ahte sii ledje ie¿a ribahan ealu. Dás ii leat sáhka orru siiddas, muhto dakkáris mii lea ealu ribahan mannat earáid johtingeidnui. Nu leage dasto dan johtti siiddas árvu ovdalii nuppi, go lea bisson ie¿as johtingeainnus. Almmatge leat earalágan masttadeamit mas ii leat ℅ielggas goabbá siida masttai goabbáige, go ii lean ie¿as guohtunbáikkiin. Dalle leat siiddat ovttadásis.

Projeavttas guorahallat maiddái ovttasbargonjuolggadusaid mat eai leat ℅adnojuvvon eatnamiid geavaheapmái, omd. geah℅adeapmi nuppi siiddas, ja ℅anadeapmi dahje rátkka[s]eapmi.

Vieruiduvvamiid momeanta lea maiddái ahte dat mannet russolaga faktisitehta ja normativitehta gaskkas, duo[d]ala[s]vuo[d]a ja ideála (jurddala[s]vuo[d]a) gaskkas. Nuppi bealis leat vieruiduvvamat laktásan duo[d]ala℅℅at gávdnojeaddji geavadiidda, ja dan seammás go geavadat fas nuppi bealis sisttisdollet etihkala[s] neavvagiid. Danne sisttisdoallá vieruiduvvan geavada válddahus ideálaid mat gullet geavadiidda. Dákkár válddáhus ii almmatge gáibit ahte buot ideálat leat geavahusas leama[s], dahje ahte vieruiduvvamat eai leat rihkkojuvvon dahje ahte eai leat nákkut boazodoalus. Válddahus háliida du[s][s]efal ovdanbuktit formáliserekeahtes njuolggadusaid mat sáhttet rihkkojuvvot ja maid alde sáhttet nákkut ℅uo¿¿ilit. Vieruiduvvamiid dulkon konkrehta dilála[s]vuo[d]aid vuo[d]ul ja konkrehta dilála[s]vuo[d]aid dulkon vieruiduvvamiid vuo[d]ul diga[s]tallojuvvo aivvestassii. Diga[s]tallan ii leat das leago siiddaolmmo[s] vai guossi dohkála[s] kategoriija, muhto gii lea guossi dahje siiddaolmmo[s] konkrehta dilála[s]vuo[d]ain. Sierramielala[s]vuohta ii leat vuostta¿ettiin daid vieruiduvvamiid hárrái mat siiddaid stivrejit, muhto siidarájiid ja rádjenákkuid hárrái, ja gean eallu masttai geasa ie[s]gu[d]etlágan dilis.

P5 Steinar Pedersen:Projeakta sámi vieruiduvvamat ja riekteoainnut– Sámi vieruiduvvan luondduburiid geavaheamis eanavuovdingildosii dárogielahemiide

P5.1 Sámi vieruiduvvanriekti dohkkehuvvui gitta 1800-logu gaskkamuttu rádjai

Dán ovdanbuktima vuolggasadjin lea ahte luondduburiid boares sámi geavaheamis dan guovllus mii dán áigái lea Finnmárkku fylka, lei ℅ielga riektevuo[d]us vieruiduvvanrievttis. Go geah℅℅at mo Sverre Tønnesen lea válddahallan siiddaid ja sámi vuoigatvuo[d]aid 1700-logu dili, de oaidnit ahte dát vuoigatvuo[d]at leat leama[s] nannosat. Tønnesen ℅állá ahte vieruiduvvanriekti lei luondduburiid geavaheami hárrái nu nanus ahte dan sáhtii veardidit eaiggádu[s][s]anrivttiin.

Dálá¿a rádjai lea olu nuppástuvvan. Báikegotteolbmuin Finnmárkkus eai leat dál báljo makkárge oktasa[s]vuoigatvuo[d]at gustojeaddji láhkamearrádusaid ja njuolggadusaid mielde. Váldoga¿aldahkan lea danne manne báikegotteolbmuid oktasa[s]vuoigatvuo[d]at mat vuo[d][d]uduvvet sámi geavaheapmái ja sámi vieruiduvvamii ja riekteoidnui eai adnojuvvon árvvus Finnmárkkus, nu mo dá¿a báikegotteolbmuid árbevirola[s] geavaheapmi lea adnojuvvon árvvus Mátta-Norggas. Doppehan lea vieruiduvvan geavaheapmái addojuvvon hámola[s] rámma ie[s]gu[d]et oktasa[s]guovlluortnegiid bokte.

Nu goh℅oduvvon eana℅ujuhuscealkámu[s] mii juridihkala℅℅at ℅állojuvvui Gávpehámmanis 1775s ii váikkuhan moktege negatiivvala℅℅at sámiid luondduburiid vieruiduvvan geavaheapmái olggobealde daid báikkiid mat mihtiduvvojedje priváhta opmodahkan. Baicca váfistii cealkámu[s] ahte árbevirola[s] geavaheapmi eana[s] muddui galggai gustot.

1820-logu gálduin gávdná ℅ielga vuo[d]u dadjat ahte ámtta báikegotteolbmuin ain ledje oktasa[s]vuoigatvuo[d]at áimmuin. Dat maksá ahte eiseválddit dan áiggi ain árvvusatne báikegotteolbmuid vieruiduvvan geavaheami. Gávdnojit maiddái doaibmagotte℅ielggadusat dán áigodagas mat evttohit addit olbmuide eaiggádu[s][s]anrievtti meahcceareálaide mat guske juohke mihtiduvvon eanagáhppálahkii.

1820-logu rájes gávdná maiddái osohahkii sea[d]us, na beanta ℅albmái℅uohcci dajahusaid Finnmárkku eatnamiid eaiggádu[s][s]anrievttála[s] dili birra. Go vel ámtta guovlluguovdasa[s] ámmátdássige [s]iittii ahte stáhta lei eatnama eaiggát doppe.

P5.2 Finnmárku – isitkeahtes guovlu

Dát govva earáhuvai jahke℅uo[d]i gaskkamuttu guvlui. 1848s dovddahii rá[d][d]ehus ja stuorradiggi vuosttas gearddi ℅ielga «teorehtala[s]» vuo[d]ustusa dasa ahte sámit Finnmárkkus eai lean oamastan eaiggádu[s][s]anrievtti eatnamii. Sámit ledje leama[s] nomádaálbmot. Danne lei gonagas/stáhta leama[s] eaiggát dolo[s] áiggi rájes. Sii geat ledje fárren sisa eaige lean [s]addan eanaeaiggádin dasgo Finnmárku lei leama[s] koloniija. Dattetge árvvusadnojuvvojedje oktasa[s]guovllu/-geavahanvuoigatvuo[d]at ain dalle.

—uo℅℅uhus ahte Finnmárkku lea dolo¿a rájes gonagas/stáhta eaiggádu[s][s]an lei álfárot ahistorjjála[s]. Dálá Finnmárkku ie[s]gu[d]etlágan guovllut eai [s]addan dánskala[s]-norgala[s] dahje norgala[s] oktojurisdik[s]uvnna (oktomearridanválddi) vuollái ovdal go 1613s, 1751s ja 1826s. Ovtta boastut lei ℅uo℅℅uhit ahte Finnmárkku sámit dábála℅℅at ledje leama[s] johtaleaddjit. Dattetge dagahii o[d][d]a vuoig[n]a johtilit ahte sámi vieruiduvvamat ja riekteoainnut adnojuvvojedje dakkárin mat eai oppa gávdnonge.

1864s julgga[s]tii rá[d][d]ehusadvokáhtta ahte Finnmárku lei leama[s] isitkeahtes guovlu gos eai gávdnon makkárge eará vuoigatvuo[d]at go stáhta vuoigatvuo[d]at, ja ahte stáhta lei ovtta ℅anakeahttá dán opmodaga geavaheamis go priváhtaolmmo[s] lei ie¿as opmodaga hárrái.

Juridihkala[s] oahppacealkka mii lei njoammumin láhkamearrádusaide, hálddahussii ja riektelágádussii, lei ahte Finnmárku lei isitkeahtes guovlu man kruvdna ie[s] lei koloniseren ja gos eai ovttasge earás lean eaiggádu[s][s]an- ja geavahanvuoigatvuo[d]at. Dán oahppacealkaga hábmemis lei diggeriektejurista Fredrik Brandt guovddá¿is. Son dat hámuhii juridihkala[s] oahppan dan dajahusa 1848s ahte stáhta lei eaiggát dolo¿a rájes. Dán gova guovddá¿is lea monografiija «Tingsretten fremstillet efter den Norske Lovgivning» (Diggeriekti ovdanbuktojuvvon Norgga láhkamearrádusaid mielde)1867s.

Muhtun jagi ovdal lei son buktán ovdan riekteteorehtala[s] modealla mas ℅ujuhii measta organala[s] ovttastussii vieruiduvvanrievtti, álbmoga , ℅állojuvvon rievtti ja stáhta gaskkas. Dát lei ovttakultuvrrat ráhkadus masa ii ℅áhkan sámi vieruiduvvanrievtti ovttastahttin dasgo sámit eai lean stáhtavuo[d][d]udeaddji álbmot.

P5.3 Sámit – almmola[s] ávvosa olggobealde

Dat mii dáhpáhuvai sámi vieruiduvvanriektevu[d][d]osiin Finnmárkkus 1800-logu gaskkamuttu rájes, albmabuktá etnosentrismma eanemustá gárgeduvvon hámis. Seammás ℅ájeha maiddái váldegaskavuo[d]aid dá¿a ja sámi álbmoga gaskkas, ja mo du[s][s]e nuppi á[s][s]eoasála℅℅a kultuvra – eanadoallu ja eanaopmodat oarje-eurohpala[s] áddejumi mielde – attii vu[d][d]osa dahkat hámola¿¿an luondduburiid vieruiduvvanrievttála[s] geavaheami.

Sámi vieruiduvvamat ja riekteoainnut eai dohkken [s]at dan rájes almmola[s] ávvosii. Vaikko vel mu[d]ui láhkamearrádusoktavuo[d]ain deattuhuvvo sakka ahte vieruiduvvanrievttála[s] dilála[s]vuo[d]at galget mearriduvvot láhkan, de gustui dát almmatge du[s][s]e dá¿a vieruiduvvamiidda – máttadá¿a boanddaid oktasa[s]vuoigatvuo[d]aid ja dakkáriid váfisteapmái. Sámi guovlluin davvin [s]iittii stáhta ahte liv℅℅ii gávdnon makkárge vieruiduvvanriekti. Áidna spiehkastat lei ahte boazodoallu oa℅℅ui muhtun lágan suodjalusa ealáhusdoaibmasis.

Dá¿a stáhtaorgánat, maidda sámiin ii lean gu[d]ege lágan váikkuhanfápmu, mero[s]talle mii lei eaiggádu[s][s]anrievtti vuo[d][d]un, dahje mii dárbba[s]uvvui juos luondduburiid vieruiduvvan geavaheapmi galggai oa¿¿ut láhkamearrádusla[s] suodjalusa.

Lunddola[s] ga¿aldat lea manne sámit dikte dán dáhpáhuvvat almmá vuosttalkeahttá. Vástádus lea ahte 1800-logus, dalle go dán politihkkii dahkkojuvvui álgga, duo[d]ala[s]vuo[d]as ii gávdnon makkárge doaibmi gaskaoapmi man bokte sámi veahkadat liv℅℅ii gulahallan singuin geat stivrejedje. Badjelii ledje kultuvrrala[s] áidosat menddo alladat. Giellaváttisvuo[d]at, ℅álahisvuohta, váileva[s] dovddiidus byrokráhtala[s] ja politihkala[s] vuogádagain, ja velá dá¿a rasisma, dahke veadjemeahttumin joavdat gosage dahje guldaluvvot. Eiseválddit atne sámi ja ja kvena unnitlohkoovddastusa gielddastivrrain ℅ájeheamen ahte namahuvvon joavkkut ledje dohkkehan dá¿a náli vuoi[n][n]a[s][s]attola[s] badjelfámola[s]vuo[d]a.

P5.4 Finnmárku kolonisereneanan

Finnmárkui ℅ágai oassi veahkadagas mii lei [s]addan liiggás máddin. Davvi guovlu lei molssaeaktun Amerihkái.

Danne sáhttá maiddái leama[s] ávnnasla[s] dárbu julgga[s]tit ahte báikkála[s] geavahanvieruiduvvamat eai gávdnon. Dainna lágiin sáhtii ráhkadit spáitilis hálddahusvuogádaga mii sáhtii lean mielde láh℅imin dilála[s]vuo[d]aid nu ahte nu eatnat dá¿at go vejola[s] sáhtte ásaiduvvat Finnmárkui. Dalle sis ledje ásaiduvvanvejola[s]vuo[d]at almmá hehttejuvvokeahttá báikkála[s] vuoigatvuo[d]aáidosiin.

Nuppi lahkis 1800-logus gielai dát oktii dáruiduhttinpolitihkain. Má[n]ga koloniserendoaibmabiju biddjojuvvojedje fápmui. Dáid veagas o¿¿o dá¿a sisafárrejeaddjit ovdduid ja ruhtavehkiid vai ásaiduvve Finnmárkui. Sii galge leat vuostedeattan «amas álbmot℅earddaid» – sámiid ja kvenaid – vuostá. Dát politihkka jotkojuvvui gitta nuppi máilmmesoa[d]i rádjai. Eatnamiid juohkin maid stáhta 1800-logu gaskkamuttu rájes ℅uo℅℅uhii ie¿as eaiggádu[s][s]at go álelassii ledje leama[s] isitkeahttá, [s]attai dál gaskaoapmin ráhkadit «dá¿a» Finnmárkku.

Dán áigebajis [s]attai maiddái ideologiija dá¿a arala[s] ja germánala[s] náli badjelfámola[s]vuo[d]a birra eará álbmotjoavkkuid ektui eanet ja eanet mihtilmassan. Dán klimáhtas de válganedje sámi vieruiduvvanriektevu[d][d]osa várra iktileamos olggu[s]tandoaibmabijut. Dát ledje eanaláhka ja eanavuovdinnjuolggadusat 1902. Dat gilde eatnama vuovdimis earáide go dárogielala℅℅aide. Hámola℅℅at ledje dát mearrádusat fámus gitta 1965 rádjai.

P5.5 Veahkadatgaskavuo[d]at earáhuvvet ollásit

Stáhta dihtomielala[s] veahkadatpolitihka gea¿il jorgaluvvojedje demográfala[s] ja etnala[s] gaskavuo[d]ait áibbas oaivvi ala Finnmárkkus 1800-logu mielde. Earáhuhttimat ledje erenoamá[s] ℅ielgasat jahke℅uo[d]i gaskkamuttu rájes.

1835 rájes 1900 rádjai golmmaduppalastojuvvui veahkadat – vuollái 11000 ássi rájes masá 33000 ássi rádjai. Iige du[s][s]e veahkadat laskan má[d]oheamet, muhto etnala[s] joavkkuid gorála[s] vuoibmegaskavuohta nuppástuvai gáfadit.

Etnala[s] dá¿aid lohku lassánii masá vi[d]ain gerddiin, birrasiid 3800 rájes 18000 rádjai. Kvenat ja o[d][d]a suopmela[s] sisafárrejeaddjit golmmaduppalaste loguset, lagabui 1700 rájes 1845s 5000–6000 rádjai 1900s. Sámi veahkadat fas gárgeduvai oalle normálala℅℅at, ja lassánii 6000–7000 rájes 1835s [s]iega 9500 rádjai 1900s. Jahke℅uo[d]i gaskkamuttus eai leange [s]at sámit ámtta eanetlohkoálbmot.

P5.6 Dá¿a na[s]uvdna- ja identitehttahuksen lei negatiivvala[s] sámiide

Go galgá ℅ilget mo dá¿a eanetlohkoálbmot sáhtii sihkastit nuppi álbmoga – sámiid – riektevu[d][d]osa oktasa[s] eanaguovllus eret, de ferte geah℅adit dá¿a ja sámi álbmoga gaskavuo[d]a guhkit perspektiivvas. Norgga o[d][d]a stáhtarievttála[s] dilli gorála[s] ieh℅anasvuo[d]a olis 1814s orru ℅almmusteamen dea[t]ala[s] nuppástusa.

