3 Innledning og sammendrag på samisk

3.1 Láidehus

Rᢢehus geige dál stuorradiggedie¢áhusa guovllu- ja regionálapolitihka ulbmiliid ja strategiijaid birra. Dakkár prinsihppadie¢áhus geigejuvvo juohke njealját jagi. Ovddit die¢áhus geigejuvvui gi¢¢at 1997, St. die¢. nr. 31 (1996–97) «Om distrikts- og regionalpolitikken».

Rᢢehus atná oppala¹ regionálapolitihka na¹unála á†giru¹¹amin, mainna sihkkarastit buot riikkaosiide dássedettola¹ álbmot- ja ealáhusovdáneami. Guovllupolitihkain á†giru¹¹at erenoamážit daid guovlluid buorrin, mat dárbba¹it erenoamá¹ fuopmá¹umi oppala¹ ¹addan- ja buorrediliovdáneami hárrái.

Eana¹ servodatsuorggit ovdánit dán áigge johtilit ja stuorra dynamihkain. Lea stuorra hástalus áddet daid fámuid, mat mearridit maidda olbmot ja ealáhusat bidjet návccaid boahtteáiggis, ja gu¢e gaskaoamit buoremusat lonistit árvoovdáneami buot riikka osiin. Regionála boahtteáiggi eavttuide váikkuha ovddimustá guovtti suorggi ovdáneapmi. Dat leat

• olbmot – ovttaskas olbmot dahje dállodoalut– mat válljejit gos ja man láhkai sii hálidit orrut, bargat ja eallit, ja

• ealáhuseallin – fitnodagat, suorggit ja ealáhusat – mat mearridit heiveheami márkangáibádusaid hárrái ja gaskavuo¢a sihke kundariidda, leverandoraide, bargofápmui ja diehtobirrasiidda.

Beaktilis politihkka eaktuda, ahte vu¢ola¯¯at árvvo¹tallat dan maid sáhttá stivret, ja mo dakkár stivren sáhttá ¯a¢ahuvvot. Dán áigge árvvo¹tallamat, vuoruheamit ja gaskaomiid geavaheapmi mearridit, gos ja mo boahtteva¹ buolva bargá ja orru. Stuorradiggedie¢áhus guovlo- ja regionálapolitihka birra vuo¢¢uduvvá fáttáide, mat ¯almmustahttojedje guovlo- ja regionálapolitihkala¹ ¯ielggadeamis, mii buktui ovdan Stuorradiggái miessemánus 2000: Nana guovlluid ovddideapmi, giliid ja boaittobeale guovlluid ovttasdoaibman ja gilvaleami dáfus vuoimmála¹ ealáhuseallima ovddideapmi – main deattuhit o¢¢aásaheami, gelbbola¹vuo¢a ovddideami ja almmola¹ sektovrra o¢asmahttima – mii ¯almmustahttá oppala¹ ja bálddalastojuvvon almmola¹ politihka. Dát stuorradiggedie¢áhus ii gie¢ahala stuorragávpotguovlluid hástalusaid ja vejola¹vuo¢aid, maid ¯uolbmaásaheamit leat namuhuvvon stuorradiggedie¢áhusas Guhkesáiggi prográmma (Langtidsprogrammet) birra.

Die¢áhus berre geh¯¯ot ovttas stuorradiggedie¢áhusaiguin SND, Guhkesáiggi prográmma ja bargojuogu ja regionála dási organiserema birra.

Die¢áhusa gárvvisteami oktavuo¢as digá¹tallan¯álus - masa ma††á laktui lassi¯álus - sáddejuvvui ie¹gu¢et eiseválddiide ja servviide viiddis gulaskuddamii. Leat lágiduvvon má†ga rabas die¢áhusseminára, main leat digá¹tallan ie¹gu¢et fáttáid birra. Maiddái riikkaosiin leat lágidan ¯oahkkimiid, main leat beassan gullat regionála oainnuid dan politihka hárrái, maid mii dál ovddidat. Dáid proseassaid oktavuo¢as leat bohciidan ollu ávkkála¹ jurdagat.

3.2 Regionála Norga rievdá geažos áigge

Vaikko buot fylkkaid ássiidlohku leage sturron 50 jagi áiggis, lea ealáhus- ja ássanminsttar dattetge eana¹ guovduluvvan. Ássiidlohku stuorru eanemustá gávpogiin ja ¯oahkkebáikkiin. Ma†imu¹ guovttelot jagi áigge lea ássiidlohku sturron eanemus Østlándda guovddá¹osiin ja Sørvestlánddas. Guovlo- ja riikkaosiid guovddážat leat bissehan álbmoga bearehaga ¯oagganeames Osllu guvlui.

Dál mis lea o¢¢a dilli, mii váikkuha ássiidlogu ovdáneapmái. Álohii stuorát oassi álbmogis bajás¹addá guovddá¹guovlluin. Boahtteáiggi ássiidlogu árvvo¹tallamat ¯ujuhit dan guvlui, ahte lagabui bealli gielddain vásiha ássiidlogu njiedjama lagamus 10 jagis. Má†gga boaittobeale gieldda ássiidlohku njiedjá, vaikko olbmot eai fárre¹ege dain (nettofárren), daningo dain riegádit uhccán mánát ja leat uhccán nuorat. Eana¹ gielddaid ássiidlohku njiedjá dattetge oalle uhccán.

Vaikko bargosajit ain leat deháleamos ágga, man vuo¢ul olbmot válljejit orrunbáikki, váikkuhit oppala¹ bálvalusfálaldagat, asttuáiggefálaldagat, orrunbáiki ja bargosajit orrunbáikki sávaldagaide eanet go ovdal. Boaittobeale guovlluid fitnodagaide lea dávjá váttis oažžut gelbbola¹ bargiid, seammás go dakkár olbmot váillahit bargosajiid, geain lea alit oahppu. Orrunbáikki válljemii váikkuha sohkabealli ja dat, gu¢e eallinmuttus olbmot leat. Guovlluin fárrejit eanet olbmot, geain lea alit oahppu, go earát. Dutkamiid mielde hálidit ollugat orrut gaskasturrosa¹ gávpogiin ja ¯oahkkebáikkiin. Go nuorat leat beara¹agis, sii hálidit orrut stuorámus gávpogiid olggobealde.

Barggaheapmi lea lassánan olles riikkas 1990-logu áigge. Barggaheapmi lea dattetge sturron eanemus guovddá¹guovlluin ja erenoamážit priváhta suorggis. Vuo¢¢oealáhusaid oassi lea njiedjan riikka eana¹ guovlluin. Ie¹gu¢et gieldajoavkkuin leat stuorra erohusat das, man ollugat barget vuo¢¢oealáhusain. Oassi lea stuorámus boaittobeale gielddain. Almmola¹ sektovrra ovdáneapmi orru juohkáseamen dássideappot go eará ealáhusain. Almmola¹ sektovrras barget eambo nissonat go albmát; nuba mearkka¹age dán sektovrra bargosajiid juohkáseapmi ie¹gu¢et guovlluid hárrái sakka dasa, gos nissonat válljejit orrut. Nissonat, geat leat váldán alit oahpu, válljejit dávjjit orrut boaittobeale guovlluin go albmát, geain lea alit oahppu, daningo nissonat bargagohtet almmola¹ sektovrras.

Regionála bargomárkaniid váldooassi ¯oaggana stuorra guovddážiidda. O¢¢aásaheapmi ja barggaheaddjit dárbba¹uvvojit sakka, vai sáhttit sihkkarastit buorredili, barggaheami ja ássanminstara ekonomala¹ vuo¢u boahtteáiggi. Gilvaleami dáfus vuoimmála¹ ja o¢¢aásaheaddji fitnodagaid ovddideapmi ja ásaheapmi eaktuda barggaheaddjiid, nu ahte ovttasbargu birrasiin doaibmá ja ahte leat buorit bálvalusfálaldagat. Fitnodagaid ja lágideaddjiid (leverandoraid) ja/dahje diehtoásahusaid laga¹vuohta lea mávssola¹, go leat ¯ilgemin o¢¢aásaheami, kommersialiserema ja lágideaddjikultuvrraid ovdáneami sihke fitnodagain ja guovlluin.

Eallindiliid guorahallamiid mielde lea eana¹ min riikka ássiin buorre eallindilli, ja dilli lea ain buorránan 1980- ja 1990-logus. Boaittobeale guovlluin lea fuonimus dilli oahpu, boa¢uid ja opmodaga hárrái, muhto buoremus dilli, go geah¯¯á ássandili, nuoskkideami, bálvalusfálaldagaid ja sosiála fierpmádaga. Stuorámus gávpogiin leat sihke riikka buoremus ja heajumus eallindilit. Statistihka guovddá¹doaimmahat ¯a¢aha juohke jagi eallindili iskkadeami, mii ¯ájeha, ahte logi heajumus gielddas ovcci leat Davvi-Norggas. Vestlándda gielddain leat buoremus eallineavttut.

3.3 Nana servodagat galget leat vuo¢¢un ássanminstara doalaheapmái ja ovttadássása¹ eallineavttuide

Guovlo- ja regionálapolitihka váldoulbmilat eai rievdda

Ulbmil lea doalahit ássanminstara váldosárgosiid ja ásahit ovttadássása¹ eallineavttuid olles riikii. Dáid ulbmiliid geavatla¹ ¯uovvuleami ferte dahkat regionála ovdáneami analysaid vuo¢ul. Bargosajit leat ain ássama deháleamos eaktu. Ma†imu¹ jagiid ovdáneapmi lea dattetge ¯ájehan, ahte olbmot eanet go ovdal ásaiduvvet stuorra ¯oahkkebáikkiide, nu ahte ássan guovduluvvá ain eanet. Orrunbáikki válljemii váikkuhit maid eanet go ovdal oppala¹ ásodat-, bálvalus-, asttuáigge- ja bargosadjefálaldagat.