Dassá¿ii lei Norga leama[s] Danmárkku vuollása[s] dahje hámola[s] oassi njeallje ℅uo[d]i jagi. Dán áigodagas illá gávdnui mihkkege ávnnasla[s] sisdoaluid doahpagis Norga. Gávpehámmanis go geah℅ai, de ii áican báljo makkárge kvalitatiiva erohusa dá¿ain ja sámiin. Dat ledje guokte joavkku má[n]gga álbmotjoavkkus dánska váldegottis. Hálddahusla[s] oktavuo[d]as ledje sii oalle muddui sihke prinsihpas ja geavadis dásseárvosa℅℅at. Earret eará ledje sámiin sin ie¿aset leansmánnit, ja sámit mákse sin ie¿aset sámevearu etnala[s] vu[d][d]osa alde. Finnmárkku dá¿at ledje máksán dá¿avearuset dassá¿ii go ℅ovdojuvvojedje vearus 1600-logu loahpas.

Dánska stáhta rájáid siskkabealde ledje sámit ja dá¿at dainna lágiin prinsihpas guokte bo[d]us ja dásseárvosa[s] nationalitehta. Dát nannejuvvui erenoamá[s] ℅ielgasit 1700-logu gaskkamuttus. Norgga ja Ruo[t]a gaskasa[s] rádjageassima olis deattastuvvui oainnat ahte fertejedje ásahuvvot ortnegat mat sáhtte seailluhit «den Lappiske Nation» (sámi na[s]uvnna).

Rádjasoahpamu[s]a lasáhusain, nu goh℅oduvvon Lappekodisillain, váfistuvvui ahte sámit geat dan dárbba[s]edje, galge beassat geavahit eatnamiid ja ℅áziid guktuid bealde rájá. Dasto ásahuvvui mearkka[s]ahtti sámi oamehálddahus earret eará sámi leansmánneortnega joatkima bokte. Ásahuvvui maiddái siskkáldas sámi duopmostuollu ja mearriduvvui sámi ovddasteapmi dábála[s] duopmostuollovuogádaga gielddariektedássái – go nuppi riikka sápmela[s] lei dikki ovddas.

Ovdal 1814 ii dahkan dat olus váttisvuo[d]aid ahte dánska stáhta árvvusanii sámiid sierra álbmogin ovtta dásis eará álbmogiiguin ie¿as rájáid siskkabealde. Dan bokte árvvusanii maiddái sámi vieruiduvvamiid ja riekteoainnuid.

Dát earáhuvai sakkarat 1800-logu mielde go dá¿at galge huksegoahtit sierra na[s]uvnnala[s] identitehta ja sajustit ie¿aset máilbmái ránnjáálbmogiid – vuosttamu¿¿an ruo[t][t]ela℅℅aid ja dánskala℅℅aid – ektui. Dá¿at galge ráhkadit dá¿a identitehta ja hukset dá¿a na[s]uvnna ja stáhta.

Dá¿a na[s]uvdna- ja identitehttahuksen ma[n][n]á 1814 – dá¿a nationalismma bohciideapmi – leat dea[t]ala[s] momeanttat go olmmo[s] galgá ℅ilget sámi vieruiduvvamiid ja riekteoainnuid olggu[s]teami. Sámi veahkadat ja sámi kultuvra lei viiddisis áddejumis [s]addan kvalitatiivvala℅℅at eará dillái dá¿a stivrejumi vuolde ma[n][n]á 1814 go ovdde[s] dánska stivrejumi vuolde.

Na[s]uvnnala[s]stáhta – okta álbmot, okta stáhta – ii lean veahá[s]ge ovdun sámiide. Dát jurdda dagai ahte Norgga politihkka da[d]istaga ráhkadahttojuvvui dakkárin ahte oktageardánis ja olbmuidvuo[d]akeahtes sámi kultuvra galggai jávkaduvvot.

P5.7 Koloniijarievttála[s] teoriijatgo?

Olmmo[s] ferte almmatge maiddái jearrat ledjego doppe eará terorehtala[s] ovdehusat vuo[d]usin go stáhta gasku 1800-logu julgga[s]tii ahte Finnmárkkus ii gávdnon makkárge riektevuo[d]us dolo¿a rájes. Leigo ovdamearkka dihtii koloniijarievttála[s] prinsihpain ja teoriijain makkárge váikkuhanfápmu sámi vieuriduvvanriektevu[d][d]osa olggu[s]teapmái?

Dát lea uhccán sága[s]ku[s][s]ojuvvon riektehistorjjála[s] dahje riekteteorehtala[s] bargguin Norggas. Dát lea oalle hirpmástuhtti dasgo Finnmárkku koloniijastáhtus 1848s han adnojuvvui oassin boares gonagasla[s] dahje stáhtala[s] eaiggádu[s][s]anvuoigatvuo[d]a ákkastallamis.

Sámi vuoigatvuo[d]alávdegotti vuosttas oasseárvalusas 1984s boahtá ovdan ahte lei eahpedábála[s] ahte koloniijaváldi dagai álgoássiid nammejahkii rivttiidhaga sin ie¿aset guovlluin. Áidna mearkka[s]ahtti ovdamearka masa ℅ujuha lea Austrália. Doppe ii ℅uvvojuvvon dábála[s] brihtala[s] vuohki, man mielde dahkkojuvvojedje [s]iehtadusat koloniijaid báikkála[s] veahkadagaiguin. Austrália hárrái mearridii London 1700-logu loahpas ahte álgoássiin eai atnán leamen eai territoriála eaige priváhtarievttála[s] vuoigatvuo[d]at.

Stáhta mero[s]tallan Finnmárkku isitkeahtes guovlun ja dáhpáhus mii lea brihtala[s] koloniijarievtti stuorra spiehkastat, namalassii Stuorra-Británnia mearrádus ahte Austrália lei terra nullius – isitkeahtes eana, leat oalle ovttaláganat.

Ga¿aldat lea nappo sáhttágo norgala[s] dáhpáhus geh℅℅ojuvvot viidábut ja várra vuosttamu℅℅at brihtala℅℅aid oaivadan koloniijaid oamastallanoahpa ollái. Leaigo dát mii bo[d]ii albma 1848s go Rá[d][d]ehus árvalusastis Stuorradiggái nannii ahte Finnmárku lei leama[s] koloniija?

Orru leamen ℅ielggas ahte go guoskeva[s] stáhtat atnet doahpaga terra nullius dahje isitkeahtes guovlu, de gávdná olmmo[s] mearkka[s]ahtti prinsihpala[s] ovttaláganvuo[d]aid Austrália aborigiinnaid ja Norgga – dán oktavuo[d]as Finnmárkku – sámiid riektedilála[s]vuo[d]aid dáfus.

Oktasa[s] vuolggasadji lea ahte ovdal go dát guokte stáhta ásaheigga ie¿aska dievasválddála[s]vuo[d]a guoskeva[s] guovlluid badjel, de ledje olbmot ássan doppe áiggiid guhkkodahkii. Finnmárkkus ledje olbmot ássan badjel 10000 jagi, ja sámit sáhttet guorrat historjjáset 2000–3000 jagi ma[n]ás áiggis.

Go Stuorra-Británnia mearridii Austrália terra nulliusan, de lei dat vuo[d][d]uduvvon ovdehussii ahte doppe ásse du[s][s]e olbmot geat ledje nu álggala℅℅at ahte sis eai lean makkárge servodatvuogádagat eaige riekteprinsihpat maid liv℅℅ii dárbba[s]an vuhtiiváldit. Duo[d]ala[s] ga¿aldat lea ledjego dákkár prinsihpat cuohkkin go dá¿at juogustedje Finnmárkku isitkeahtes guovlun.

P5.8 Eanet dutkan dárbba[s]uvvo

Dáinna ℅állosiin in vikka vástidit daid eatnat ga¿aldagaid mat ℅atnasit dasa ahte stáhta 1800-logus nannii ahte ii gávdnon gu[d]egelágan sámi vieruiduvvanriektevuo[d]us Finnmárkkus. Baicca gea¿idan muhtun ℅uolbmabidjamiid maiguin sea[d]á[s]ii leat áigeguovdil bargat ain ovddasguvlui juos háliida ℅iek[n]aleappot oahppat makkár lei gávnnadeapmi gaskal sámi vieruiduvvanrievtti ja riektoainnu ja dan áddejumi ahte stáhtas ja eanetlohkoálbmogis lei eaiggádu[s][s]an- ja geavahanriekti areálaide ja luondduburiide.

Makkár riekteteorehtala[s] ovdehusat ledje vuo[d][d]un dasa go eanariekteoktavuo[d]as mero[s]tallojuvvui Finnmárku isitkeahtes guovlun? Ledjego oaivadussan dakkár jurdihkala[s] teoriijat mat mero[s]tallet dihto eamiálbmotjoavkkuid nu álggala¿¿an ja oktageardánin ahte dain eai atnán leamen gu[d]egelágan vieruiduvvamiid ja servodatortnegiid main dárbba[s]ii atnit deastta?

P6 Elina Helander:Sámi riekteoainnut – Oktiigeassu ja loahppaárvalusat

Deanu gielddas lean mun guorahallan sámiid areála- ja valljodatvárregeavaheami ja dasa gulli riekteoainnuid sámi árbevieruid vuo[d]ul. Ovdalis guorahallamat ℅ájehit ahte sámit ledje guhkes áiggi áidna olbmot geat geavahedje ie¿aset ássanguovlluid valljodatváriid. Dainna leage ie[s]gu[d]etlágan valljodatváriid ja eatnamiid guhkes áiggi geavaheapmi duo[d]a[s]tuvvon. Dán áiggi dilála[s]vuo[d]at leat almmatge veahá[s] eahpe℅ielgasat ja danne lean mun gidden fuopmá[s]umi gustojeaddji riekteoainnuide. Mun lean materiála ℅ohkken muhtun smávit báikegottiin (Sirpmás, Fanasgiettis, Hilláguras ja Horpmás ja daiggo lahkosiin). Mun lean erenoamá¿it geah℅adan rievssatbivddu, lubmema, jávrebivddu, luossabivddu Deanus ja boazodoalu. Mu áigumu[s] lei geah℅adit á[s][s]iid báikkála[s] sámiid oaidninbealis, dat mearkka[s]a, nu mo sii áddejit eallimeaset.

Sámit leat álelassii lotnolasat geavahan ie[s]gu[d]etlágan valljodatváriid birgejupmái. Dat valljodatvárit, maid gilit/bearra[s]at árbevirola℅℅at leat ávkin atnán lagasbáikkiin, atnet báikegoddela℅℅at gullat báikegotti olbmuide. Dat meahcásteamit maid mun guorahallen, lea rievssatbivdu gárdumiin, luome℅oaggin ja jávreguollebivdu. Guorahallojuvvon guovlluin leat sámiin ovdde[s] áiggi leama[s] sierra njuolggadusat ja norpmat mo valljodatváriid ja guovlluid galgá geavahit . Dát norpmat adnojuvvojit velá dálge. Sámit leat juogadan meahcceguovlluid, nu ahte dihto guovllu olbmot geavahit mearriduvvon eanaosiid. Ovdamearkka dihtii leat Fanasgietti olbmuin dihto valljodatvárreguovllut. Juohke gilis leat ie[s]gu[d]et bearra[s]is/olbmos sin/su ie¿aset valljodatvárreguovllut maid atnet ávkin. Giliid ie[s]gu[d]et ávkeatninguovllut sáhttet muhtun muddui leat ovttahat guovllut.

Olbmot, geaid sáhkkehallen, muitalit ahte sii álggos gárdot ie¿aset bivdoguovlluin, dat mearkka[s]a, dain guovlluin maid maiddái sin váhnemat atne ávkin. Loddevallji ja gos lottit gávdnojit rievddada jagis jahkái. Go gárdu muhtun guovllus, sáhttá rievssatlohku fáhkkestaga unnut. Muhtun oassi sirdá eara sadjái ja muhtumat girdet eará guovlluide. Servodagat maiddái nuppástuvvet. Muhtun sámit heitet bivdduin ja nu jávket muhtun bivdit lunddola℅℅at. Ja eará bero[s]tusat bohtet guovlluide. Bivdit heivehit ie¿aset rievddalmas dillái ja viiddidit guovlluset, gávdnet alcceset eará sajiid, dahje mannet eará guovlluide. Go dássedit lea doaimmas, de ℅ájeha eará bivdiide ahte dát gárduneatnamat gullet sutnje. Eará bivdit dihtet maiddái ahte dán bearra[s]is lea vieruiduvvan dáhpi dán ja dán guovllus bivdit. Lea dábála[s] ahte dán guovllus lea goahti dahje barta, mii maiddái ℅almmusta ahte guovlu gullá dihto bearra[s]ii dahje olbmui.

Muhtun gean sáhkehallan ℅ilgii:

«Sámiin leat vásedin rievssatbivdobáikkit. Mii mannat vásedin sajiide. Mun in mana daidda báikkiide mat gullet Hillágurrii. Mu eatnamat leat dáppe.»

Rievssatbivdoguovllut eai leat gitta du[s][s]efal olbmo áigumu[s]a, mearrádusaid ja hutkama mielde. Dálkkádagat ja biekkat, eatnanhápmi ja rievssahiid dábit leat mearrideaddjin. Má[n]gii lea joavdelas ja unnán heivvola[s] oppanassiige dárkilit hutkat barggu. Muhto veahá[s] gal dárbba[s]a almmatge plánet, mas lea eaktun ahte sáhttá muohtaskohteriin dahje ℅uoigga mannat iskamin gos rievssahat leat. Olmmo[s] manná ie¿as bivdoguovlluide guoradit lottiid/dahje guldalit rievssahiid skeaikima. Dát gáibida ahte don leat bivdoguovlluid lahkosiin olles áiggi.

Luome℅oaggimii leat prinsihpas seammalágan mearrádusat go eará doaimmaide. Ollugat muitalit ie¿aset lubmet guovlluin gos ovdal leat lubmen. Nuorat buolva oahppá biebmolasi háhkanvieruid váhnemiin ja eará fulkkiin, nu maiddái buot eará doaimmaid. Informánttaid luome℅oagginbáikkit leat ie¿aset gilis siskkáldasat. Muhtun informánta duo[d]a[s]tii go dajai ná:

«Min guovlu lea Jeakka[s] ja Fanasskáidi. Máskevárri gullá Hillágurrii ja earáide doppe.»

Muorje℅oaggimis eai almmatge leat norbmaoainnut nu geatnegahtti go eará ealáhusdoaimmain. Sámi jurdda[s]anvuogis lea dábála[s] ipmárdus ahte ii sáhte ráhkadit áibbas ℅avgadis njuolggadusaid go lea sáhka valljodatváriid ávkin atnimis. Muorje[s]addu rievddada jagis jahkái, ja dat mielddisbuktá ee. ahte olmmo[s] ℅oaggá murjjiid doppe gos dat gávdnojit. Juos mahká Sirpmás lea vánis luomi, sáhttet sirpmála℅℅at omd. mannat Fanasgietti jekkiide ℅oaggit. Stuorra luomebalssain gávnnadit ie[s]gu[d]etge gili sámit. Ovdal go ledje unnán olbmot jekkiin, dalle eai boahtán nu lahka nuppiid luomebáikkiid. Lagamus jeakkit (mat ledje orrunbáikki lahkosis) galge várrejuvvot boarráset olbmuide ja mánáide. Váldosa℅℅at lei vierrun ℅oaggit lagamus jekkiid álggos, dahje guovlluid gos muorjjit ládde ovddemu[s]. Dán váikkuhit diehttelasas dálkkit.

Ovdde[s] áiggi ledje bearra[s]iin sin sierra guollebáikkit, mat ledje ie¿aset gili valljodatvárreguovllu siskkabealde. Juos dárbba[s]ii bivdit jávrris mii gulai earáide, bivdojuvvui lohpi dasa gulleva[s] bearra[s]is. Velá dálge doahttalit olbmot gaskaneaset báikegottiin guhtet guimmiideaset guollebáikkiid. Riektegeavaheapmi bisuhuvvo go aivvestassii geavaha dihto báikki ja ℅almmusta dán earáide. —almmusteapmi dáhpáhuvvá omd. go hukse bartta/goa[d]i.

Muhtun muitalii ná:

«Mun in bahkke earáid báikkiide. Mun lean oahpahuvvon dárkot. Mus lea barta jávregáttis. Eai leat gallis geat bohtet dohko bivdit. Sii dihtet mun bivddán dan jávrri ja danne han eai boa[d]ege dohko.»

Dál leat njuolggadusat mat ráddjejit sáibmalogu nu ahte galget golbma sáimma olbmo nammii. Ollugat muitalit ahte ii gánnát mannat guhkás meahccái golmmain sáimmain. Dán gea¿il dáhpáhuvai ahte muhtun jávrrit, gos árbevirola℅℅at bivde, eai leat [s]at anus.