Nana servodagat

Guovlo- ja regionálapolitihkas ferte buorebut go ovdal atnit vuo¢¢un olles riikka dili ja ¯ielggadit, makkár vejola¹vuo¢at riikka ie¹gu¢et osiin leat duhtadit ássiid ja ealáhusaid o¢¢a dárbbuid. Dat gáibida politihkas viiddis oaidninsaji, mas deattuhat ealáhusbirrasa ovddideami, almmola¹ ja priváhta bálvalusaid, asttuáiggebálvalusaid, orrunbáikkiid ja bargosajiid. Á†giru¹¹an nana servodagaid ovddideapmái ¹addá dehálut go ovttaskas báikkiid ja ovttaskas fitnodagaid ovddideapmi. Danin guhkesáiggi geah¯astat ja koordinerejuvvon á†giru¹¹an, mas geavahat hui ie¹gu¢etlágan gaskaomiid, ¹addá dárbba¹la¹, jus áigut lihkosmuvvat guovlo- ja regionálapolitihkain. Dat lea guovlo- ja regionálapolitihka váldovuo¢¢u, maid Rᢢehus buktá ovdan dán die¢áhusas.

Nana servodagat leat servodagat, main lea/leat

• ovttadássása¹ ja stá¢is buorredili fálaldagat,

• gilvaleami dáfus vuoimmála¹, gánnehahtti ja rievdadusaide gearggus ealáhuseallin,

• gelbbola¹vuohta olámuttos, ja

• ie¹gu¢etlágan bargomárkan-, ásodat- ja bálvalusfálaldagat.

Nana servodagat leat gergosat nuppástuvvat boahtteáiggi ovdáneami mielde, lea¹ dal jearaldat ealáhuseallima ja fitnodatstruktuvrraid rievdadusain dahje álbmoga ja ealáhusaid o¢¢a gáibádusain bálvaleami, fievrredeami, gulahallama, gelbbola¹vuo¢a ja buorredili fálaldagaid hárrái.

Dakkár servodagaid ovddideapmi lea eaktu ealáhusaid ja ássiidlogu buori ja dássedettola¹ ovdáneapmái olles riikkas, nu ahte gávpogiidda ii ¹atta menddo stuorra deaddu eaige boaittobeale guovllut maid beasa guorranit.

Nana servodagaid ovddideamis ferte váldit vuhtii olbmuid sohkabeali ja eallinmuttu

Rᢢehus deattuha, ahte dakkár servodagaid ovddideamis ferte áddet olbmuid ie¹gu¢et prefereanssaid ja dárbbuid, maidda váikkuhit sohkabealli, ahki ja eallináigodat. Lea mávssola¹ fuomá¹it erenoamážit nissoniid vejola¹vuo¢aid oassálastit ealáhuseallimii, nuoraid geat orrot boaittobeale guovlluin, ja nuoraid, geat leat beara¹agis. Rᢢehus hálida ásahit sierra á†giru¹¹andoaimmaid nuoraid várás, geat leat beara¹agis. Gaskaomiid galgá buorebut sáhttit heivehit, nu ahte dain liv¯¯ii eanet ávki nuoraide ja nuorra rávisolbmuide, geat leat ásaheamen bearra¹a, nappo beara¹agis. Nissonat galgga¹edje oažžut seamma stuorra ávkki gaskaomiin go albmátge.

Ovttaskas báikkiin guovlluide

Rᢢehus hálida á†giru¹¹at guovlluid ovddideami buorrin, mii goaza¹ii dán áiggi guovduluvvama. Olbmot ja fitnodagat dárbba¹it bargosadjefálaldagaid, bargofámu ja bálvaleami, maid ovttaskas gielddat eai nagot fállat, muhto mii lea oažžumis stuorra guovllus, masa gullet ollu gielddat ja báikkit. Giliin ja boaittobeale guovlluin, ¯oahkkebáikkiin ja daid birrasiin leat ie¹gu¢et doaimmat na¹unála ja regionála bargojuogus ja dat leat sorjava¯¯at nubbi nuppis. ®oahkkebáikkiin ja gávpogiin leat má†ggalágan bargofálaldagat ja eanet asttuáigge- ja bálvalanfálaldagat go guovlluin, main olbmot ásset bie¢gguid. Stuorra, oktilis bargomárkan-, ássan- ja bálvalanguovlluid ovddideapmi lea nappo váldostrategiija, mainna sáhttit fállat nu stuorra oassái álbmogis go vejola¹ dakkár oppala¹ fálaldaga. Ie¹gu¢et riikkaosiid regiovnnaid ovddideamis ferte váldit vuhtii, mii lea funk¹uvnnala¹ ja ulbmilla¹ ealáhuseallima ja álbmoga dáfus. Dat berre dahkkot regionála ovddidanbarggus ja laga¹ ovttasbarggus gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin.

Á†giru¹¹an unna servodagažiid ovdii

Muhtin sajiin riikkas, eandalitge árbevirola¹ boaittobeale guovlluid unna gielddažiin, leat fuonit vejola¹vuo¢at ovddidit ealáhuseallima ja bálvalusfálaldagaid nu má†gabealagin go stuorra regiovnnain. Dakkár smávvaservodagaid erenoamá¹ hástalusat gáibidit erenoamá¹ á†giru¹¹ama guovlo- ja regionálapolitihka á†giru¹¹ama lassin. Dakkár servodagain leat stuorra hástalusat buorredili fálaldagaid, almmola¹ ja priváhta bálvalusaid ja barggaheami sihkkarastimis. Lea dehála¹ dahkat servodagaid bivnnuhis orrunsadjin maiddái nuoraide ja nissoniidda. Rᢢehus áigu bargat dan ovdii, ahte boahtteva¹ njealje jagi áigodagas ¯a¢ahit sierra smávvaservodatá†giru¹¹ama, mas á†giru¹¹at guovlluid ovdii, maid ássiidlohku lea njiedjan sakka, ja mat leat guhkkin eret guovddá¹báikkiin. Fylkkat, main leat ollu dakkár guovllut, vuoruhuvvojit go juohkit guovllupolitihkala¹ gaskaomiid. Erenoamá¹ fuopmá¹upmi giddejuvvo stáhta politihkkasurggiide, maid bokte sáhttá ovddidit báikkála¹ servodagaid. Almmola¹ bálvalankantuvrraid ásaheapmi lea erenoamá¹ mávssola¹, go dalle sáhttá sihkkarastit almmola¹ bálvalusfálaldaga unna boaittobeale gielddaide ja servodagaide.