Sámi vuogádaga lá[s]madis heivehanmuni dihtii, sáhtii ovtto juoidá gávdnat biebmolassin ovdde[s] áiggi, go olbmot atne ávkin ie[s]gu[d]etlágan valljodatváriid ie[s]gu[d]etlágan geográfala[s] guovlluin, eaige lean stuorraservodaga ráddjejumit. 1970-jagiid rájes leat olbmot eará báikkiin oktila℅℅at laskan sámi árbevirola[s] valljodatvárreguovlluide meahcis. Nu dovde báikkála[s] olbmot ie¿aset bággejuvvon gáidat guovlluide guhkkelis eret ovdde[s] árbevirola[s] valljodatvárreguovlluid. Lagamus valljodatvárreguovllut ja gosa geaidnu dahje bálggis manná, dohko olahit olggobeali olbmot hui álkit. Báikegotti olbmot fertejit mannat guhkkelii ja seammás sin beassan gár¿¿iduvvo norgga láhkaásahusaid bokte dahje eiseválddiid bearráigeah℅us go gozihit mo sii ellet.

Go olggobeali olbmot bohtet guovlluide doaimmaideasetguin, hedjona báikkála[s] veahkadaga vejola[s]vuohta bargat árbevirola[s] ealáhusvugiid sin birgejumi oassin. Olggobeali olbmuin leat eará oainnut ja vierut das mo ávkin atnit meahccevalljodatváriid. Sin luondduáddejupmi lea earalágan. Olggobeali olbmot eai die[d]e eaige doahttal báikkála[s] vieruiduvvamiid. Báikkála[s] olbmot dárbba[s]it dan maid meahcci addá. Luondduvalljodatvárit addet birgejumi. Ollugat oaivvildit ahte boahtte áiggis eai leat [s]at vejola[s]vuo[d]at oahpahit sámi mánáide kultuvrrala[s] gálggaid. Dát fas nuppi vuoru gáidada sámi mánáid da[d]istaga eret luonddus, luonddu árbevirola[s] ávkingeavaheamis ja dain báikkiin mat áddejuvvojit gullát sámiide/dihto sogaide. Sii eai [s]at dovdda sámi norpmaid.

Jagi 1977 mohtorjohtalusláhka lea garrasit moitojuvvon. Dat gár¿¿ida meahcis vánddardeami mii fas váikkuha ie[s]gu[d]et láhkai. Adnojuvvo váttisin lobi oa¿¿ut mohtorfievrruiguin vánddardit meahcis. Lobiohcamiid gie[d]ahallan gáibida ollu ℅oahkkimastima ja barggu. Oaivvilduvvo maiddái ahte guoskeva[s] láhka ja láhkaásahusat hehttejit beassama ie¿as guvlui ja bartta dahje goa[d]i lusa.

Ollu informánttat oaivvildit eiseválddiid bearráigeah℅℅u oktan háldda[s]anvugiiguin eai vuhtiiváldde sámi kultuvrrala[s] vieruid. Sámit oaivvildit omd. ahte ii leat vuogas ma[n]álgihtii almmuhit bienasta bitnii ie¿as doaimmaid. Dát sáhttá unohasat váikkuhit olbmo lihku meahcceávkkásteami oktavuo[d]as. Sámiin leat sin ie¿aset vuogit gulahallat ja die[d]uid gaskkustit. Ii galgga[s]ii muitaladdat bienasta bitnii bargguidis birra juos dat eai ovddit sámi oktavuo[d]aid.

Luossabivdu Deanus ásahallojuvvo ℅uovvova[s] lágaid bokte: Láhka Guolástusvuoigatvuo[d]a birra Deanu℅ázádagas Finnmárkku ámttas geassemánnu 23. 1988 (Lov om Retten til Fiskeri i Tanavassdraget i Finnmarkens Amt (23. juni 1988)) ja Gonagasla[s] resolu[s]uvdna cuo[n]ománu 1. 1911. Jagi 1888 lágat ásahallet gii beassá bivdit deanus ja jagi 1911 resolu[s]uvdna mero[s]tallá fas guolástanvugiid jna. Luossareiveeaiggádat besset bivdit juohkelágan vugiiguin mat gustojeaddji lága ja láhkaásahusaid vuo[d]ul leat lobála℅℅at. Buo[d][d]u ja golgadeapmi leat dábála℅℅amus bivdovuogit luossareiveeaiggádiidda dan guovllus gos guorahallan dahkkojuvvui. Prinsihpas leat guokte lobála[s] luossabivdovuogi: Fierbmun ja oaggun. Ovdal go eai lean mohtorfatnasat, lei heivvola[s] mannat muhtun miillaid bajás deatnoráigge ja bivdit ie¿as sierra bivdobáikkiin dan gaskkas. Ledje dalle ja leat dál dihto njuolggadusat dáid hárrái.

Luossabivdu lea ollu sámiide sihke kultuvrrala[s] ja sosiála doaibma ja addá dasa lassin ekonomala[s] ovdduid. Lea dea[t]ala[s] ℅uovvut sámi guolástannjuolggadusaid. Go ℅uovvu sámi vieruiduvvama ja njuolggadusaid, ovddida sámi oktavuo[d]aid ja kultuvrrala[s] ortnegiid ja struktuvrra. Go olmmo[s] lea sámi servodaga miellahttun, lea geatnegasvuohta eará miellahtuid hárrái. Olbmos leat erenoamá[s] geatnegasvuo[d]at váhnemiidda ja sohkii. Sámi oaidninbealis galgá eallit veahkkálaga ja soabala[s]vuo[d]as. Dán vuo[d]ul leage lunddola[s] ahte olmmo[s] ii ollásii ℅uovo buot norgga lágaid ja láhkaásahusaid. Juos hui dárkilit ℅uovvu norgga norpmaid ja njuolggadusaid, lea balahahtti rihkkut sámi njuolggadusaid.

Olbmos gávdno juogalágan jierpmála[s]vuohta dasa mo luondu doaibmá. Ovdal leat olbmot earuhan gi[d][d]a-, geasse-, ja ℅ak℅agolgadanbáikkiid. Dát báikkit sáhtte leat oalle guhkkálaga. Árbevierru lea mearridan guollebivdosajiid. Dasa lassin váikkuhit ie[s]gu[d]etlágan bealit, ee. makkár lea bivdosaji kvalitehtta, mii fas váikkuhuvvo ℅áhcemearis, makkár bodni lea, mo jiek[n]a lihkká, leago ℅oaskkis jna. Norgga lágaid vuo[d]ul fas lea mearri golgadit dan bivdoavádagas (sonas) gosa gullá. Ii galgga ie[s]gie[d]al fierbmut guovlluin mat gullet earáide.

Jagi 1911-resolu[s]uvnna § 5 vuo[d]ul galgá deanu juohkit guolástanavádagaide (sonaide). Njuolggadusa mielde galgá buo[d][d]ut dan avádagas gosa gullá ja golgadit du[s][s]efal doppe. Ovdal 1937 sáhtii golgadit rastá bivdoavádagaid. Buo[d][d]u ceggejuvvo dohko gos maiddái váhnemiin lei buo[d][d]u, muhto buo[d][d]osadji galgá ain leat buorre. Dálá áiggis háliidit ollugat buo[d][d]osaji ruovttu lahka, eandalii juos árbevirola[s] bivdobáiki ii leat nu buorre, dahje gullá dál earáide/eará avádahkii. Gi[d][d]adulvi, ℅oaskimat, ℅ávdáseamit ja dakkárat eai buvtte buori, ja sáhttet bilidit buo[d][d]osaji oanehis boddii dahje agibeaivái.

Muhtun avádagain eai leat golgadansajit eaige buo[d][d]osajit. Dalle ℅uovvu olmmo[s] vieruiduvvan sámi njuolggadusaid ja ohcala eará avádagaide. Nu leage árbevierrun golgadit dakkár sajiin gos dan sáhttá dahkat, muhto almmatge dakkár sajis gos lea vejola[s] bivdosadji bearra[s]ii dahje gillái. Ollugat ℅ilgejit dán ℅uovvova[s] jurdda[s]anvugiin:

«Olbmot sáhttet soahpat gaskaneaset golgadit eará sonain. Go olbmot leat buorit verdde¿at, manná bures. Mun lean maiddái bivdán earáid sonain. Dat lea doaibman bures. Ovtta sajis sáhttá unnán ℅áhci, ja nuppi sajis fas ollu. Juos mu sona lea ollu ℅ázis, de sáhtán eará guvlui mannat.»

Informánttaid muitalusaid vuo[d]ul sáhttá jearrat leatgo norgga lágat ja daid heiveheapmi cuvkemin árbevirola[s] sámi kultuvrra guovddá[s] osiid. Stáhta ja lágat leat oktii℅adnojuvvon. Eurohpala[s] stáhta modealla mihtilmasvuohta lea ahte lea eanaguovlluide sierra vuoigatvuohta ja hierárkala[s] guovddu[s]tuvvon válddála[s]vuohta. Lágain sáhttá bearráigeah℅℅at joavkkuid maid háliida mearridit. Vai sáhttá ovdánit, ferte stáhta ℅a[d]ahit ie¿as dievasválddála[s]vuo[d]a ja dat mearkka[s]a bearráigeah℅u guovlluid ja álbmotjoavkkuid badjel.

Sámi vuoigatvuo[d]alávdegotti barggu oktavuo[d]as lea dáhttu ie[s]gu[d]etlágan diskursiiva metodaiguin geah℅adit lágaid mat gusket sámiide. Lea miellagiddeva[s] fuomá[s]it mo sámit leat leama[s] koloniála dilis Norgga vuolde. Vieris lágaid sisafievrrideapmi lea oassin dán dilis. Koloniálaváldi sajáiduhttá fámu ee. dan bokte go ásaha lágaid.

Doaba «bealle-ie[s]mearrideaddji sosiála gieddi» (semi-autonomous social field) lea muhtun sajiin [s]addan vuohkin sajustit lágaid ja daid mearkka[s]umi dihto servodagas oktan á[s][s]i empirala[s] dutkamiin. Mu materiálas boahtá ovdan ahte guoskeva[s] norgga lágaid lea leama[s] veahá váttis oa¿¿ut gustot vaikko ledje (norgga) normatiiva njuolggadusat ja doaibmeva[s] hálddahus oktan bearráigeah℅uin ja hálddahemiin man bokte ℅a[d]aha lágaid. Sámi rievttála[s] norpmat leat sajáiduvvan sámi kultuvrrala[s] ja sosiála birrasis. Dása gullá ahte sámit leat okta álbmot mas guhká lei oktavuohta lundui. Sidjiide mearkka[s]a eallin vuostta¿ettiin eallit báikkála℅℅at. Báikkála℅℅at orrut muhtun báikkis mearkka[s]a dan ahte olmmo[s] lea dakkár dilis ahte diehtá ja ádde ie¿as báikkiid. Árgabeaivvi eallimis dahkkojuvvo bargu, sosiála gaskavuo[d]at ja gulahallan ℅almmát nuppiiguin. Olmmo[s]la[s] gaskavuo[d]at leat árgabeaivvi eallimis hui guovddá¿is.

Báikkála[s] servodaga miellahttun ℅uvvot sámit báikkála[s] njuolggadusat ja vieruiduvvamiid ja dovdet alddeset leamen geatnegasvuo[d]a fulkkiide, bargoguimmiide ja eará servodatmiellahtuide. Sámit leat guhká ássan dain guovlluin gos sii dál leat. Sin servodat ja kultuvra lea mannan rievdamiid ℅a[d]a, muhto liikká leat ollu árbevierut ain seailumin. Ollu árbevierut leat ℅adnojuvvon dihto báikkiide gos bargojuvvojit dihto barggut.

Muhtun dutkanbirrasat ákkastallet ahte sajustus (lokalitehtta) gosa láhka biddjojuvvo, lea bealleie[s]mearrideaddji birrasiin dihto servodagas. Dákkár «birrasat» leat nu mo sosiála gieddi (fealta) mii ráhkadi[s]goahtá ja heivehi[s]goahtá ie¿as norpmaid ja njuolggadusaid. Dát mielddisbuktá ahte olggobeali lágat ja njuolggadusat illá doahttaluvvojit birrasis. Danne go das han leat juo dievva norpmat.

Boazodoalu dáfus siskkilda mu materiála boazodolliid geat johtet Olggut —orga[s]ii Nuorta-Finnmárkui geassejagis, namalassii boazoorohat nr. 9. Boazodoalu suodjala ja stivre sierra láhka. Boazodoallu ja dan eanageavaheapmi vuo[d][d]uduvvá vieruiduvvamii ja vieruiduvvanriektái. Riekti bargat boazodoaluin lea geavahanriekti.

Boazodoalloservodaga valljodatvárregeavaheapmi dahkkojuvvui buori muddui bearra[s]a ja siidda olis. Boazodolliin leat siiddat – ovdal nu mo dálge – ja dasto juogadit orohaga guohtumiid gaskaneaset. Boazodoalu sámi kultuvrrala[s] olggosbuktinvuogi lea ilá váttis sirdit dá¿a jurdda[s]anvuohkái. Muhto sámiid ie¿aset áddejupmi addá dulkonvuogi man bokte lea boazodoalu logala[s]vuo[d]a vejola[s] áddet maiddái olggobeali olbmuide. Okta vuohki lahkanit fáddái lea geah℅℅at oppala℅℅at. Jagiáiggit ℅ilgejit makkár barggut leat goasge jagis, gos, goas, geat ja manne. Boazodoallit gohkkejit ealuset ie[s]gu[d]etge jagiáiggiid dainna lágiin ahte boahtá ekonomala[s] ávkin. Sáhtá[s]ii dadjat ahte dat eatnamat mat bohccui leat mávssola℅℅at, leat maiddái mávssola℅℅at boazodoallái. Olbmot ℅uvvot bohcco ma[n]is dan meanuid ja guohtundábiid vuo[d]ul. Siida lea maiddái dan seammás olbmuid, bohccuid ja guohtuneatnamiid gaskavuohta.

Siiddastallamis leat siiddat sierralaga dahje eambbogat ovtta siiddas dihto orohagas mii maid ovdal lea leama[s] iegu[d]esge anus. Nu ℅ájehit siiddat ahte sii doahttalit nuppiid siiddaid guohtuneatnamiid. Muhtun nuorra informánta duo[d]a[s]tii dán go ℅ilgii ná:

«Ii sáhte summal johtit earáid guohtuneatnamiidda. Dan mii gal ℅uovvut. Mis ii leat vierrun johtit earáid eatnamiidda, omd. eat mana Ánddir-siidda eatnamiidda. Dát njuolggadusat eai leat ℅állojuvvon gosage báhpáriidda. Muhto dán lea gullan álo. Boazobarggus muitaluvvo dáid birra. Dalle oahppá diehtit, geat leat guo[d]ohan dihto guovlluid. Liv℅℅ii hui ima[s] juos jo[d]a[s]in guovlluide gos in leat ovdal leama[s].»

Jahkodagat mearridit man galle siidda leat. Bohccuid johtalandábit maiddái rievddadit dihto guovlluin. Siiddastallamis vuhtiiváldojuvvojit ℅uovvova[s] bealit: guohtun, muohta- ja dálkkádatdilli, bohccuid dábit, ránnjásiiddat ja guo[d]ohanbáikkit, vieruiduvvan guo[d]oheamit ja eará sullasa[s] bealit. Siiddat heivehit ie¿aset johtaleami eará orohagaid mielde ja eará váikkuhemiid mielde. Siiddas leat dávjá fulkke¿at, siidaguimme¿at ja rea[n]ggat. Sáhttá geavvat nu ahte muhtun siiddas ii leat dohkála[s] guohtun ie¿as orohaga siskkabealde. Dalle sii sohpet mastadit eará siidii geain lea buorre guohtun.

Johtingeainnut leat dál maiddái seamma go ovdal ledje. Gi[d][d]a- ja ℅ak℅ajohtimii leat vásedin johtingeainnut. Johtalanguovlu ja johtingeaidnu ii leat álo aiddo dat seamma konkrehta bargguid siste konkrehta dilála[s]vuo[d]ain. Sáhttet dárbba[s]uvvot molssaevttola[s] geainnut. Eallu manná hárjánan geinnodaga. Dat diehtá gosa galgá.

Boazodoalu vuo[d][d]un lea ávkkástallat ie[s]gu[d]etlágan guohtunguovlluid. —orga[s]njárga lea ℅orgasealu geasseorohat. Geasseorohahkii ja geasseorohagas eret johtet sii Siskkit —orga[s]a ja Johkana ℅a[d]a, ja dat adnojuvvo árbevirola[s] johtingeaidnun. Dákko lea dihtolágan guo[d]ohanvuoigatvuohta. Ma[n]imu[s] oassi johtingeainnus manná orohaga nr. 13, Siskkit-—orga[s]a ja Lágesduoddara ℅a[d]a, mii gullá Kárá[s]johkii. Siskkit-—orga[s]a davábealis guo[d]oha orohat nr. 9, gosa ℅ohkkejit ealu, vai besset vuodjelit meaddel Nuori nu oanehis áiggis go vejola[s].

Stáhta lea ásahallan (reguleren) rievtti geavahit ie[s]gu[d]etlágan guohtunguovlluid (orohagaid). Dát buktá dihto váttisvuo[d]aid, go má[n]ga orohaga besset guo[d]ohit seamma orohaga seamma áiggis dahje ie[s]gu[d]et áiggiid jagis. Dát lea omd. dagahan ahte eará orohagat leat guorbadan viiddis eatnamiid go ℅orgaseallu boahtá dákkár guohtunguovlluide. Eatnamat guo[d]ohuvvojit ilá garrasit. Eará váttisvuo[d]at leat masttadeamit.

Loahpas moadde sáni sámi riekteoainnus. Oppala℅℅at sáhttá daddjojuvvot ahte riekteoainnut leat gitta sámi servodagas ja kultuvrras ja njuolggadusain mat leat olbmuin gaskaneaset valljodatváriid ávkin atnima hárrái. Mun lean erenoamá¿it bero[s]tan dain njuolggadusain mat leat dálá áiggis ja mat gusket meahccevalljodatváriid ávkin atnimii, luossabivdu Deanus ja boazodoallu. Oaneha℅℅at daddjojuvvon leat guoskeva[s] sámit sosiála joavkun sajáiduhttán báikkála[s] vieruiduvvamiid ja riekteoainnuid maidda sii leat unnit eanet ℅adnojuvvon.

Sámi valljodatvárregeavaheami riekteoaidnu lea lávga gitta ja maiddái vuo[d][d]uduvvá váldosa℅℅at ℅uovvova[s] beliide:

• Árbevirola[s] sámi eallinvuohki mii fas su bealistis lea vuo[d][d]uduvvan ekologala[s] die[d]u ja jurdda[s]eami vuo[d]ul. Nu leage olbmo ja luonddu gaskavuohta dea[t]ala[s].

• Sámiid oaidnu mii guoská ℅uovvova[s] beliide: Beara[s], fuolkkit, ovttasbargit, siidaguoimmit ja eará lagasorru ja guhkkinorru olbmot, dat mearkka[s]a sámi sosiála gaskavuo[d]at ja norpmat.

• Guhkes áiggi guovlluid ja valljodatváriid geavaheapmi.

Lea ℅ielggas ahte báikkála[s] olbmot dán guovllus oaivvildit alddeset leamen geavahanrievtti eatnamiidda ja ℅áziide. Dát geavahanriekti lea adnojuvvon nu nanusin ahte dán sáhttá veardidit eaiggádu[s][s]anrivttiin, oktagasla℅℅at dahje oktasa℅℅at, danne go muhtun guovllut geavahuvvojit dihto joavkkuin ie[s]gu[d]et áiggi jagis. Dás ovdanboahtá ℅ielgasit ahte erohus geavahanrievttis ja eaiggádu[s][s]anrievttis ii leat leama[s] ja iige leat dálge nu dea[t]ala[s] árbevirola[s] eana- ja ℅ázádatávkkástallamis. Almmatge deattastuvvo ahte stáhta omd. lágaid bokte galgá gáhttet sámiid eana- ja ℅ázádagaid ávkkástallama boahtteva[s] bero[s]teddjiid ja sin doaimmaid vuostá.

Barggadettiin lean mun o¿¿on die[d]u fáttá viidodagas. Dárbba[s]uvvojit viidát ℅ielggadeamit vai oa¿¿u vuogádatla[s] várddu sámiid dálá vieruiduvvamiin ja riekteoainnuin.

P7 Bård A. Berg:Sámi vieruiduvvamat ja sámi riekteoaidnu Gearretnjárggas (njárga Jáhkovuona ja Riehppovuona gaskkas Oarje-Finnmárkkus)

Projeavtta «Sámi vieruiduvvamat ja sámi riekteoaidnu» oppala[s] mandáhtas daddjojuvvo ahte juksanmearrin lea «℅ilget ja guorahallat sámi vieruiduvvamiid ja riekteoainnuid mat leat ovdanboahtán eatnamiid ja ℅áziid vuoigatvuo[d]a ja daid geavaheami hárrái. Guorahallamat berrejit deattuhit historjjála[s] ja nu maiddái dálááigása[s] dilála[s]vuo[d]aid. Projeakta berre maiddái ℅ilget vejola[s] oktiivástitmeahttunvuo[d]aid historjjála[s] ja dálá sámi vieruiduvvan vuoigatvuo[d]a ja gustojeaddji norgga rievtti gaskkas.»

Vieruiduvvan mero[s]tallojuvvo mandáhtas leat «duohta geavaheapmi dahje meanut», ja fas riekteoainnut mero[s]tallojuvvojit leat «oaivilat rievtti birra, juogo riekti lea¿¿á gustojeaddji dahje ii».

Mun lean «vuolleprojeavttainan» projeaktajo[d]iheaddji Tom Svensson bokte (reivves o[d][d]ajagemánu 11. 1999) bivdojuvvon guovdilastit «dálu sámi álbmoga vieruiduvvanrievttála[s] dilála[s]vuo[d]aide, maid vuo[d][d]un leat eanadoalu ja guolástusa ealáhus- ja eallinvuogit.» Dát ealáhusat siskkildit ie[s]gu[d]etlágan meahcástemiid, ja daid birra ℅ilgejuvvo maiddái. Mu guorahallanguovlu siskkilda Jáhkovuona lulábeali guovllu, Riehppovuona davábeali guovllu ja njárgga, mii dáid gaskkas lea, namalassii Gearretnjárgga.» Dáid vuonaid ealáhusheiveheapmi ja kultuvra lea mealgadii ovttalágan, ja sii leat muhtun muddui juogadan njárgga meahcástanguovlluid gaskaneaset. Goalmmát joavku, mii maiddái geavaha guovllu, leat boazosápmela℅℅at, geain lea geasseorohat Gearretnjárggas. Njárgga siskkimusas leat muhtun guovllut maid du[s][s]efal boazodoallu lea atnán. Go dán guovllu sámi vieruiduvvamiid ja riekteoainnuid galgá ovdanbuktit, de ferte dát ovdanbuktin maiddái siskkildit boazodoalu eanageavaheami – ja maiddái suokkardit boazosápmela℅℅aid ja «guolásteaddjiboanddaid» gaskavuo[d]aid.

Áigi ma[n][n]il soa[d]i (gitta 1950-jagiide) lea eanemusat deattuhuvvon dán ovdanbuktimis, áigi go dálu sámit ja boazosápmela℅℅at ain barge ealáhusaideaset buori muddui árbevirola[s] vugiin. Dás almmatge govviduvvo roavvásit historjjála[s] duogá[s] gitta 18. jahke℅uohtái, ja dan rájes dasto geah℅adan oktavuo[d]aid gitta dálá dillái.

—ielggadeami kapihtaljuohku lea ná:

1. Fáddá, ℅uolbmabidjamat ja historjjála[s] duogá[s]

2. Soa[d]i ma[n][n]il: Mearrabivdu

3. Soa[d]i ma[n][n]il: Eanadoallu

4. Soa[d]i ma[n][n]il: Meahcásteamit

5. Gaskavuo[d]at boazodollui ovdal ja dál

6. O[d][d]a áigi: Gilvu feastonuohttebivdo- ja snoraldatnuohttefatnasiiguin

7. Loahppasánit

Gearretnjárga lea ollásii Fálesnuori suohkanis, ja lea dat oassi suohkanis gos sámegiella ja kultuvra lea buoremusat seilon. Jáhkovuona bealde máhttet eana[s] olbmot sámegiela, geat leat riegádan doppe ja leat badjel 40 jagi, ja Riehppovuona bealde eatna[s]at badjel 55–60 jagi. Namahin ahte mu guorahallan deattuha eanemusat áiggi ma[n][n]il soa[d]i, mii lea ain olbmuid muittus. Ealáhusheiveheami dovdomearkan lei ahte buotlágan valljodatvárit mat gávdnojedje, adnojuvvojedje ávkin. Njárgga olggut guovlu lea ravdaguovlu dahje marginála guovlu eanadollui, ja nu fertiige atnit ávkin juohke áidna fuo[d]arvalljodatvári [s]ibitdollui. Eanabihtát ledje smávvát, iige dain sáhttán nu ollu gilvit. Danne lei meahcásteapmi áibbas dárbba[s]la[s]. Muhto áhpebivdu lei buot dea[t]ala℅℅amus. Guolli mearas lei dáhkádussan dasa ahte olbmot eai nelgon ja gillán hea[d]i, ja dasa lassin oa℅℅ui guliin ru[d]a.

Makkár ealáhusdoaimmat ledje dea[t]ala℅℅amusat gi[d][d]at, geasset, ℅ak℅at ja dálvet? Makkár eanadoallu lei dalle? Makkár meahcásteapmi lei mávssola[s] lotnolasealáhussii? Makkár guliid bivde mearas – ja gos bivde?

Makkár gaskavuohta lei boazodollui – ledjego dávjá vuostálasvuo[d]at vai leigo ráfála[s] «ovttasdoaibman»? Geat son dat ledje geat duohtavuo[d]as atne ávkin eanaosiid Gearretnjárggas? Buot dát ga¿aldagat gusket unnit eanet sámi vieruiduvvamiidda.

Dán guovllu sámi riekteoainnuid dáfus lea miellagiddeva[s] guorahallat oainnuid dan hárrái gos sis lei riekti meahcástit. Miellagiddeva[s] lea maiddái guorahallat oainnuid dan hárrái gos gu[d]esge lei riekti áhpebivdui. Leigo dohkkehuvvon ahte eará siiddaid (giliid/báikegottiid) guolásteaddjit bivde lagasguovlluin? Guoskkaigo dát dasto juohkelágan guolásteapmái, birra jagi? Mii dáhpáhuvai dalle go feastonuohttebivdu ja snoraldatnuohttebivdu márai Jáhkovutnii ja Riehppovutnii birrasiid 1960, ja ee. lovttii báikkála[s] sallitnáli? Mo báikkála[s] guolásteaddjit atne dán á[s][s]i?

Dahje oppala℅℅abut : Gáhttejedjego siiddat báikkála[s] valljodatváriid, vai oaivvildedjego dáid galgat leamen buohkaid várás? Ledjego ie[s]gu[d]etlágan oaivilat dán hárrái go guoskkai ie[s]gu[d]etlágan valljodatváriide?

Mii geah℅adit kapihttalis 2 áhpebivddu vieruiduvvanrievttála[s] dili. Gearretnjárgga guolásteaddjit barge árbevirola[s] ruovttubivdduin lagas guovlluin ie[s]gu[d]et siidda lahkosiin. Riehppovuona guolásteaddjit bivde ie¿aset vuonas, olggut beliin sii guolástedje Sámmolnuori ja Áhpenjárgga birrasiin, ja fas guolásteaddjit, geat orro vuotnaleappos Jáhkovuonas, guolástedje doppe. Ovdal go fanasmohtorat adnojuvvogohte, lei dát juohku lunddola[s] guhkes gaskkaid dihtii, muhto dalle lei maiddái valjit guolli juohke sajis. Dasa lassin lei áhpebivdu du[s][s]efal oassin lotnolasealáhusas, mas nuppi bealis maiddái lei eanadoallu ja ie[s]gu[d]etlágan meahcásteapmi. Áhpebivdu lei gal rievtti mielde dea[t]ala℅℅amus – muhto dievddut eai ábuhan nu guhká jávkat eret ruovttus, doppe ledje maiddái eará barggut mat galge doaimmahuvvot.

Da[d]istaga sáhtte johtit eambbo go guollefatnasat o¿¿o mohtoriid. Stuorát fatnasat sáhtte guhkkelii mannat, maiddái ránnjávuonaide oassálastit ie[s]gu[d]etlágan áigodatguolástemiide, omd. searvat valljugas sallitbivdui Riehppovuonas, ja gi[d][d]adorskebivdui goappa[s] vuonain. Mo báikkála[s] guolásteaddjit atne dán? Go dán birra jearahallá boarráset guolásteddjiin, oa¿¿u dávjjimusat vástádussan «mearra galgá leat friddja», ja «mearra han lei buohkaid várás» ja sullasa[s] vástádusaid. Dát guoskkai buotlágan guolle[s]lájaide, ja buotlágan guolásteapmái (earret gáidánuohti luosaide, mii lei sierralágan dilis). Dát vuo[d][d]ooaidnu lei buohkain, geaid sáhkkehallen, ja measta sáhttá goh℅oduvvot bajit ideologiijan.

Nuppi bealis lei unnán dáhttu muitalit báikkála[s] «℅iegusvuo[d]aid» gos guolit leat – die[d]u guollenjuoraid ja dakkáriid birra. Buohkat besse boahtit guolástit, muhto guoli gal galge ie¿a gávdnat! Nu leige maiddái guolásteaddjái gii fárrii eará guovllus, váttis ollásii dohkkehuvvot vuona eará guolásteddjiin.

Mii válddahit kapihttalis 3 mo eanadoaluin barge ma[n][n]il soa[d]i. Gearretnjárgga siiddaid gaskkas ii lean dettola[s] erohus das mo sii barge eanadoaluin, ja dás in báljo earut siiddaid go válddahan ie[s]gu[d]etlágan bargodoaimmaid.

Gearretnjárggas leat áibbas marginála dilála[s]vuo[d]at eanadollui, eandalii njárgga olggut guovllus. Dálkkádagaid dihtii lei eanadoallu váldosa℅℅at [s]ibitdoallu. Du[s][s]efal bu[d]ehiid gilve buohkat – eatna[s]at gilve maiddái ru[s]ppiid ie¿a. Muhtumat gilve maiddái návra[s]iid. Buot lei ie¿aset atnui.

ibitdoallu ra¿ai gávdnat doarvái fuo[d][d]ara ealibiidda. ibitfuo[d][d]ariid láddjejedje vuostta¿ettiin ie¿aset eatnamiin, ja dasa lassin láddjejedje niittuid. Meahcis háhke olbmot maiddái ie[s]gu[d]etlágan fuo[d]arlasiid, nu mo gámasuinniid, rissiid, dak[n]asiid ja eará dakkáriid. Maiddái debbot ja tá[n]ggat adnojuvvojedje dea[t]ala[s] fuo[d]arlassin.

Mii sáhttit vieruiduvvanrievttála[s] oktiigeassun dadjat ahte eanadoalu riiddut ℅uo¿¿iledje dalle go lei sáhka fuo[d]arlasiid vie¿¿amis meahcis. Go valljodatvárit ledje oa¿¿umis doarvái valjit, ii lean mihkkege váttisvuo[d]aid. Nu mo juo leage, oa℅℅ui son gii ovddemu[s] bo[d]ii. Son gii vuosttasin gávnnai báikki gos lei lassifuo[d]ar, oa℅℅ui vuoigatvuo[d]a dán guvlui. Go valljodatvárit ledje vátnásat, nu mo dávjá lei Gearretnjárgga olggut guovlluin (Áhpenjárggas, Buollánluovttas, Kluppus) de baicca sáhtii [s]addat riidu valljodatváriid alde. Juos muhtun váiludii liiggás ollu vátna valljodatváriin, de sáhtii sivahallojuvvot borastuhkesin.

Kapihttalis 4 mii guorahallat ℅uovvova[s] meahcástemiid: Bivddu ja jávreguolásteami, gámasuinniid ℅uohppama, lubmema ja eará murjema, lavnnjiid logguma ja fiervvás rievddahasmuoraid ℅ohkkema. Geat (makkár siiddat) geavahedje daid ie[s]gu[d]etlágan guovlluid Gearretnjárggas – ja masa?

Go oktiigeassá dan maid Jáhkovuona, Áhpenjárgga ja Riehppovuona davábeali olbmot muitaledje njárgga anu hárrái, de leat viiddis oasit maid dálu olbmot eai báljo geavahan. Áidna man doaimmahedje olggobealde lagasguovlluid lei sávzzaid℅ohkken ja rievssatbivdu. Dálá áiggis lea muohtaskohter addán vejola[s]vuo[d]a juo[n]astit guhkkelis Gearretnjárgga siskkit osiin, muhto ovdde[s] áiggi eai oktage guolástan eaige eara láhkai atnán ávkin siskkit guovlluid.