Davvi- ja rádjáguovlluid hástalusat

Bie¢ggos ássan, guhkes gaskkat, garra dálkkádat, sorjjava¹vuohta almmola¹ suorggis ja ovttabealat ealáhuseallin leat mihtilmasat Davvi-Norgii eanet go eará guovlluide. Davvi-Norga, erenoamážit Davvi-Romsa ja Finnmárku dárbba¹it nappo ain lassifuopmá¹umi ja á†giru¹¹ama. Davvi-Romssa ja Finnmárkku doaibmaavádaga árvvo¹tallama vuo¢ul guorahallat viidáseappot doaimmaid joatkima.

Rᢢehus atná rádjáguovlluid ovttasbarggu EU-riikkaiguin (Interreg-prográmmat) ja Barents-guovlluin dehála¹ vuohkin ovddidit Norgga regiovnnaid ja Norgga laga¹guovlluid politihka. Dan vuo¢ul ja ¯a¢ahuvvon árvvo¹tallama vuo¢ul Norga lea válljen oassálastit o¢¢a Interreg-áigodahkii. O¢¢a áigodat, Interreg III, bistá jagis 2000 jahkái 2006. Ekonomala¹ rámma lea viiddiduvvon, ja geografiija lea rievdaduvvon, nu ahte buot riikka oasit sáhttet oassálastit juogo ovtta dahje má†gga Interreg-prográmmii.

Nuppástuhttinhástalus

Gielda- ja guovlodepartemeanta joatká ortnega, mas juolludit sierra nuppástuhttindoarjaga gielddaide ja guovlluide, main lea ovttabealat ealáhusvuo¢¢u, ja main leat erenoamá¹ stuorra nuppástuhttinhástalusat. Dávjá lea sáhka guovlluid dáfus mávssola¹ stuorra fitnodagain, muhto gažaldagas soitet leat maid barggaheami unnit geahppáneamit, mat oktiibuot mearkka¹it ollu. Nuppástuhttinbarggu galgá ¯a¢ahit olles báikkála¹ servodaga ovdii, iige du¹¹e fitnodagaid ovdii. Bargu gáibida dábála¯¯at viiddis barggu, masa oassálastet buot aktovrrat. Erenoamá¹ hástalus lea vuorddehahtti suodjalusa nuppástuhttin.

3.4 Infrastruktuvra ja ovttadássása¹ eallineavttut – ovttaskas doaimmain oppala¹ dárbui

Buorredili fálaldagat ja almmola¹ bálvaleapmi

Nana buorredili fálaldagat ja eallineavttut mearkka¹it eanet ássamii go ovdal. Erenoamážit gielddaid bargu lea mávssola¹ deháleamos buorredili fálaldagaid dáfus, nugo ásodagaid, skuvllaid, mánáidgárddiid, vuo¢¢odearvva¹vuo¢abálvalusaid, boarrásiid- ja sosiála fuolaheami dáfus. Bargu mánáid ja nuoraid bajás¹addaneavttuid buorrin lea erenoamá¹ dehála¹ guovllupolitihkkii, daningo olbmot ásaiduvvet guvlui álkibut jus doppe leat mánáide buorit bajás¹addaneavttut. Rᢢehusa mánáidgárdeá†giru¹¹amis, man ulbmil lea fállat mánáidgárdesaji buohkaide, geat dan dárbba¹it, ja vuolidit mánáidgárddiid hattiid, lea mearkka¹upmi guovllu heiveheamis, nu ahte dohko ásaiduva¹edje bearra¹at, geat leat ruovttu ásaheamen. Kultur- ja asttuáiggefálaldagat maid stivrejit, gosa olbmot ásaiduvvet. Lea dehála¹, ahte almmola¹ eiseválddit ja eaktodáhtola¹ searvvit lágidit fálaldagaid ovttas. Telemedisiidnaá†giru¹¹an addá báikkála¹ buohcceviesuide ja dábála¹doaktáriidda buoret vejola¹vuo¢a árvvo¹tallat buohcciid dárbbuid, ja nu ožžotge olbmot buoret fálaldagaid lagabus ruovttu.

Rᢢehusa ekonomiijapolitihkka galgá sihkkarastit doaibmama dáfus beaktilis gieldasektovrra. Gielddat galget sáhttit fállat ovttadássása¹ bálvalusfálaldagaid buot ássiidasaset, ja danin boahtovuogádat lea ráhkaduvvon nu, ahte dat dásse vearroboa¢uid ja demográfala¹, geográfala¹ ja sosiála diliid. Gielddat besset luvvoseappot ieža mearridit ja válljet báikkála¹ ¯ovdosiid, detáljastivren geahpeduvvo ja gielddat ožžot eanet luovos boa¢uid. Gieldasektovrra ovddideapmi dakkárin, mii buorebut váldá vuhtii ealáhusaid, buorida ealáhusovdáneami ja fitnodatbáikki válljema rámmaeavttuid.