Ie[s]gu[d]etlágan ealáhusbargguid riekteoainnu vuo[d][d]un lei álohii ahte valljodatvárit, mat gávdnojit olggobealde priváhta eatnamiid, leat rahpasat buohkaide. Muhto almmatge ℅ájehuvvo ahte ℅uo¿¿ila gilvu go valljodatvárit leat vátnásat. Njárgga olggumusas lei omd. gilvu buoremus lavdnjebáikkiid alde.

Mii guorahallat kapihttalis 5 dálola℅℅aid gaskavuo[d]aid boazodollui. Leigo sin gaskavuo[d]as ovttasbargu vai vuostálasvuohta? Makkár vieruiduvvamat ja riekteoainnut ásahalle dálusámiid ja boazosámiid gaskavuo[d]aid? Mii ℅ilget maiddái mo boazosápmela℅℅at duo[d]ala[s]vuo[d]as geavahedje Gearretnjárgga.

Go máhccat 1950-jagiid álggogeah℅ái, barge sihke boazosápmela℅℅at ja dálola℅℅at ealáhusaideaset árbevirola[s] vugiin. Sámegiella lei dat giella mii adnojuvvui eanemusat buot giliin Gearretnjárggas, ja adnojuvvui lunddola¿¿an boazodolliid ektui. Sihke boazosápmela℅℅at ja dálola℅℅at deattuhit ahte sin gaskavuohta lei buorre ja lea dál maid buorre. Dálola℅℅aid oaivila mielde lea Gearretnjárggas eambbo go doarvái sadji, maiddái boazodollui.

Áidna mii «gi¿aida» sin gaskavuo[d]as lea dat go boazodolliin leat vuoigatvuo[d]at guovllus, Boazodoallolága vuo[d]ul, mat dálola℅℅ain eai leat. Jáhkovuonas muitaledje ahte boazodoallit leat bissehan dálola℅℅aid sávaldaga áidut gili birra, ja sii leat veahá[s] vuollánan go báikegotti olbmot galget ohcat boazodolliin lobi hukset ja eará doaimmaid bargat ie¿aset meahcceeatnamiin. Lea dábála[s] áddejupmi ahte boazodolliin leat nannoset vuoigatvuo[d]at meahcis go sis. Dát áddejuvvo struktuvrrala[s] eahpevuoiggala[s]vuohtan, man ollugat sávvet rievdat go Stuoradiggi gie[d]ahallá Sámi vuoigatvuo[d]alávdegotti evttohusa.

Mii ℅ilget kapihttalis 6 guollevalljodatváriid ma[n]ásmannama váikkuhusaid feastonuohtte- ja snoraldatnuohttefatnasiid gea¿il birrasiid 1960. Mii dáhpáhuvai go feastonuohttefatnasat ja sallitsnoraldatnuohttefatnasat márre Riehppovutnii ja Jáhkovutnii, ja ee. ollásii jávkadedje báikkála[s] sallitnáliid? Mo báikkála[s] guolásteaddjit atne dán á[s][s]i? Mo dát váikkuhii báikkála[s] guolástusa – ja ealáhusheiveheami oppala℅℅at Gearretnjárggas?

Feastonuohtte- ja snoraldatnuohttefatnasiid márran Riehppovutnii ja Jáhkovutnii birrasiid 1960, dagai áigeearu dán guovllu guolástushistorjái. Dán ma[n][n]il [s]attai du[s][s]efal guoros sátnin olbmuid váldooaidnu ja jotkojuvvon ideologiijan ahte «mearra lea buohkaide», ja ahte riekti lea sus, gii vuosttamu¿¿an lei guovllus. Dáinna lágiin dat duo[d]as ollii dá¿a o[d][d]aáigásá[s] servodat mearrasámi guovlluide. Árbevirola[s] lotnolasealáhusaid ávnnasla[s] vuo[d]us jávkkai dan bokte go vuonat guorranedje. Báikkála[s] guolásteaddjit ledje rá[d]eheamit dan vuostá mii dáhpáhuvai, ja nu hedjonii sakka sin luohttámu[s] sihke guovlluguovdasa[s] ja guovddá[s] eiseválddiide (oktan áhpedutkiiguin). Guolásteaddjit vásihedje maiddái ahte feastonuohtte- ja snoraldatnuohttebero[s]teaddjit ledje mearrideamen maiddái sin ie¿aset organisa[s]uvnnas, sihke guovlluguovdasa[s] ja guovddá[s] dásis, ja danne sii eai o¿¿on doppege doarjaga. Ollugat masse oskku guolásteapmái, ja ohcaledje eará bargguide. Earát fas álge feastonuohtteguolásteaddjin, dahje rábidedje stuorát fatnasiid ja bivdigohte áhpelis. Dat mii dáhpáhuvai 1960 birrasiin, dagahii vuotnabivddu nohkama, mas áhpebivdu lei leama[s] dea[t]ala℅℅amus oassin má[n]ggabealágis lotnolasealáhusas.

Mii oktiigeassit kapihttalis 7 mo Riehppovuona ja Jáhkovuona vuotnagátti olbmot leat duvdásan hui váttes dillái. Sii oaivvildit ie¿aset [s]addan almmá rievttihaga «juohke sajis». Sii leat árbevirola℅℅at agisteaset eallán njuolggadusain ahte valljodatváriid galgá juogadit, eaige lean sin muittus atnán alddeset sierravuoigatvuo[d]a lagasguovlluid luondduvalljodatváriide. De vásihedje ahte vierrásat bohte guovlluide, ja goaridedje sin dea[t]ala℅℅amus valljodatváriid: Guliid vuonain. Dát dáhpáhuvai eiseválddiid buressivdnádusain, ja sin ie¿aset organisa[s]uvdna guorrasii maiddái dasa: Norges Fiskarlag (Norgga Guolásteaddjisearvi).

Dálá servodagas adnojuvvo bah℅an maiddái dat go boazodoalus leat vuoigatvuo[d]at giliid lagasguovlluide (Boazodoallolága vuo[d]ul). Finnmárkku vuonaid báikegottiin leat olbmot fuomá[s]an ahte boazodolliin leat duo[d]as eambbo hámola[s] vuoigatvuo[d]at sin lagasguovlluide go sis alddeset leat. Dát ii guoskka persovnnala[s] vuostálasvuo[d]aide boazodolliid ektui, dat lea baicca vuolláneapmi dan ektui mii áddejuvvo leat velá okta eahpevuoiggala[s]vuohta man ferte gierdat.

—ielggadeapmi duo[d]a[s]ta ahte siiddat (gilit/báikegottit) leat árbevirola℅℅at geavahan lagasguovlluideaset oalle dássedit, ja fas guovllut, mat leat guhkkelis, leat unnán adnojuvvon. Dáin guovlluin lea sámi riekteoaidnu dat ahte giliolbmuide galget addojuvvot mihá viidát vuoigatvuo[d]at sin lagasguovlluide. Dát guoská eandalii lagas jávrriid guollebivdui, mat álo áiggis leat adnojuvvon dea[t]ala[s] biebmolassin sámi vuotnaguovllu veahkadahkii Finnmárkkus.

P8 Stig Gøran Hagen:Buvveguohtun stáhta eatnamiin Finnmárkkus– Eanavuovdinláhkamearrádusat ja veahkadaga geavaheapmái čatna[s]uvvi riekteoainnuid riektehistorjjála[s] dutkkus

Dán riektehirstorjjála[s] dutkosa fáddán lea riekti buvi guohtumii stáhta eatnamiin Finnmárkkus. Buviid guohtun lea geavahanvuohki mas leat guhkes árbevierut eanadoalus. Dát geavaheapmi ferte gehččojuvvot boandakultuvrra ollái mas buvvenállá[s]uhttin lea leama[s] ja lea ain dea[t]ala[s]. Makkár [s]ibihat dat bohtet buvvi doahpaga vuollái, orru leamen veahá[s] eahpečielggas, muhto mun lean atnán vuo[d][d]un ahte ealibat mat árbevirolaččat leat guhton rássejalgadasain miehtá riikka, sikkilduvvojit. ibihat mat dainna bohtet namahusa vuollái, leat smávvabuvit nugo sávzzat, gáiccat, ja stuorrabuvit nugo gusat, guiggut, burrut, vuovssát ja hehpo¿at (heasttat). Bohccuid guohtun lea dollojuvvon olggobealde, muhto soahpameahttunvuohta bohccuid ja [s]ibihiid guohtunareálaid alde lea guoskkahuvvon.

Dutkkus juhkkojuvvo vi[d]a oassái main oassi I ovdanbuktá fáttá, duogá¿a ja metoda. Eará oasit sisdollet má[n]gga historjjála[s] dilála[s]vuo[d]a dutkosa, doahpaga «stáhta eana», Finnmárkku eanavuovdinláhkamearrádusaid ja riekteoainnuid. Buot dát loahpahuvvojit oktiigeasuin oasis IV.

Oasis II ovdanbuktojuvvojit veahkadahkii, geavaheapmái ja Finnmárkku fylkka vuo[d][d]udeapmái guoski historjjála[s] dilála[s]vuo[d]at. Dutkosa fáttá vuo[d]ul mii lea meahci oalle boares geavaheami ja eará Finnmárkkus fitna[s]uvvi areálaid birra, lea leama[s] dárbba[s]la[s] geassit ovdan fylkka veahá[s] rievddalmas historjjá. Dát dilála[s]vuo[d]at sáhttet lohkkojuvvot rievddalmassan. Dás govviduvvo sihke Finnmárkku fylkka rádjamearrideapmi ja ie[s]gu[d]etlágan ássanavádagat veahkadatjoavkkuid, namalassii sámiid, dá¿aid ja kvenaid, gaskkas. Dasto ovdanbuktojuvvo maiddái [s]ibitdoallu ja areálaid duo[d]ala[s] ávkkástallan guohtumii.

Oasis III čilgejuvvo namahus «stáhta eatnamat Finnmárkkus». Dán fylkkas oaidnit ahte eanaopmodatriekti lea erenoamá[s] lági mielde gárgeduvvan, ja doaba stáhtaeana lea dán áigái dábála[s] namahussan eatnamiidda mat eai leat ovttaskas olbmuid eaiggádu[s][s]anrievtti vuollásaččat. Vaikko vel ga¿aldat Finnmárkku eatnamiid ja čáziid vuoigatvuo[d]as lea ma[n]imu[s] áiggiid čielggaduvvon, ja dainna lágiin ahte okta čuolbmabidjan (problemaásaheapmi) lea leama[s] ahte sáhttágo stáhta adnojuvvot eaiggádu[s][s]at visot eatnamiid mat eai leat priváhta eaiggádu[s][s]anrievtti vuollásaččat, de in čiek[n]ut gal olus dán. Baicca ovdanbuktojuvvo mo doaba «stáhta eana» lea sisabuktojuvvon Finnmárkui, ja dainna lágiin mo stáhta opmodatgáibidádus lea albmanan. Dás leat deattuhuvvon historjjála[s] gáldut ja doabageavaheapmi mii dain lea leama[s] dábála[s].

Oasis IV guorahallojuvvojit láhkamearrádusat mat erenoamá¿it ledje oaivvilduvvon ásahallat (reguleret) eanagaskavuo[d]aid Finnmárkkus. Áigeguovdilis lágat sága[s]ku[s][s]ojuvvojit vai oaidná makkár mearkka[s]upmi dain lei go geahččá buvveguohtuma ektui mii lei stáhtaeatnamiid alde. Eanačujuhancealkámu[s] addojuvvon miessemánu 27. 1775 sága[s]ku[s][s]ojuvvo ovddimus. Vaikko cealkámu[s] ii atte vuoigatvuo[d]avu[d][d]osa eatnama vuovdimii, muhto nuvttá čujuheapmái, de váldojuvvo dat mielde dán oassái dutkosis. Dát dahkkojuvvo danne go cealkámu[s] čalmmusta eatnamiid badjelsirdima álggaheami ovttaskasolbmo eigui Finnmárkkus. Vaikko vel eai gávdnoge mearrádusat mat njuolga namahit maidege buviid guohtunrievttis, de guorahallojuvvo dát liikká.

Láhka Stáhta Eatnama Luobaheami birra Finnmárkku Eanaguovllus addojuvvon geassemánu 22. 1863 (Lov om Afhændelse af Statens Jord i Finnmarkens Landdistrikt av 22. juni 1863) lea čuovvova[s] láhka mii sága[s]ku[s][s]ojuvvo. Dát láhka, man sáhttá lohkat bohciidan cealkámu[s]ain addojuvvon 1775, sisdoallá erenoamá¿it ovtta mearrádusa mas sáhttá leat stuorra bero[s]tupmi. Dan § 1 sisabuktá oainnat gildosa luobahit stáhtaeatnama mii geavahuvvui guohtunguovlun dálolaččaid [s]ibihiidda.

Mun áiggunge maiddái váldit ovdan Lága Stáhta Eatnama ja Vuo[d]u Luobaheami birra Finnmárkku Ámtta Eanaguovllus addojuvvon miessemánu 22. 1902 (Lov om Afhændelse av Statens Jord og Grund i Finnmarkens Amts Landdistrikt av 22. mai 1902). Dáinna lágain joatka[s]uvai dat seamma suodjalus areálaide mat geavahuvvojedje buvveguohtumii go eanavuovdinlágas addojuvvon 1863 (jordsalgsloven av 1863). Maiddái Láhka stáhta čálitkeahtes vuo[d]u birra Finmmárkku fylkkas addojuvvon njukčamánu 23. 1965 (Lov om statens umatrikulerte grunn i Finnmark fylke av 23. mars 1965) lea guorahallojuvvon.

Eanavuovdinláhkamearrádusain lea bádjálastojuvvon buvveguohtuma hárrái ahte mearkka[s]upmi lea leama[s] baicca uhcci. Guohtun lea gitta ma[n]imu[s] soa[d]i rádjai leama[s] erenoamá[s] dea[t]ala[s] dálolaččaide ja geavaheapmi lea dáhpáhuvvan seamma prinsihpaid mielde go dan rájes go vuosttas ealibat luitojuvvojedje láiddomii fylkkas. Sáhttá várra čuoččuhuvvot ahte guohtun maiddái dál geavahuvvo dadjat seamma láhkai, muhto ahte olmmo[s] dán áigái lea áicagoahtán ahte stáhta čuoččuha ie¿as sáhttit gár¿¿idit geavaheami ie[s]gu[d]etlágan eanagirjeeavttuid vuoigatvuo[d]avu[d][d]osiin.

Oasis V guorahallojuvvojit riekteoainnut mat ledje buvveguohtuma hárrái Finnmárkkus. Nammejahkii áiggun geahččalit čájehit makkár oainnut ledje rievtti hárrái guohtumii dan alde mii dán áigái máinna[s]uvvo stáhtaeanan Finnmárkkus. Dalle lea sáhka čuolbmabidjamis man vuo[d]ul ferte guorahallat makkár riekteoaidnu lei stáhtas, mii da[d]istaga atnigo[d]ii ie¿as eaiggádu[s][s]at eatnamiid mat eai lean ovttaskas olbmuid eaiggádu[s][s]anrievtti vuollásaččat, ja mo dáid areálaid guohtumiid geavaheaddjit ipmirdedje dán.

Mii guoská stáhtala[s] riekteoidnui, de boahtá dat olu ovdan eanavuovdinláhkamearrádusain ja dan ovdabargguin, mat leat čilgejuvvon oasis IV. Dasgo bajábealde namahuvvon oasi ulbmilin lei čilget stáhtala[s] riekteoainnu, seammás go stáhta maiddái ča[d]ahii eará sisabahkkemiid mat dán oktavuo[d]as sáhttet lohkkojuvvot dea[t]ala¿¿an, de lean gávnnahan dárbba[s]la¿¿an govvidit stáhtala[s] oainnuid mat sihke albmanedje almmola[s] doaibmabijuid ja hálddahusla[s] geavada bokte.