O¢¢a stáhta doaimmat saju¹tuvvojit Osllu olggobeallái

Rᢢehusa ulbmil lea ásahit buriid bálvalusfálaldagaid olles riikii ja juohkit stáhta bargosajiid dássideappot guovlluid gaskka aktiivvala¹ saju¹tanpolitihkain. Saju¹tanpolitihkka ¯atnasa lávgalágaid Rᢢehusa ulbmilii, man mielde almmola¹ sektovrra galgá o¢asmahttit. O¢asmahttin gáibiduvvo buresbirgejumi stáhta má‡asdoallamii ja fuolaheapmái, ja go lea gažaldagas heiveheapmi o¢¢a vuordámu¹aide ja go buorredili servodagas bohciidit o¢¢a dárbbut, mat gáibidit o¢¢a resurssaid ja bargofámu. Rᢢehusa o¢asmahttinprográmma ulbmil lea nappo atnit geavaheaddjiid dárbbuid organiserema vuo¢¢un ja bálvalusaid buvttadeami vuo¢¢un, sirdit návccaid háldda¹eamis bálvalusaid buvttadeapmái ja dakkár sektovrrain, mat eai leat nu dárbba¹la¯¯at, sektovrraide, mat dárbba¹it eanet návccaid, beavttálmahttit návccaid geavaheami ja lasihit doaibmafriddjavuo¢a buot dásiin.

O¢¢astruktureremat gusket buot stáhta doaimmaide olles riikkas. Rᢢehus deattuhage sakka aktiivvala¹ saju¹tanpolitihka o¢asmahttinpolitihka mávssola¹ oassin, mas leat ¯uovvova¹ ulbmilat ja strategiijat:

• Stáhta bálvalusat bures olámuttos olles riikkas. Ulbmil ásahit almmola¹ bálvaluskantuvrraid buot gielddaide. Dakkár stáhta doaimmain, main bálvalusaid ¯a¢aheapmi eaktuda fysihkala¹ deaivvadeami, stivre dat sakka saju¹teami válljema.

• Stáhta doaimmaid, bargguid ja funk¹uvnnaid lávdadeapmi.

• Nuppástuhttindoaimmat, mat váidudit dakkár gielddaid dili, maid bargosadjefálaldat geahppána sakka má†gga rievdadusa oppala¹ váikkuhusa geažil.

• Stáhta saju¹tanpolitihka rievdaduvvon njuolggadusaid galgá ¯uovvolit aktiivvala¯¯at. O¢¢a stáhta doaimmaid galgá dábála¯¯at saju¹tit Osllu-guovllu olggobeallái.

Gulahallan, vuo¢¢oinfrastruktuvrabálvalusat ja oahppu

Gulahallan ja vuo¢¢oinfrastruktuvrabálvalusat leat mávssola¯¯at regionála ovdáneapmái. Erenoamá¹ mearkka¹upmi dain lea o¢¢a ealáhusaid ja márkaniid ávkkástallanvejola¹vuo¢aide. Lea mávssola¹ viiddidit infrastruktuvrra ja oktii ordnet ie¹gu¢et fievrredanvugiid, ja dan láhkai nannet stuorra, oktila¹ bargomárkan-, ássan- ja bálvalanguovlluid. Boaittobeale guovlluin leat stá¢is fievrofálaldagat, mat devdet ealáhuseallima dárbbuid, ereliiggán mávssola¯¯at.

Rᢢehusa doaibmaplána ulbmil govdafierpmádaga (bredbånd-fierpmádaga) viiddideami dáfus lea, ahte buot vuo¢¢o- ja joatkkaskuvllat, álbmotgirjerájut, buohcceviesut ja gielddaid hálddahusat galget oažžut buori márkanfálaldaga govdafierpmádatoktavuo¢ain ovdal jagi 2002 loahpa. Buot norgga dállodoalut galget oažžut govdafierpmádatfálaldaga ovdal jagi 2004 loahpa.

Guovlluid alit oahpu fálaldagat leat mávssola¯¯at bargomárkana diehto- ja gelbbola¹vuo¢aovdáneami vuo¢¢un, ja báikkála¹ oahppovejola¹vuohtan. Sihke stáhta ja fylkkagielddaid oahppoásahusat fertejit heivehit oahppofálaldagaid guovllu bargomárkandárbbuid mielde, ja maiddái ovddidit lávdaoahppofálaldagaid. Gelbbola¹vuo¢ao¢astus galgá earret eará addit rávisolbmuide vejola¹vuo¢a váldit vuo¢¢ooahpu ja lassi- ja joatkkaoahpu dárbba¹keahttá johtit guhkás ruovttus, gelbbola¹vuo¢a ovddidanprográmma ulbmil fas lea geavahit bargosaji oahpposadjin. Goappáge doaimmas lea stuorra mearkka¹upmi olles riikka gelbbola¹vuo¢a ovddideapmái.

Bivnnuhis ¯oahkkebáikkit

Ma†imu¹ logi jagis leat guovllut má†gga láhkai nannen ja ovddidan bivnnuhis ¯oahkkebáikkiid, maid olbmot vásihit eallin, doaibmin ja gos olbmot loktet. Dakkár ¯oahkkebáikkit leat mávssola¯¯at ássanminstara doalaheapmái. Rᢢehus hálida ovdáneami joatka¹uvvat, ja bargáge oppala¹ á†giru¹¹ama buorrin, mas ie¹gu¢et gaskaoamit ja aktovrrat barget ovttas ¯oahkkebáikkiid ovddidemiin, sihke guovddá¹dásis, guovlluguovdasa¯¯at ja báikkála¯¯at.

3.5 Ovttaskas fitnodagain fitnodagaid ovdánanbirrasiidda

Gilvaleami dáfus vuoimmála¹ fitnodagat, mat geh¯¯et boahtteáigái ja ásahit o¢¢a doaimmaid

Guovlo- ja regionálapolitihka lassiá†giru¹¹an ealáhusaid buorrin vuo¢¢uduvvá sihke na¹unála ealáhuspolitihkala¹ ja guovllu- ja regionálapolitihkala¹ ulbmiliidda, ja dat galget beaktilit ovddidit na¹unála strategiijaid ja á†giru¹¹ansurggiid. Bajit ulbmil lea doalahit ássanminstara váldosárgosiid, ja dat gáibida gánnehahtti ja gilvaleami dáfus vuoimmála¹ ealáhuseallima riikka buot osiin. Gelbbola¹vuohta ja o¢astannávccat leat mávssoleamos á¹¹it dakkár ealáhuseallima ovdáneamis. Regionála ealáhuseallima ovdáneapmi eaktuda nannosut regionála gelbbola¹vuo¢a- ja o¢astanbirrasiid, mat sáhtá¹edje áinnas leat universitehtaid ja allaskuvllaid oktavuo¢as. Lea mávssola¹ ásahit ja ovddidit dakkár birrasiid ja movttiidahttit daid bargat ovttas regionála ealáhuseallimiin, eará gelbbola¹vuo¢abirrasiiguin ja riikka siskkáldas ja riikkaidgaskasa¹ fierpmádagain. Sihke ássama ja servodatekonomiija vuhtiiváldin gáibida ereliiggánis á†giru¹¹ama, mainna nannet guovlluid ealáhuseallima ovdáneami.

Guovllupolitihka lassiá†giru¹¹an ealáhusaid buorrin ¯a¢ahuvvo golmma váldosuorggis:

• Gelbbola¹vuohta ja o¢asteapmi ¯almmustahtto dálá ealáhuseallimis. Strategiijat ja gaskaomiid geavaheami rámmat fertejit buorebut vuhtiiváldit gelbbola¹vuo¢a ovddideami ja o¢asteami.

• Lea dehála¹ movttiidahttit gilvaleami dáfus vuoimmála¹ fitnodagaid álggaheami, mat geh¯¯et boahtteáigái ja ásahit o¢¢a doaimmaid. Dasa laktása erenoamá¹ hástalus movttiidahttit ásahit doaimmaid dakkár ealáhusain, main sáhttá lonistit alla árvoovdáneami. Galgat á†gireappot bargat dan ovdii, ahte lágideaddjit (entreprenovrrat) oassálastet oahppovuogádaga buot dásiide.

• Lea mávssola¹ ovddidit buriid regionála árvoovdánahttinbirrasiid, ja dainna lágiin nannet ovttasbarggu fitnodagaid gaskka ja fitnodagaid ja diehtoásahusaid gaskka. Dat gaskaoamit, mat dássážii leat geavahuvvon ovttaskas fitnodagaid buorrin, galget geavahuvvot fitnodagaid ovdánanbirrasiid nannemii. Gaskaomiiguin ferte nannet surggiid, main leat vejola¹vuo¢at lihkosmuvvat. Gaskaoapmeapparáhta ferte ie¹ ohcalit áigeguovdilis doaimmaid ja aktiivvala¯¯at bargat ovdáneami buorrin.

Eanandoallo- ja guolástusealáhusaid árvogevlliin ferte ávkkástallat regionála ovdduiguin

Eanandoallo- ja guolástusealáhusat leat mávssola¯-¯at guovlluid olbmuid ássamii ja barggaheapmái. Ealáhusaide lea stuorra hástalus ávkkástallat vejola¹vuo¢aiguin, maid luondduriggodagat ja luonddu dilit addet. Eanandoallo- ja guolástusealáhusa árvogevlliid ovddideamis lea nappo dehála¹ deattuhit ávkkástallama regionála ovdduiguin, nu ahte ealáhusat sáhttet gánnehi¹goahtit buorebut. Dan oktavuo¢as lea mávssola¹ juolludit doarjaga regionála árvoovddidanbirrasiid ásaheapmái ja ovddideapmái, nu ahte riikka ie¹gu¢et osiid riddo- ja eanandoalloguovllut ovdánit. Oppala¹ barggahanpolitihkas lea stuorra hástalus sihkkarastit gelbbola¹ bargoohcciid ealáhuseallimii, mii geažos áigge gáibida buoret gelbbola¹vuo¢a. Bargomárkanpolitihka báikkála¹ heivehusat leat nappo mávssola¹ hástalus.