Konkrehtalaččat lea dás sáhka das man Gudmund Sandvik máinna[s]a «historjjála[s] riekteoaidnun». 19 Mun áiggun, nugo Sandvik dahká, geahččalit lahkanit veahkadaga riekteoainnuid buvveguohtuma hárrái dainna lágiin ahte válddán ovdan duo[d]ala[s] geavaheami man mu[d]ui lean čilgen oasis II. Geavaheapmi mii lea leama[s] áiggiid ča[d]a sáhttá midjiide čujuhit makkár ipmárdusat ledje rievtti hárrái geavahit areálaid, mat eai lean priváhtaolbmuid buviid guohtuma eaiggádu[s][s]anrievtti vuollásaččat. Sandvik ovdeha ahte « geavaheapmi (= jeavddala[s] geavaheapmi = vieruiduvvan/virola[s]vuohta) = riekteoaidnu » (čálli deattasteapmi).

—uovvovaččat galgá, ma[n][n]il go riekteoaidnu doaba lea aiddostahttojuvvon, stáhtala[s] riekteoaidnu čilgejuvvot. Dás áiggun vuos váldit ovdan áiggi mii lei ovdal eanavuovdinlága 1863, ja dasto áigodaga min jahkečuo[d]i gaskkamuttu rádjai. Dan ma[n][n]á galget veahkadaga riekteoainnut guorahallojuvvot, ja dás geavahuvvo seamma áigodatgár¿¿ádus. Veahkadaga riekteoainnut leat oalle váttes fáddá. Dát lea danne go dás lea sáhka gávnnaheamis mo veahkadat jurdda[s]ii ie¿aset rievtti hárrái ávkkástallat meahci ja eará fitna[s]uvvi areálaid buvveguohtumii. Áiggun fas muittuhit ahte geavaheapmi mii lea dáhpáhuvvan áiggiid ča[d]a sáhttá addit midjiide čujuhusaid dán hárrái. Muhto vaikko stáhta ovddasteaddjit Finnmárkkus eana[s] leat albmanahttán stáhta oainnu, de seahtá maiddái sáhttit dulkot gaskavuo[d]a dainna lágiin ahte sii leat buktán cealkámu[s]aid veahkadaga váidalusaid gea¿il. Dáinna lágiin sáhttet dát leat mielde čujuheamen geavaheddjiid ipmárdusaid rievtti hárrái geavahit stáhta eatnamiid.

Go guorahallat riekteoainnuid mat ledje Finnmárkkus gitta min čuohtelogu gaskkamuddui, de lea ulbmilin addit vu[d]olaččat die[d]u ja oahpa manne dán áigái lea eahpečielggasvuohta buvveguohtuma hárrái stáhtaeatnamiid alde Finnmárkku fylkkas.

Dutkkus oktiigessojuvvo oasis VI, mii sisdoallá loahpaheaddji mearkka[s]emiid sága[s]ku[s][s]amiid hárrái mat leat dahkkojuvvon da[d]istaga.

P9 Peter Thomas Ørebech:Sámi vieruiduvvamat Finnmárkkus– Riddosámiid riekti guolásteapmái «olggut oktasa[s]guovlluin»

P9.1 Álggahus

Bargun lea «čielggadit gustojeaddji riekteoainnuid ja gustojeaddji riektenjuolggadusaid ja oppala[s] riektedilála[s]vuo[d]aid mu[d]ui». 20 Bargu lea viiddis. Mu fáddá lea almmatge ráddjejuvvon riddoguolástusa guorahallamii, nappo leatgo sámi oassálastinásahallamat vieruiduvvanrievttálaččat vuo[d]ustuvvon. Guolástusa ča[d]aheami njuolggadusat eai gula dása. Sivvan lea ahte du[s][s]e sámi oassálastinnjuolggadusat orrot seilon báikkála[s]servodagain gos bivdogeavat lea nuppástuvvan teknologala[s] heiveheami gea¿il. 21 Váldočuolbmabidjan lea ahte leatgo stá[d]ásmuvvan sámi oassálastinnjuolggadusat ásahuvvan vieruiduvvan rievttála[s] vuogádahkii.

«Norgga mearragáddi lea nu viiddis ahte doppe ovdde[s] áiggiid du[s][s]e earretláhkai sáhtii [s]addat jearaldahkan, ahte dá¿a guolásteaddjit oassálaste guolástusaide olggobealde ie¿aset ruovttuguovllu. Ie[s]gu[d]et guovllu guolásteaddjit gulle dadjat guolásteapmái mii lávii gártat lagasguovllus.»

Kilde: Arnold Ræstad: Kongens Strømme. Historiske og folkerettslige undersøkelser angaaende sjøterritoriet (Kristiania 1912) s. 117.

Guolástus lea vieruiduvvama hárrái ie[s]gu[d]et áiggi ča[d]aheami buvtta. De lege lata (gustojeaddji rievtti) dutkamat sámi vieruiduvvanrievtti birra leat «veltekeahtes eatnamat». Earret Torgeir Austenå dutkosa 1984s, 22 lea váldodeaddu biddjojuvvon riektehistorjái.

Vuolggasadjin lea ahte sámi vieruiduvvanriekti lea dohkkehuvvon gustova[s] riektegáldun, gč. 1751 Lappe Codicillen §§ 10 ja 13 (Sámi Lasáhus), mii suodjala sámi boazodoalu ja guolástusa. Geahča maiddái gávpeásahusa borgemánu 20. 1778 § 32.

«Mu[d]ui galget leat Nordlánddaid ássit čuoččutkeahttá, geat virolaččat veara atnet, ohcat guolástusa Finnmárkku olggutsulluin, gos dat dáhpáhuva[s], ja gávdnat ie¿aset ealáhusa, muhto sisvuonain sii eai galgga orrut, eaige suohpput firpmiid, gos eatnama álbmogis leat sin liidnabivdosat.»

Báikkála[s] vieruiduvvamat leat dohkkehuvvon gustojeaddji riektin. Gč. Sámi vuoigatvuo[d]alávdegotti cealkámu[s]a: «boarráset sámi vieruiduvvamat maidda kodisilla čujuha ja maid dahká vieruiduvvanriektin ...». 23 Ga¿aldat ii leat nappo ahte leago sámi vieruiduvvanriekti dohkkehuvvon riekti, muhto baicca makkár sisdoallu das lea. O[d][d]a oassálastit bohte dasgo siskkit vuotnaguovllut rahppojuvvojedje Finnmárkku guovlluguolástuslága čakčamánu 13. 1830 bokte. Láhkagildosa jávku bijai ovddasvástádusa guolástusa ásahallamis «Sisvuonaid» sosiála norpmaid ala. Almmá láhkasuodjalusahaga [s]adde dát deaddaga vuollái. Du[s][s]e sámi vieruiduvvan man maiddái vieris guolásteaddjit atne lobála¿¿an, seaillui.

P9.2 Váldočuolbmabidjan

Ga¿aldat lea ahte addego guolástanguovllut («olggut oktasa[s]guovlu», gč. NL 3–12–1) buohkaide ovtta rievtti oassálastimii fuolakeahttá ássanbáikkis, «veardása[s]vuo[d]aprinsihpa» mielde. 24 Diekkár norpmaid gávdnon lea suokkarduvvon sáhkkehallamiid bokte. Sáhkkehallanskovit main leat oktiibuot 26 jearaldaga, leat ráhkaduvvon, geahča mildosis. Má[n]ga vástádusa mat addojuvvojedje jearaldahkii 7 (Makkár eará fatnasat atne guovllu?) ledje sulli ná:

«Na, dat ledje dás báikki vatnasat. Muhto ledje maiddái vierrovatnasat, dáppe han eai leat vára[s]uvvon báikkit eai báikki bivdiide eaige vierrásiidda.»

Dasgo guolásteaddjit ja guolástusservodagat eai sáhte earuhuvvot etnala[s] vu[d][d]osa alde, 25 de ferte «sápmela[s]vuohta» čadnojuvvot sámi guovlluide. 26 Guolástus mii dáppe ča[d]ahuvvo ii sáhte mihtilmasvuo[d]a ja váldosisdoalu hárrái earuhuvvot eará guolástusain. Jearaldahkii

«nagadatgo, juos bures smiehtastat, hoksát juoidá mii earuha du sápmela¿¿an ja guolásteaddjin dá¿as ja guolásteaddjis, juos dudnos lea ovttalágan fanas ja doai bivdibeahtti dan seamma ...» 27

lei vástádus «in nagat». Geardduhuvvon jearaldahkii, čIt maidege?», vástidii informánta fas: «In dán áigái gal». Ja son lasihii: «Diehtu lea ovttama[d]e juohkásan buot [guolásteddjiide], nu ahte ii dat leat das sáhka.» Sámit eai bivdde du[s][s]e duorgguin ja á[n]koriin, dan botta go dá¿a guolásteaddjit geavahivčče o[d][d]aáigása[s] reaidduid. Buorre ovdamearka lea garrasit láitojuvvon sáidenuohttebivdu.

«Na, mun sáhtán namahit dien sáidenuohttebivddu birra Muorralvuonas ahte lea veahá[s] somás muitalus fylkkadikke[s]iehtadallamiin jahkečuohtemolsumi áigge, namalassii 1897s, de jáhkke nana muorrallaččat ahte ledje nu eatnat vierrovatnasat mat bivde nuhtiin ... Nu ahte sáddejuvvojedje olbmot iskat leago aitto duohta. Ja dalle gávnnahedje ahte, na, ahte dain ledje soames nuohtit, muhto dat ledje nu smávvát ahte eai dahkan makkárge vahága».

Kilde: MAB sáhkkehallan 1996 Muorralis (Eythorsson & Mathisen) s. 3.

Dasgo sámi guolásteapmi ii earrán eará guolásteamis metodihka, teknologiija dahje bivdoguovllu vuo[d]ul, de ii sáhte duo[d]a[s]tuvvot makkárge etnalaččat mearriduvvon guolástusgeavat. Makkárge mearrasámi vieruiduvvanriekti nappo ii gávdno, muhto soaitá gávdnot vieruiduvvanriekti mii čatnasa mearrasámi guovddá[s]guovlluide.

Ga¿aldahkii, leago dáin vieruiduvvamiin rievttála[s] mihtilmasvuohta, gávnnahuvvo vástádus go analysere vieruiduvvanriektehápma[s]uvvama eavttuid riektemearrádusain 1850 rájes gitta otná beaivvi rádjai. Gáibiduvvo ahte geavat lea dihto áiggi bistán , ahte dat lea njuolggusla[s] ja ahte dat lea ča[d]ahuvvon dan jáhkus ahte lea riektenjuolggadus mii čuvvojuvvo. Suokkarduvvon geavat guorahallojuvvo nu ahte vieruiduvvanriekteprinsihpat leat mállen oaidnin dihtii doallágo «vieruiduvvanrievttála[s] mihtuid».

Olu fuopmá[s]upmi lea ovdal giddejuvvon priváhta guolástanguovlluide , mat ollásit ledje vára[s]uvvon báikkála[s] veahkadahkii. Gč. Sámi vuoigatvuo[d]alávdegotti 1997-evttohusa. 28 Dás jurdda[s]uvvui du[s][s]e fal sierra sámi vuoigatvuo[d]ain báikkála[s] bivdosajiide ja riektesuodjalusas sisabahkkejeddjiid vuostá. Mu árvvo[s]tusa mielde leat dat dilála[s]vuo[d]at mat namahuvvojit juridihkala[s] teoriijas, 29 du[s][s]e áigevuoruhusaid («ovddimu¿¿an áiggis, buoremussan rievttis») ovdamearkkat, eaige bivdosajiid eaiggádu[s][s]anrievtti ovdamearkkat. Vrd. vástádusaiguin maid mii oaččuimet dán projeavtta sáhkkehallanskovi jearaldahkii 18, «Doahttaluvvuigo ahte juohke fatnasis ledje su bissova[s] sajit jagis nubbái?»:

«Ii jagis nubbái gal. Muhto go don bohtet bivdosadjái ja suhppot bivdosa, de galggai doaladit sajis. Eatna[s]at doahttaledje suhpposiid, muhto de ledje muhtun čuolddáhasat geat bahkkejedje ja suhppo nuppiid ala ja bajábeallái, ja dego bággejedje eret sin geat bohte dohko ovddemu[s]. Muhto eatna[s]iin gal lei olmmo[s]vierru. Ii leat nu ahte olmmo[s] bo[d]ii jagis jahkái ja anii vuoigatvuo[d]a bivdosadjái dáppe dán vuonas.»

Lea nana geavat ahte guolásteaddji gii bivddu bokte vuollásta dihto mearraguovllu, doalada vuoigatvuo[d]a sadjái nu guhká go lea doppe. Dakkavi[d]e go son jávká, de [s]addá sadji lu[d]ola¿¿an. Nappo gusto áigevuoruhus miehtá bivdoáigodaga, muhto ii jagis nubbái gal. Vuoruhus gusto du[s][s]e dan guvlui man bivdoneavvu birastahttá.

Vaikko vel lea geahččaluvvon «rievvut oktasa[s]guovllu», 30 de lea oktasa[s]guovlu ceavzán:

«ja de galget sii [Leaibevuonas] olggos Reihváhkái bivdit smávvilsáiddi ... ja sii jovde Reihváhkái ja Bull [vearaeaiggát] gilddii, eai oaččo bivdit su vágis, eaige sii dál bero[s]tan das, suhppejedje liikká, ja de suhkkái ie[s] [Bull] dohko ja luddii sin nuohti ... Ja de bohtet albmát siidii fas ... ja de deaivá son ... dien die oahpaheaddji —u[d]egiettis, su namma lei Per Larsen, Per Larsen lei á[s][s]evuoddji Hámmarfeasttas ja dat lei su áddjá. Deaivvai su oainnat ... ja de muitala Sámmol [guolásteaddji] ... ahte Bull gilddii, dat lei su váhki. Ii, dadjá dat [oahpaheaddji], dan ii sáhte Bull gieldit ... Ii, dadjá Per Larsa ... son áigu čállit politimea[s]tárii. Ja de čállá de oainnat politimea[s]tárii ja dáppe [s]addá ... hálloiija, ja de ceggejit á[s][s]i oainnat ... Bull lei dat gii dubmehalai.»

Kilde: Geahča Magnar Mikkelsen 1976 sáhkkehallama Ivar Utsi:in, Reaihvágis Porsánggus (riegádan 1904s) s. 54–55.

Priváhta mearra ii leat vieruiduvvanrievttálaččat vuo[d][d]uduvvon iige gárgeduvvon. «Rabas olggut oktasa[s]guovlu» lea buot fallehusaid ča[d]a seilon dolo[s] áiggi rájes. Iige sáhte leat sáhka čoahkkáigahččamis «oktasa[s]guovllu tragediija» gea¿il. 31

P9.3 Vieruiduvvanrievtti vuo[d]us

Dasgo «álbmot» ii du[s][s]e leat rievtti áhtu, muhto maiddái rievtti buvttadeaddjit, 32 de lea álbmoga dohkkeheapmi dea[t]ala[s] oassi riektehápma[s]uvvamis. Du[s][s]e lobála[s] mearrasámi vieruiduvvamat dohkkehuvvojit gustojeaddji riektin:

«Na, don die[d]át, muhtumin diet nuohttealbmát, go bohte, de ... ii lean buorre. Oainnat dán báikki olbmot, siihan suhke du[s][s]e smávvavatnasiiguin ... Juo, gal dat dahke oalle ildása. Ja bealkka[s]edje die[d]usge ... Dat [smávvavanasolbmot] ledje álfárot vuoimmeheamet. Oainnat ii dat ábuhan du[s][s]e bealkit sin ala.» 33

Smávvaguolásteaddjit sáhttet čuoččuhit ahte guollenjuorat gulle sidjiide, muhto guhkilguolásteaddjit geat badjelgehčče gildosa, bilidedje lobála[s]vuo[d]a. —uovusin lei váileva[s] riektegustova[s]vuohta. 1700-logu loahpas suhčet Finnmárkku vuonat sierra sámi vieruiduvvanrievttiguovllu 34 dilis ovttaiduvvan oppa-dá¿a bero[s]tusávusin.

«Sihkkarit lea Finnmárkkus nugo mu[d]uige dolo[s] áiggis áddejuvvon gustojeaddji riektin ahte mearrabivdu dihto mearraguovllus gulai lagamus veara veahkadahkii. Ja dan áiggi vatnasiiguin ii dáidán mielddisbuktit makkárge váttisvuo[d]aid doahttalit dán vieruiduvvama, dasgo guolásteaddjit eai dáidán mannat guhkkelii go ahte jovde fas ruoktot eahkedis.»

Kilde: Sverre Tønnesen: Retten til jord i Finnmark. Reglene om den såkalte «statens umatrikulerte grunn» – en undersøkelse med særlig sikte på samenes rettigheter. (Universitetsforlaget 1979) s. 93.