3.6 Regionála ovdáneapmi – ovttaskas ovddasvástádusas oktasa¹bargui

Bálddalastin ja ovttasbargu geavaheaddjiid eavttuid vuo¢ul – sektorbarggus bálddalaston á†giru¹¹amii

Fylkkagielddain lea váldoovddasvástádus ásahit ja ovddidit ovttasbarggu regionála searvevuo¢as, masa oassálastet fylkkagielddat, stáhta regionála aktovrrat, gielddat, ealáhuseallin, gelbbola¹vuo¢aásahusat ja priváhta searvvit. Dakkár searvevuo¢a ulbmil lea bidjat johtui oktasa¹ á†giru¹¹ama regionála ovdáneami buorrin. Gáibiduvvo oktila¹ gelbbola¹vuo¢a ovddideapmi, o¢asteapmi ja di¢ola¹ á†giru¹¹an guovlluid buorrevuo¢aid ovdii, mu¢ui soitet ovttaskas guovllut dahje ealáhusat táhpet gilvvus, mii da¢istaga ¯avgá.

Guovllu- ja regionálapolitihkas ferte atnit vuo¢¢un dán riikka olbmuid ja ealáhusaid dárbbuid ja guovlluid stuorra erohusaid ovdáneami hárrái. Dat dahkko ovddasvástádusain ja luohttámu¹ain, maid ¯ájehat aktovrraide, mat guovlluin bidjet eavttuid báikkála¹ ja guovlluguovdasa¹ servodatovdáneapmái. Dainna ollá¹uhttit maid beaktilut almmola¹ háldda¹eami ja stivrema ulbmila.

O¢¢a ja álkit bargovugiid ásaheames ferte váldit vuhtii geavaheaddjiid dárbbuid. Ássit ja ealáhusat dárbba¹it vásáhusaid mielde beaktilis ja bálddalastojuvvon almmola¹ sektovrra. Buot politihka suorggit, main lea mearkka¹upmi regionála ovdáneapmái, berrejit geh¯¯ot oktan. Geavaheaddjit galget buorebut beassat váikkuhit sihke analysabargguide ja digá¹tallamii ulbmiliid vuoruhemiid birra. Regionaliseren- ja oassálastinbarggus ferte oahppat sihke riikka siskkáldas ja riikkaidgaskasa¹ vásáhusain.

Dakkár politihka ¯a¢aheamis ¯uovvu departemeanttaid, sektovrraid, etáhtaid, direktoráhtaid ja fidnuid buoret bálddalastin ja lassánan ovttasbargu. Na¹unála ulbmiliid olla¹uhttimis lea erenoamá¹ dárbba¹la¹ sihkkarastit, ahte departemeanta, mas lea ovddasvástádus politihka hábmemis, ja gaskaoamit, maiguin ovddidit ealáhusaid, leat bálddalastojuvvon. O¢¢a bargojuogu ulbmil lea álkidahttit ja buoridit bálddalastinvejola¹vuo¢aid stáhta ie¹gu¢etlágan doaimmain ja eará almmola¹ á†giru¹¹amis guovlluguovdasa¹ ovdáneami ovdii. Ovttas njuolggadusaid álkidahttimiin ja stuorat friddjavuo¢ain, ovddimustá oppala¹ guovllupolitihkala¹ gaskaomiid geavaheamis, dat buorida oktasa¹ á†giru¹¹ama rámmaeavttuid.

Stáhta aktovrrain, nugo ie¹gu¢et departemeanttain, Stáhta ealáhus- ja guovlluovddidanfoanddas (SND), fylkkamánniid eanandoalloossodagain, SIVA:s ja Norgga dutkanrá¢is (NFR) ja Sámedikkis, fylkkagielddain ja gielddain leat ie¹gu¢etlágan dehála¹ rollat guovllu- ja regionálapolitihkas ja servodat- ja ealáhusovddideamis.

SND lea dehála¹ aktovra, mii bidjá eavttuid oppala¹ guovllu- ja regionálapolitihka hábmemii. Eaktuduvvo, ahte SND:s lea mávssola¹ rolla regionála searvevuo¢a osiin, mat laktásit na¹unála ulbmiliidda ja njuolggadusaide, mat gusket foandda doaimmaide. SIVA galgá ulbmilis mielde leat na¹unála fitnodat, mii lasiha guovlluid árvoovdáneami ja barggaheami. SIVA váldodoaimmat galget ain leat guovlluin, ja searvvis lea ¯ielga guovloprofiila. Norgga dutkanrᢢi (NFR) lea dehála¹ aktovra o¢¢a die¢uid, dáidduid ja teknologiija lávdadeames ealáhusaide. Go ¯uovvolat NFR árvvo¹tallama, maid dál leat ¯a¢aheamen, berret maid árvvo¹tallat, galgágo NFR regionála oktavuo¢a nannet ja mo dan sáhtá¹ii dahkat.

Gielddat ja fylkkagielddat bidjet mávssola¹ rámmaeavttuid ja fállet sihke ássiide ja ealáhusaide dehála¹ bálvalusaid. Lea mávssola¹ hástalus oažžut gielddaid doaibmat vai juksat guovllu- ja regionálapolitihka ulbmiliid buoremus lági mielde.

Guhkitáiggi geah¯astat ovddidanbarggus

Rᢢehus bargá dan ovdii, ahte fylkkagieddaid guovlluovdánahttinprográmmaid (GOP) áigegeah¯astat rievdá jagis njealje jahkái, ja ahte dat bálddalastojit fylkkaid plánemiin. Guovlluovdánahttinprográmmaid árvvo¹tallamat ¯ájehit, ahte prográmmabargu lea buorránan, ja dat leat bidjan johtui ja viiddidan ovttasbarggu ja bálddalastima má†gga fylkkas. Prográmmaid ferte dattetge ráhkadit njuovžileabbon, ja dain ferte ain buorebut ¯almmustahttit ealáhuspolitihka ulbmiliid ja vuoruhemiid. Lea erenoamá¹ mávssola¹ oažžut guhkit áigeperspektiivva prográmmaide, stuorát regionála friddjavuo¢a heivehit gaskaomiid, stuorát deattu ovttasbargui searvevuo¢as ja riikka siskkáldas ja guovlluguovdasa¹ ¹iehtadusaid dahkamii guovllu- ja regionálapolitihkala¹ gaskaomiid hárrái. Šiehtadusaid galgá heivehit stáhta bu¹eahtta- ja juolludanrutiinnaid mielde.

Guovddá¹njuolggadusain stuorát guovlluguovdasa¹ friddjavuhtii

Rᢢehus deattuha guovllu- ja regionálapolitihkala¹ ruhtagaskaomiid heiveheami, nu ahte dat buoremus lági mielde heivejit ie¹gu¢et guovlluid sierralágan hástalusaide ja váttisvuo¢aide. Danin ¹addá ollu stuorát friddjavuohta vuoruhit guovlluguovdasa¯¯at ja báikkála¯¯at na¹unála ulbmiliid ja strategiijaid rámma siskkobealde.

Gaskaomiid geavaheapmi galgá ealáhus- ja servodatovdáneami mielde nannet ja ovddidit nana guovlluid ja smávvaservodagaid. Rᢢehus deattuha, ahte gaskaomiid geavaheami vuo¢¢un galgá leat olbmuid sohkabeali ja eallináigodaga vuhtiiváldin. Dan oktavuo¢as ¯almmustahttit erenoamážit nissoniid oassálastima ja váikkuheami ealáhuseallimii, guovlluid nuoraid ja nuoraid, geat leat beara¹agis.

Gielda- ja guovlodepartemeanta áigu álkidahttit gaskaomiid, ja juohkáge guovllu- ja regionálapolitihkala¹ gaskaomiid guovtti sadjái, servodat- ja ealáhusovdáneami heiveheapmái ja á†giru¹¹amii njuolga fitnodagaid buorrin. Njuolggadusaid galgá álkidahttit, ja fylkkagielddat ožžot eambo heivehemiide oaivvilduvvon guovllupolitihkala¹ gaskaomiid, mat dál háldda¹uvvojit guovddá¹dásis, ja stuorát válddi geavahit heivehemiide oaivvilduvvon gaskaomiid. Rievdadusaid galgá ¯a¢ahit da¢istaga ja má†gga jagi áiggis. Dat geh¯¯ojit ovttas njealji jagi guovlluovdánahttinprográmmaiguin ja o¢¢a bargojuoguin, mii ¯a¢ahuvvo háldda¹andásiid gaskka. Heivehemiide oaivvilduvvon gaskaomiid geográfala¹ geavahanguovlu mero¹tallojuvvo njealji jagi guovlluovdánahttinprográmmain. Maiddái guovddá¹fylkkaide juolludit vehá gaskaomiid, nu ahte dat sáhttet oassálastit guovlluguovdasa¹ ovttasbargui.

Gielddaid ealáhusfoanddat doalahuvvojit. Ortnega áigumu¹at viiddiduvvojit, nu ahte daid sáhttá geavahit doaimmaide, maidda gullá ie¹gu¢etlágan ealáhus- ja servodatovdáneapmi. Fylkkagielddat ožžot stuorát doaibmafriddjavuo¢a ja ovddasvástádusa gielddaid ealáhusfoanddaid juolludeamis gielddaide.

Álggaheaddjistipeandda háldda¹anovddasvástádus sirdo SND-kantuvrrain fylkkaide. Fylkkagielddain lea dattetge strategala¹ ovddasvástádus, nu ahte dat sáhttet sihkkarastit oppala¹ á†giru¹¹ama ealáhusovdáneami buorrin guovlluovdánahttinprográmmaid stivrejumiid bokte.

3.7 ®oahkkáigeassu

Oppala¯¯at Rᢢehus lea lágideamen rievdadusaid sihke organiseremis, ¯almmustahttimis ja doaimmain:

• ovttaskas báikkiin guovlluide

• ovttaskas doaimmain oppala¹ dárbbuide

• ovttaskas fitnodagain fitnodagaid ovdánanbirrasiidda

• ovttaskas ovddasvástádusas oktasa¹ á†giru¹¹amii guovlluovdáneami buorrin

• sektorá†giru¹¹amis bálddalastojuvvon á†giru¹¹amii

• guovddá¹njuolggadusain stuorát guovlluguovdasa¹ friddjavuhtii

Rᢢehusa ulbmil dainna o¢asmahttimiin lea dahkat regionálapolitihka oppalažžan, offensiivan ja realistalažžan.