Leago doalleva[s] čuoččuhit ahte ain gávdnojit bázahusat sierra sámi normatiiva vuogádagas mii stivre rievtti valljodatváriide?

P9.4 Politihkala[s] ja riektepolitihkala[s] «duogá[s]rátnu»

Vieruiduvvanriekti ferte árvvo[s]tallojuvvot ie¿as politihkala[s] oktavuo[d]as. —ielggas lea ahte vieruiduvvan riekti du[s][s]e sáhttá heaittihuvvot Stuorradikki mearrádusa bokte. Dát gusto maiddái oalle muddui sámi vieruiduvvamiidda, vaikko vel dát dihto muddui leat suodjaluvvon riikkaidgaskasa[s] eamiálbmot- ja olmmo[s]vuoigatvuo[d]akonven[s]uvnnaid bokte. 35

Ii váillo verbála politihkala[s] doarjja sámi kultuvrii ja ealáhuseallimii, dán vuolde maiddái guolástussii. Nugo čilgejuvvon almmola[s] raporttas, de lea «okta servodaga dea[t]alaččamus ulbmiliid gaskkas suodjalit árbevirola[s] sámi ealáhusaid (dán vuolde guolástusa)». 36

Diekkár bisteva[s] verbála doarjja ii leat almmatge gádjon sámi guolástusa garrasit ma[n]ásmannamis. 37 Dea[t]ala[s] sivva lea Guolástusdepartemeantta čiegus áigumu[s] «giddet oktasa[s]guovllu». 38 Okta sáhkkehallojuvvon sámi guolásteaddji dajai:

«Ja de [s]attai nu die[d]át ahte go eiseválddit álge dáinna guollebivdoreguleremiin. Juos dus eai lean diimmá guolleseaddalat maid čájehit, de ii lean dus vuoigatvuohta bivdit. Ja de ledje dievva olbmot geat manahedje bivdovuoigatvuo[d]a. Ja dán vuoigatvuo[d]a eai leat velge o¿¿on ruoktot ... Na, amma hal dat lei danne [váileva[s] valljodatvárit mat dagahedje ásahallama]. Muhto mun gal jáhkán ahte lei eanemusat dat ahte háliidedje oa¿¿ut eret dáid smávvaguolásteddjiid, vuotnabivdiid. Amma hal dat lei plána.».

Kilde: Sáhkkehallan (Svanhild Andersen bokte 1995s) Gunvald Mathisen:in, 63 jagi, Jáhkovuonas (Fálesnuoris).

—áppa sánit lea okta á[s][s]i, duo[d]ala[s]vuohta lea nubbi eará. Dás mii deaividit unohis dovdamu[s]a ahte oktasa[s]guovllu rievvun ii lean vearaeaiggáda dagus, muhto stáhta čiegus áigumu[s].

«Guolleeari manaheapmi lei eiseválddiid garraseamos čievččasteapmi min geat bargat lotnolasealáhusain. Earri lei várrejuvvon stuorra guollevatnasiidda. Min lei rá[n]ggá[s]tu[s]vulo[s] vuovdit guliid. Mii eat sáhttán additge guoli mánáidasamet.»

Kilde: Sáhkkehallan Finnmark Dagblad:s guovvamánu 27. 1993, Dagny Larsen, ma[n]imu[s] sámi nisu Porsánggus gii vieččai áigáiboadu árbevirola[s] sámi ealáhusain.

Stáhta geavat lea sakka vuostálaga stáhta rievttála[s] geatnegasvuo[d]aiguin. Stuorraservodat lea čielgasit geatnegahttojuvvon sihke rievttálaččat ja politihkalaččat suodjalit sámi kultuvrra. 39 Rá[d][d]ehus čuoččuhii, čujuhemiin Carsten Smith:a smiehttamu[s][s]ii Guolástusdepartementii eamiálbmotvuoigatvuo[d]aid hárrái guolástussii 40 ahte stáhta lei ovddasvástideaddjin addit sámi veahkadahkii vuoigatvuo[d]a váfistit ja gárgedit ie¿as kultuvrra, ja juos sierragie[d]ahallan lea dárbba[s]la[s], de fuolahit ahte dakkár addojuvvo. 41

Muhto ii mihkkege dás leat ča[d]ahuvvon. 42 Baicca áibbas nuppi láhkai, dasgo rievvun jotkojuvvo. 43 Juos lu[d]ola[s] guolásteapmi Finnmárkkus lea sámi vieruiduvvanriekti, de sáhttá du[s][s]e Stuorradiggi heaittihit ortnega. Dan ii leat Stuorradiggi dahkan.

Guovddá¿is lea riektepolitihkala[s] cuohkki mii lea Guolástusdepartemeantta čiegus áigumu[s]as rievvut oktasa[s]guovllu: Mo giddet dán ja addit olbmuid vuoigatvuo[d]aid nuvttá uhca earreadelii? Nappo gu[d]e láhkai nagadit smartet sámi guolásteddjiid eret rabas oktasa[s]guovllus man sii áiggiid ča[d]a nu árvasit leat juogadan vieris guolásteddjiiguin?

«Báikkála[s] guolásteaddjit válde vieris guolásteddjiid bures vuostá ja oahpistedje sin dainna lágiin ahte dikte čuovvut báikkála[s] vatnasiid ja suohpput bivdoneavvuid. Vieris guolásteaddjit bidje alcceset merkii bivdobáikkiid ma[n][n]ela[s] atnui.

Kilde: Sáhkkehallan Arne Lillebo:in (87 jagi), Porsánggus suoidnemánu 8. 1998.

Dán dorjot maiddái sáhkkehallamat mat leat dahkkojuvvon vieris guolásteddjiiguin geat bohte Romssa fylkkas:

«Mii láviimet leat mielde liidnabivddus Gilivuona olggobealde, mii leimmet mielde jagi jagi ma[n]is ja gie[d]ahallojuvvuimet báikki olmmo¿in».

Kilde: Sáhkkehallan Salamon Salamonsen:in (85 jagi), —ie[n]alluovttas Gáivuonas njukcamánu 30. 1999.

Dát vuollisvuohta ja veahkkáivuohta orru almmatge guoskan du[s][s]e vierrásiidda geat atne sullii seamma lágan guolástanneavvuid:

«Muhto eat mii gal leat goassege dadjan ahte olbmot eará báikkiin eai beassan deike boahtit bivdit. Muhto juos bohtet diekkár bivdoneavvuiguin – eai feastonuhtiin, muhto firpmiiguin ja giehtavá[d]uin ja liinnain ja diekkáriiguin, dalle gal ledje buohkat bures boahtimat.»

Kilde: Sáhkkehallan (Svanhild Andersen bokte) Gunvald Mathisen:in (63 jagi), Jáhkovuonas Fálesnuoris.

Ustitla[s] miellaguoddu nogai johtilit juos vierrofatnasat bilidedje árbevirola[s] bivddu go geavahedje neavvuid nugo feastonuohti, snoraldatnuohti ja nuohti:

«Jáhkovuona guolásteaddjisearvi mearridii jahkečoahkkimistis guovvamánus 1962 o[d][d]asis fápmudit ie¿as stivrra joatkit barggu ásahallaná[s][s]iin sallit- ja dorskebivddu gaskkas Jáhkovuonas. Nu guhká go sallitbivdit besset joatkit dieinna lágiin bivdit norgga lága sujiin min boares lunddola[s] bivdobáikkiin vuonaid siste, de oaidnit mii ie¿amet váldoealáhusvu[d][d]osa duo[d]as uhkiduvvon.»

Kilde: Jáhkovuona Guolásteaddjisearvi (Fálesnuoris). —állu guovvamánus 1962.

«—oahkkin galgá dárkilit sága[s]ku[s][s]at dorskeguolástusealáhusa mii juohke jagi lábmejuvvo sallitfanasveagas. Dat dagaha dadjat ollisla[s] goarideami midjiide dorskebivdiide vuonaid siste. Ferte leat juoga boastut gosnu. Mii dorskebivdit leat suodjalkeahttá norgga lágas diekkár dáhpáhusain.»

Kilde: Reive Finnmark Fiskarlag:s (ovdaolbmos Elias Eliassen) oddajagemánu 6. 1962 Fálesnuori sátnejodiheaddjái.

Muhtun dáhpáhusain váiduduvvojit dát vuostálasvuo[d]at sierrananavádagaid veagas, ja ráfáidahttináiggiid bokte. 44 Maiddái Várjjatvuonas gáibiduvvojedje giddejuvvon bivdoguovllut:

«Na, dat lei vuonaid ráfáidahttin ... muhto ii dainna beassan gosage, ii oktage gillen guldalit min ... Gielda válddii oktavuo[d]a fylkkamánniin ... doppe bisánii visot álo, muhto nu dat lei. Finnmárkku guolásteaddjisearvi iigi lean ovttaoaivilis, dat maiddái goazahedje daid á[s][s]iid.»

Kilde: Sáhkkehallan Olav Dikkanen:in Unjárggas golggotmánu 26. 1995 (Pål Nilsen bokte).

Sivva manne guolástushálddahus dáinna lágiin ollásit hilggui gáibádusa, lea diga[s]tallojuvvon. Sámi áirras dajai čuovvovaččat:

«In ádde eiseválddiidge. Sii regulerejit ja regulerejit. Muhto dábála[s] olbmo han sii regulerejit. Duoid troláriid, daid gal eai regulere. Oainnát eiseválddiid man váddásat dat sáhttet leat ... Ii, die[d]át, sii eai gille gullat. Eai! Dáppe leat mii gáibidan – goit 50 jagi – leat olbmot gáibidan oa¿¿ut vuonaid ráfáidahttojuvvot. Nuhtiid ja snoraldatnuhtiid vuostá. Eai bahágasasge! Eai de.»

Kilde: Sáhkkehallan (Svanhild Andersen bokte 1995) Gunvald Mathisen:in Jáhkovuonas Fálesnuoris.

Dat maid mii oaidnit, lea ahte dan sadjái go positiivvalaččat diskrimineret sámi guolásteddjiid buorrin, nugo Sámi vuoigatvuo[d]alávdegotti vuosttas ovdaolmmo[s] Carsten Smith, 45 ja dá¿a rá[d][d]ehus 46 rávvii, de bágge Guolástusdepartemeanta ain ča[d]a ie¿as «rievvunáigumu[s]a» mii garrasit á[t]esta sámiid guolástusvejola[s]vuo[d]aid. 47 Dáinna duogá¿iin lea sámi áirasa čuovvova[s] dárkoma álki áddet:

«Juos eiseválddit eai lihkostuva[s] vuona veagahuhttinviggamu[s]aideasetguin, de ...»

Kilde: Sáhkkehallan (Svanhild Andersen bokte 1996) Johan Eliassen:in Jáhkovuonas (Fálesnuori gielddas).

Dát albmada juoidá mii munnje neaktá oalle čielga áddejupmin virggála[s] politihka hárrái. 48 Dasgo diekkár politihkas váilu lobála[s]vuohta áibbas, 49 de ii leat jáhkkimis ahte «čiegus áigumu[s]» lihkostuvvá.

Váimmusčuokkisin lea nappo: Mo sáhttá Guolástusdepartemeanta čuoldit sámi guovddá[s]guovlluid olbmuid guolásteamis go dat seamma olbmot jahkeču[d]iid guhkkodahkii oskkáldasat lea čuvvon prinsihpa rabas oktasa[s]guovllu birra buot guolásteddjiide almmá bero[s]keahttá ássanbáikkis? Gávdnogo oppanassii makkárge jearggala[s]vuohta dákkár oainnus?

P9.5 Vieruiduvvanriekti riddosámi guovddá[s]guovlluin

Servodat dohkkeha vieruiduvvanrievtti riektegáldun Norggas, 50 ja mu[d]ui máilmmis. 51 Orru maiddái leamen mealgat miehtemiella norgala[s] politihkala[s] arenain dasa ahte sámi vieruiduvvamat galget adnojuvvot dettola¿¿an. Ga¿aldat dás duohko lea ahte gávdnojitgo riddosámi vieruiduvvamat guolástusas, ja juos gávdnojit, mo dát váikkuhit Guolástusdepartemeantta «oktasa[s]guovllu giddemii». Sámi guolástus lea válddahuvvon dáinna lágiin:

«Ii ovttasge lean eaiggádu[s][s]anriekti áhpái, geat ovddemu[s] bohte, besse suohpput.» 52 «Eai sis lean vásedin bivdobáikkit, buohkat bivde seamma báikkiin. Buohkat manne dohko gos lei guolli.» 53 «Eai olbmuin lean vásedin bivdobáikkit gos ii oktage eará bivdán. Eai gávdnon báikkit gos ii galgan bivdit. Eai lean riiddut bivdobáikkiid alde. Olbmot láhttejedje vieljalaččat gu[d]et guimmiideasetguin.» 54

P9.6 Vieruiduvvanrievttála[s] prinsihpat

Sámi guolástus nugo dat lea dáhpáhuvvan 1830 rájes ferte árvvo[s]tallojuvvot vieruiduvvanriektehápma[s]uvvama prinsihpaid ektui. Alimusriekti lea má[n]gii árvvo[s]tallan ja dohkkehan diggerievttála[s] vieruiduvvamiid, dán vuolde maiddái vieruiduvvanrievttálaččat mearriduvvon guolástanvuoigatvuo[d]aid.

Vieruiduvvamat main galgga[s] leat vejola[s]vuohta adnojuvvot vuo[d][d]un duopmostuoluin fertejit leat dohkkehuvvon guhkilmas, starggasman geavadin mii vuo[d][d]uduvvá riekteoidnui mii lea sis geaidda dat guoská. —uolbmabidjamiidda nugo gierdan geavaheapmái ja ealjohisvuhtii ii leat sadji dán ovdanbuktimis, dasgo sámi guolásteaddjit eai riidde ahte vierroguolásteddjiin lea leama[s] vuoigatvuohta guolástusoassálastimii maiddái sámi guovddá[s]guovlluin.

P9.7 Guhkilmas geavat

Dábála[s] eaktun orru leamen ahte vieruiduvvan galgá čuvvojuvvon seamma vuogi mielde «guhkes áiggi» ča[d]a. Rettstidende:s 1888 s. 682 (Agnskjell Trondheimsfjorden) čállojuvvo: «dolo[s] áiggi rájes lea leama[s] vierrun» (s. 684). Rt.:s 1963 s. 370 (Lågendommen) lea gáibádus dákkár: «Olbmot geat almmá vásedin guolástanrievttihaga leat vuo[d][d]ohoavain bivdán, ollet goit beallái mannan jahkečuo[d]is, muhto ferten lasihit ahte guolásteami álgovuolgga lea ovdalis go čuvgehusat ollet» (s. 379).

Sullii seamma lágan lea sisdoallu Rt.:s 1912 s. 433 (Fiskerett i Bolstadfjorden) vaikko sátneatnu lea veahá[s] earalágan: «gáibidehkoset ahte dát riekti lea geavahuvvon ... nu guhká go dálá sohka máhttá muitit» (s. 443), gč. maiddái Rt. 1935 s. 838 (Fiskerett Jøstervannet): «Geavaheapmi ferte, juos galgga[s] oa¿¿ut dán mihtilmasvuo[d]a [čatnava[s] vieruiduvvan] ... duo[d]a[s]tuvvot gávdnon nu guhkás ma[n]ás ahte dán áigása[s] olbmot eai die[d]e eará» (s 843). Rt.:s 1983 s. 569 (Vansjø-dommen) geavaha alismusriekti dajaldaga «ferte vuodjut mannanáiggi seavdnjadassii» (s. 579).

Vieruiduvvan ferte dáhpáhuvvan áiggi vuollái juos galgá dohkkehuvvot duopmostuoluin. Eavttut molsa[s]uvvet gorála[s] doahpagis, omd. «dolo[s] áiggis» dahje «hui guhkes áigebajis» eanet bissova[s] boddii, omd. «guoktelogi jagi lea beare oaneha[s]». Alimusriekti ii almmatge albmat čielgasit man guhkes áigi ie[s]gu[d]et dilis lea dárbba[s]la[s]. —ujuheapmi «boarráseamos dálá sohkii» čujuha guhtta buolvva (180 jagi) ma[n]ásguvlui. Báhccavuonaduomus (Balsfjorddommen) (Rt. 1995 s. 644) diehtit almmatge ahte 150 jagi adnojuvvo leamen doarvái guhká.

Gos lei sámi guolástus sisvuonain, de rahppojuvvui dát dábála[s] geavaheapmái 1830s. Juos sáhttá duo[d]a[s]tuvvot ahte prinsihppa «rabas oktasa[s]guovllu» ja «veardása[s]vuo[d]a» birra lea geavahuvvon otná beaivvi rádjai, de hállat mii 170 jagis. Dát ferte leat doarvái guhká.

Starggasman geavat

Eará guovdilis eaktun lea ahte vieruiduvvan lea bissova[s]. Rt.:s 1888 s. 682 (Agnskjell Sundstrømmen) deattuhuvvo ahte guolásteaddjit «má[n]ggaid jagiid leat váldán skál¿¿uid Sundstrømmenis» (s. 684), nappo ahte guolásteaddjit oktilassii bivde Sundstrømmenis. Rt.:s 1963 s. 370 (Lågen-dommen) deattastuvvo ahte «Vuo[d][d]ohoavvaguolásteaddjit leat oassálastán jahkásaččat ... guolástan ... leat o¿¿on sakkarat bisteva[s]vuo[d]a ja stá[d]isvuo[d]a. Dilála[s]vuohta mii dáinna lágiin ja ná sakka lea starggasman, ii berre iige sáhte njazzojuvvot» (s. 377–78). Sámi guolásteami ektui ferte duo[d]a[s]tuvvot ahte rabas lu[d]ola[s] bivdu lea geavahuvvon almmá áidosiidhaga gu[d]ege guvlui, ii sámi guolásteami iige vierroguolásteami vuostá. Dán árvvo[s]tallamis ferte cuigestuvvot ahte ii galgga olu ovdalgo «jahkásačča» gaskkalduhttin heaittiha «starggasman geavada». Geahča Rt. 1912 s. 433 (Fiskerett Bolstadfjorden) mas riekti anii vuo[d][d]un ahte guolásteaddjit «leat dohkkehan gildojuvvot, ja namalassii nu ahte go guolástanvuoigatvuohta lei eretláigohuvvon, má[n]ga jagi ledje áiddastuvvon bivdimis» (s. 436). —ielggas lea nappo ahte juos minsttar botkejuvvo dihto áigái, de ii sáhte hállat bissova[s], njuolggusla[s] geavadis. Rt.:s 1983 s. 569 (Vansjø-dommen) hilgojuvvui starggasman geavada gáibádus dasgo lei sáhka guolásteamis mii guoskeva[s] áigebajis dáppe «lea uhccán dáhpáhuvvan» (s. 581), mas «lea leama[s] uhca mahtodat» (s. 583), «lea leama[s] uhca mahtodat ja mávssola[s]vuohta» (s. 582), dahje «lea leama[s] guolásteapmi mii lea leama[s] bie[d]gguid ja sahtedohko» (s. 583).

Dán ma[n][n]á fertet navdit ahte bissova[s] ferte jáhku mielde leat vieruiduvvan mas lea dihto árja, nannodat dihto minstara mearkka[s]umis, ovttaláganvuohta ja jeavddala[s]vuohta (ii «bie[d]gguid ja sahtedohko»). Ja bissova[s] geavat mearkka[s]a ahte vieruiduvvan lea njuolgguslaččat adnojuvvon ja čuvvojuvvon seamma láhkai («stá[d]is»). Sámi guolásteaddjit nannejit ahte vierroguolásteaddjit leat oassálastán jahkásaččat ja ahte buohkat ledje veardásaččat gilvvus buoremus bivdosajiid alde:

«Sáhtte lean návuonlaččat, ivgulaččat, olbmot Dáibarasullos, dáppe Dáigevuonas ja Gilivuonas. Dat ledje buohkat dáppe bivdimin ... čuo[d]i, guoktečuo[d]i gitta golbmačuo[d]i olbmo rádjai – rehkenasttán. Go lei bivdu ... Dat suhppo liinna ja firpmiid gosa ihkinassii. Olbmot doahttaledje gu[d]et guimmiideaset suohppumiid, eai goassege [s]addan latnjalaga. Ii ovttasge lean sierra bivdoguovlu.»

Kilde: Sáhkkehallan Fredrik Nilsen:in, Dáigevuonas, 07.09.1998 (Geir Liland bokte).

Geavat leat geardduhuvvon jagiid guhkkodahkii eana[s] áigodatguolástemiin rittu mielde. Dán láhkai vástiduvvo jearaldahkii (nr. 23), sáhttágo informánta muitit, ahte buolvvat mat elle ovdal, muitaledje juoidá guolásteami dahje guolástanguovlluid birra, omd. guolástedjego boarráset buolvvat seamma vuogi mielde seamma báikkiin go dál:

«Sis han ledje uhcit vatnasat nu ahte eai lean nu fávllis ... Álggus atne du[s][s]e ovtta vuokka giehtavá[d]us ja godde du[s][s]e ovtta guoli ain háválassii. Eai das gártan dakkár [s]álla[s]at go gávcci ja logi vuokkas. Eai hal sii dárbba[s]an nu olu ru[d]age, borramu[s] han lei sis alddeset. Álggus ii lean olu sáhka guollehattiin, sii han lonuhedje eret guliid. Mu[d]ui suhke daid seamma sajiin gos miige sugaimet.» (Deanuvuonas.)

Kilde: Sáhkkehallan Osvald Hansen:in (60 jagi), Goalsevuohpis 16.08.1998 (Gunbjørg Pettersen bokte).

Informánta Lágesvuonas vástidii ná:

«Don die[d]át doppe gos mii oruimet Dáibaravuonas, eai doppe lean vatnasat. Dain ledje du[s][s]e gárbát, guovttesiessagat, njealjesiessagat, borjjasvatnasat. Ja suhke du[s][s]e giehtavá[d]uin, eai diehtánge earás. Eai firpmiinge. Má[n]ga jagi ma[n][n]á go mun álgen, de bohte firpmiiguin. Dain ledje liinnat, muhto ii daiguin sáhttán doppe ... Na, seamma [bivddu] doaimmahit dál ja die[d]át dál bivdet o[d][d]aáigása[s] bivdoneavvuiguin, nylonfirpmiiguin nulla guokte ... Muhto die[d]át dat lea earáhuvvan olu das rájes go mun álgen. Muhto ča[d]at lei áhpi friija. Áidna lei vuotnalepmosis. Dat ledje giddejuvvon obbaguolletroláriidda, dat eai o¿¿on mannat sisa go[d][d]oáigge.»

Kilde: Sáhkkehallan Fredrik Nilsen:in, Dáigevuonas, 07.09.1997 (Geir Liland bokte).

Geavat mas lei rabas olggut oktasa[s]guovlu almmá makkárge ovdavuoigatvuo[d]ahaga ii leatge gusto bie[d]gguid ja sahtedohko. Gusto veardása[s]vuo[d]aprinsihppa mas áidna gár¿¿ádus lea áigevuoruhus: Ovddimu¿¿an áiggis, buoremussan rievttis. Ii leat jáhkkimis ahte dát riidojuvvo.

Gáibádus riektejáhkkui mearkka[s]a ahte guhkilmas geavat galgá leat geavahuvvon dan jáhkus ahte lei riektenjuolggadus mii čuvvojuvvui. Dás lea ga¿aldahkan leago prinsihppa «rabas oktasa[s]guovllu» ja «veardása[s]vuo[d]a» birra njuolgguslaččat ja guhkilmasat ča[d]ahuvvon. —ielggas lea maiddái ahte sámi guolásteaddjit earuhit rievttála[s] geatnegasvuo[d]aid ja vieru: Vierrun[s]addamat eai deavdde gáibádusa riektejáhkkui. Sáhkkehallanskovi jearaldahkii 9 («Leaigo ovtta siiddas okta bivdoguovlu?») vástidii okta informánta:

«Juo eana[s] go lei sáhka firpmiin, muhto go lei sáhka liinnas, de sáhtii lean ie[s]gu[d]et láhkai ie[s]gu[d]et sajis dáppe vuonas. Dát lei du[s][s]e vierru, bivdosajit eai lean várá[s]uvvon oktiige.»

Kilde: Sáhkkehallan Helmer Pedersen:in, Dáigevuonas, 08.09.1998 (Geir Liland bokte).

Gustojeaddji riekti – geahča Balsfjorddommen (Báhccavuonaduomu) (Rt. 1995 s. 644) – nanne ahte riektegustova[s] vieruiduvvan ovdeha ahte geavaheapmi lea riektejáhku boa[d]us: «lea leama[s] dábála[s] jáhkku ahte guohtun meahcis almmá anekeahttá deastta opmodatrájáin lei juoga masa lei riekti». Ja aiddostahttojuvvo: «Dás ii berre almmatge gáibiduvvot bienalaččat vuo[d]ustuvvon riekteoaidnu.» Maiddái sea[d]usis riekteoainnut ávdnejit rievtti, muhto dalle diehttelasat dakkár bienala[s]vuo[d]adásis mas vieruiduvvan lea. Nuba leage doarvái ahte rá[d][d]ejeaddji oainnus lei muhtun lágan rievttála[s] vuo[d]us. Ii leat doarvái ahte oaidnu báikkála[s] vieruiduvvama birra du[s][s]e lei darvánan álbmogii. Dárbba[s]la[s] lea maiddái ahte vuosttuhis – namalassii dábálaččat eanaeaiggádiin – lea seamma oaidnu, gč. Rt. 1935 s. 838 (Fiskerett Jøstervannet): «Ii oktage sáhte iehčanassii ie¿as geavahusa bokte ávdnet čatnava[s] vieruiduvvama, muhto geavaheapmi ferte, oa¿¿un dihtii dán mihtilmasvuo[d]a, leat dáhpáhuvvan nu ahte goappa[s]at bealit leaba leama[s] dihtomielalaččat positiiva vuoigadahttima ja geatnegahttima hárrái.» (s. 843). Seamma deattastuvvo Rt.:s 1963 s. 370 (Lågen-dommen), ja Rt.:s 1983 s. 569 (Vansjø-dommen). «Dás ii leat sáhka makkárge ovttalágá[s] dahje vuo[d]ustuvvon riekteoainnus geavaheaddji bealde ... Dás nappo ii gávnna goabbatbeallása[s] oainnu vuoigatvuo[d]a ja geatnegasvuo[d]a birra mii lea gáibiduvvon teoriijas ja riektegeavadis» (s. 584–85).

Finnmárkola[s] vuotna- ja riddoguolásteamis lea dilli dakkára[s] ahte álbmot čuo¿¿u álbmoga vuostá, namalassii sámi guolásteaddjit vieris guolásteddjiid vuostá. Jáhkku ferte leat buot oassálasti joavkkuin. 1918-duomu dajahusain sáhttá dadjat ahte «sii geaid golahusa alde vuoigatvuohta galgga[s]ii leat háhkkojuvvon», fertejit dás – go juo eanaeaiggádat váilot – leat sámi guovddá[s]guovlluid guolásteaddjit. Sis lei oktovuoigatvuohta ovdal 1830. Ga¿aldahkan [s]addá dasto govahalletgo sámi ja eará guolásteaddjit ahte gusto «veardása[s]vuo[d]aprinsihppa» «olggut oktasa[s]guovllus». Juos nu dahket, de gal lea dát riektejáhkku.

Mii dárbba[s]uvvo ovdal go duopmostuolut nannejit ahte riekteoaidnu mii govvida vieruiduvvanrievtti, albmaduvvá buot seaguhuvvon á[s][s]eoasálaččain? Rt.:s 1896 s 500 (Tangskur) daddjojuvvo ahte «dábála[s] oaidnu guovllus, maiddái eanaeaiggádis, lea ahte sis ii leat leama[s] vuoigatvuohta gieldit tá[n]gačuohppama ie¿aset gáttiin; muhto ahte dákkár oaidnu lea leama[s] dábála[s], lea mu mielas guhkkin eret olla[s]uhttojuvvon». (s 505). Dan botta go vuoigadahttojuvvon olbmot jáhkke ahte tá[n]gačuohppan lei lobála[s], de lei eanaeaiggáda riektejáhkku dakkár ahte sis ii lean vuoigatvuohta gieldit doaimma. Dát guokte riekteoainnu gustojit seamma fáddái, muhto dain ii leat ideanttala[s] sisdoallu. Diekkár gaskavuohta ii bilit vieruiduvvanhápma[s]uvvama ovdii.

Dábálaččat orrot duopmárat gáibideamen ahte buorre jáhkku galgá leat guktuid á[s][s]eoasálaččas, muhto ii leat gáibádus ahte lea lotnolas oaidnu vuoigatvuo[d]a ja geatnegasvuo[d]a birra. Dan oinniimet ovdamearkka dihtii Lågen-duomus. Diekkár gáibádus sáhttá maiddái orrut «veadjemeahttun» dasgo á[s][s]eoasálaččat dalle leat ovttaoaivilis, ja dallehan ii gávdno makkárge soahpameahttunvuohta!

Oktiigeassun sáhttá dadjat ahte lea doarvái ahte rá[d][d]ejeaddji oainnus lei muhtun lágan rievttála[s] vuo[d]us. Ii leat dárbba[s]la[s] ahte seaguhuvvon á[s][s]eoasálaččain lei nana vuo[d]us dahje ahte goappa[s]iid á[s][s]eoasálaččas ledje ideanttala[s] vu[d][d]osat. Omd. ii mearkka[s] dalle maidege vuo[d][d]uditgo hålogalándala[s] guolásteaddjit ie¿aset guolástanvuoigatvuo[d]a «gonagasbártniid jagi 1107 attáldatgirjji ala» (Magnus Berrføtt bártnit) 55 ja ahte vierroguolásteaddjit vuo[d][d]udit ie¿aset vuoigatvuo[d]a «gildosa viibama» ala, go juo lea ovttamielala[s]vuohta das ahte buohkain lea vuoigatvuohta oassálastit. Nie «loanes» gáibádusain dáidet duopmostuolut gávnnahit ahte vieruiduvvanriektehápma[s]uvvan lea dáhpáhuvvan eana[s] vuonain ja mearragáttiin.

P9.8 Loahpahus vieruiduvvanrievtti birra

Guolásteapmi olggobealde Finnmárkku dáhpáhuvvá «olggut oktasa[s]guovllus». Riekti ii leat dakkár man sáhttá vuovdit dahje oastit (negotiábel) dahje ma[n][n]álasortnegis (sukse[s]uvnna bokte) árbet dahje oa¿¿ut. Makkárge bajimu[s] vuoigadahttojuvvon olbmuid lohku ii lean biddjojuvvon. Maiddái eai-sámit, hålogalándalaččat ja eará vierrásat ledje vuoigadahttojuvvon. Ortnet lea boaris. Ortnega leat sámi guolásteaddjit álelassii geavahan sámi guolásteddjiid buohta, muhto ma[n][n]á 1830 maiddái vieris guolásteddjiid buohta. Sáhkkehallamat duo[d]a[s]tit čielgasit ahte geavat lea riektejáhku boa[d]us. Dat lea nappo vieruiduvvanrievttálaččat vuo[d]ustuvvon.

Dán vieruiduvvanrievttálaččat mearriduvvon «olggut oktasa[s]guovllus» gusto veardása[s]vuo[d]aprinsihppa. Guolástusas lea dán prinsihpas čuovvova[s] sisdoallu: Buohkain geat háliidit dan – dábála[s] dohkála[s]vuo[d]agáibádusráddjemiid siskkabealde riikkavulo[s]vuo[d]a, ássanbáikerievtti ja fidnogulleva[s]vuo[d]a hárrái 56 – lea vuoigatvuohta oassálastit guolásteapmái. Guolásteaddjis gii ovddimusat joavdá ie¿as bivdoguvlui, lea ovdavuoigatvuohta seamma bivdosii, mii lea ráddjejuvvon dan guvlui man «bivddus» birastahttá ja nu guhká go son háliida miehtá bivdoáigodaga. Dát riekti ollá guhkkelii go mearrádus ovdasuohppunrievtti birra sáltečáhceguolástanlágas geassemánu 3. 1983 nr. 40 § 16, dasgo dat vára[s]a guovllu man bivddus váldá vuollásis guhkkelii go dan guoskeva[s] áigebadjái maid bivdoneavvvu duo[d]alaččat bivdá. Vieruiduvvanriekti ollista ovdasuohppunrievtti, iige leat vuostálaga dáinna.

Ovtta guolleveara olbmot mannet dávjá ovtta guolástanguvlui, muhto dán dahket eanet dábi go geatnegasvuo[d]a dihtii. Ii oktage sáhte hehttet vierroguolásteddjiid oassálastimis seamma guolástanguvlui. Sidjiide ii leat nappo uhkki gevrehallat eret.